11
* 1 Kor 4.16; Fil 3.17Nöŋön Kraistkö silik ewö ahakzali, miaŋgö dop eŋön mönö nöŋgö silikni wuataŋgöba malme. Mewö.
Ambi eŋön mönö nöröpŋini esuhuba Kembu möpöseime.
Nöŋön yuai pakpak ahakzali, iŋini miaŋgöreŋ mötmörim niŋgimakzeaŋgöra saiwap jim eŋgizal. Iŋini kusum eŋgialaŋgö dopkeuni tem köla wuataŋgömakzei, miaŋgöra mönö möpöseim eŋgizal. Nöŋön iŋini keu ki möt kutumegöra mötzal: Kraistnöŋ azi körek neŋgö bohonini akza. Azinöŋ ambigö bohonŋi akza aiga Anutunöŋ Kraistkö bohonŋi akza. Miaŋgöra azi iŋini mönö duhuŋini qeköba köuluköba Anutugö keu jigetka dop kölja. Azi körekŋan nöröpŋini turuba köuluközei me Anutugö kezapqetok keu jim asarizei, Anutunöŋ mönö yeŋgö mötmötŋinaŋgöra möri gamuŋambuk aiga nanŋini memba et al aŋgumakze.
Mewömö, ambi kunŋan nöröpŋi qahö esuhuba qenjarök totokonöŋ köuluközawi me Anutugö kezapqetok keu jim asarizawi, yaŋön mönö apŋi nöröpŋi akzawi, mi gamu qeba nanŋi memba et alja. Mewö aka nöröp jupŋi körek mitigetka aukŋe öne maljawaŋgö dop akza. Ambinöŋ nöröpŋi qahö esuhuza ewö, yaŋön mönö nöröp jupŋi mewöyök jiiga mitigetka dop kölja. Mi dop köljapmö, ambinöŋ nöröp jupŋi jiiga mitigetka gamuŋambuk akapuk. Miaŋgöra mönö nöröpŋi esuhuba mali dop kölja. * Jen 1.26-27Ambinöŋ apŋaŋgö aködamunŋi akzapmö, azinöŋ Anutugö imutŋi aka aködamunŋi akza. Miaŋgöra azinöŋ mönö nöröpŋi kude esuhui dop kölma.
* Jen 2.18-23Mi kewögöra: Mutuhök azinöŋ ambinöhök qahö asuhuyökmö, ambinöŋ azigöreŋök asuhuyök. Anutunöŋ azi mi ambigöra qahöpmö, ambi mi azigöra miwikŋaiiga malje. 10 Könaŋi miaŋgöra aka ambinöŋ mönö kukösum bapŋe malmalgö aiwesökŋi mi nöröpŋi esuhuba maliga dop kölja. Mewö aiga Suep garata yeŋön gödaqeqegö silik ölöpŋi ehakze.
11 Mewö dop köljapmö, Kembubuk qekötahöba malinga ambinöŋ mönö azigö keuŋi qahö oŋgita nanŋi imbi-imbi laŋ kude malma. Azinöŋ mewöyök ambigö keuŋi qahö oŋgita nanŋi imbi-imbi laŋ kude malma. 12 Ambinöŋ azigö sihitŋeyök asuhuiga miaŋgö dop azinöŋ mewöyök ambigö körö uruŋeyök asuhuba maljinmö, öröyuai pakpakö könaŋi mi Anutu.
13 Miaŋgöra ambinöŋ nöröpŋi qahö esuhuba Anutu köuluköiga dop kölja me qahö? Keu mi mönö nanŋinak kewöta jöhöme. 14 Anutunöŋ ambazip miwikŋaim neŋgiba gölmenöŋ mohotŋe malmal areŋgöyöhi, areŋ mi eka kewöta silik kewöŋi mönö möt asarizin me qahö? Azinöŋ nöröp jupŋi qahö mitiiga köriza ewö, miaŋön mönö gamu qem waŋgiza.
15 Anutunöŋ ambigö nöröp jupŋi köröpŋi mi esuŋi akŋapköra waŋgii malja. Miaŋgöra ambinöŋ nöröp jupŋi qahö mitiiga köriza ewö, miaŋön mönö aködamunŋi ak waŋgiza. 16 Kunöŋ keu miaŋgöra goranora akŋamgö mötza ewö, nöŋön miaŋgöra keu mohok-kun kewö jimam: Anutugö könagesöŋi könagesöŋi Anutu möpöseibingö tokomakzei, yeŋön mönö nembuk urumohot aka silik miyöhök wuataŋgöba silik tosatŋi tökömakze. Mewö.
Kembugö semön töröŋi nemegö silikŋi
Mat 26.26-29; Mak 14.22-25; Luk 22.14-20
17 Iŋini urumeleŋ totokonöŋ tokoba miaŋgöreŋ qahö ölöwahakzemö, mönö toroqeba böliqölimakze. Miaŋgöra qahö möpöseim eŋgizalmö, areŋ ala jim kutum eŋgizal. 18 Keu mutukŋi kun kezapne gei kewö möral, “Iŋini urumeleŋ könagesögö totokonöŋ tokomakzei, miaŋgöreŋ mönö sutŋine aŋgururuk ahakze.” Keu mi jiget möta bahöŋanök ölŋi akzawi, mewö möt narizal.
19 Sutŋine deŋda kambu morömorö aketka Anutunöŋ eŋgehiga denike eŋön mötnaripkö esapesapnöŋ kin köhöize aka denike eŋön qahö dop köljei, keu miaŋön mönö aukŋe asuhumakza. Miaŋgöra uruyahöt qahö mötzal. 20 Urumeleŋ totokonöŋ tokomakzei, miaŋgöreŋ mönö Kembugö semön töröŋi nembingö silikŋi qahö wuataŋgömakze.
21 Mi kewögöra jizal: Semön töröŋi nemakzei, miaŋgöreŋ öröröŋ qahöpmö, nanŋök nanŋök neneŋini memba könahiba laŋ neget teköiga tosatŋan toroqeba wösöŋini aliga tosatŋan o köhöikŋi gwötpuk nemba eŋololoŋ akze. 22 Ahöahö miriŋini ahöm eŋgiza me qahö? Miaŋgöreŋ ölöp nene aka o neme. Anutugö urumeleŋ könagesö jijiwilit ak eŋgibingö mötze me ambazip wanapŋi neneŋini qahö mi memba et al eŋgibingö mötze me? Miaŋgöra nöŋön iŋini möpöseim eŋgimamgöra mötze me? Mewö qahöpmahöpmö, denöwö jim eŋgibileŋak?
23 Kembunöŋ keu niŋgiyöhi, nöŋön mönö eŋön mewöyök mi mötmegöra kewö jimam: Kembu Jisös mamalolo mem waŋgigetka suŋgem miaŋgöreŋ beret meyök. 24 Mi memba kötuetköba saiwap jiba mindipköba kewö jiyök, “Ki nani busuna. Mi eŋgöra aka tököm eŋgizal. Mi nemba mönö ni mötmörim niŋgiba malme.” 25  * Eks 24.6-8; Jer 31.31-34Mewö jiiga neget teköiga mewöŋanök qambi memba kewö jiyök, “Qambi ki mönö jöhöjöhö dölökŋi akza. Nöŋgö sepni kiaŋön mönö Anutugö jöhöjöhöŋi mem köhöii ahöma. Mi nemakŋeaŋgö dop mönö ni mötmörim niŋgiba malme.”
26 Beret aka qambi miaŋgöreŋök nemakŋei, miaŋgöreŋ mönö nalö dop Kembunöŋ kömuyöhi, miaŋgö buŋaŋi mem asariba mal öŋgögetka liliŋgöba kaiga teköma. 27 Miaŋgöra kunŋan beret me Kembugö qambi miaŋgöreŋök iwilele qakŋe nezawi, yaŋön mönö Kembugö busuŋi aka sepŋi memba et ala siŋgisöndokŋambuk akza. 28 Miaŋgöra ambazip neŋön nanini uruninaŋgö könaŋi kewötagun mönö beret aka qambi miaŋgöreŋök neinga dop kölma.
29 Kunŋan Kembugö busuŋi aka sepŋi qahö göda qeba nene töhön ewö laŋ nezawi, Kembunöŋ mönö yaŋgö keuŋi jim teköiga lömböt qakŋe öŋgöma. 30 Laŋ nemba malgeraŋgöra aka ambazip sehisehiŋan mönö sutŋine löwöriba kawöl miwikŋaigetka gwötpukŋan lök nöŋ qeba kömuget.
31 Kömugetmö, nanini urunini kewötpinak ewö, Anutunöŋ mönö keunini kewöta jim teköiga lömböt qahö miwikŋaibin. 32 Mi qahö miwikŋaibinmö, Kembunöŋ keunini kewöta jim teköba mewö mönö nalö kewöŋe mindiŋgöm neŋgimakza. Könaŋgep jim teköm neŋgiiga ambazip uruŋini qahö meleŋgeri, yembuk öröröŋ könöp sianöŋ gebinbuköra mönö mindiŋgöm neŋgimakza.
33 Miaŋgöra urumeleŋ alaurupni, nene nemegöra tokomakŋei, miaŋgöreŋ mönö nanŋinaŋgöra mamböt aŋguba öröröŋ nemakŋe. 34 Kunöŋ wösöŋi alja ewö, yaŋön mönö nanŋe mire neneŋi nema. Tokoba laŋ negetka Anutunöŋ eŋgeka keuŋini jim teköi lömböt miwikŋaibepuköra mi jizal. Keu tosatŋi eŋgöreŋ kamami, nalö miaŋgöreŋ jim kutum eŋgimam. Mewö.

*11:1: 1 Kor 4.16; Fil 3.17

*11:7: Jen 1.26-27

*11:8: Jen 2.18-23

*11:25: Eks 24.6-8; Jer 31.31-34