Hibru Kimbi
Kunöŋ Hibru yeŋgöra Kimbi alök.
Jim-asa-asari
Jisösnöŋ Suepnöŋ öŋgöi miaŋgö andöŋe yambu 35 miaŋgö dop teköiga azi kun qetŋi qahö mötzini, yaŋön Kimbi ki ohoba Juda urumeleŋ ambazip yeŋgöreŋ alök. Juda yeŋön Hibru (kian) keu jigeraŋgöra qetŋini Hibru qetket. Tosatŋan Juda urumeleŋ ambazip mi sesewerowero gwötpuk ak eŋgigetka Jisösgö köna diŋdiŋi mosötpingö mötmöriba Juda yeŋgö köna walŋe dumŋe kunbuk aŋgotpingö mötket. Köna walŋi mi Köna keugö kapaŋkölköl.
Kimbi kiaŋgö keu kötŋi 3 mi kewö:
1. Jisös, Anutugö Nahönŋi yaŋön sihimbölö ketaŋi möta mewö miaŋön Iwiŋi tem kölmamgö könaŋi mörök. Miaŋgöra Suep garata, Moses aka kezapqetok ambazip pakpak eŋgoŋgita öŋgöŋgöŋi akza.
2. Anutunöŋ Jisös kuŋguiga nalö teteköŋi qahö jike nup galömnini bohonŋi aka malma. Nanŋi sepŋi mokoyöhaŋgöra jöwöwöl ohohonöŋ teköiga jike nup galöm tosatŋi yeŋgöra qahö osibin.
3. Urumeleŋ neŋön Jisös möt nariinga siŋgisöndoknini mosöta amöt qem neŋgiba kömupnöhök meköm neŋgiiga keŋgötnini qahö mötzin. Jike nup walŋi mi imutimut ewö aiga megetka Jisösnöŋ amötqeqegö könaŋi ölŋi indela nanŋi jöwöwöl ohoho ewö akŋegöra al aŋguyök.
Mötnarip ambazip ketaŋi yeŋgö silikŋinaŋgö kösohotŋi mi teteköŋe (Boŋ 11) ohoba mötnaripŋinan söröraubapuköra kewö kuŋgum eŋgiza, “Sesewerowero ak eŋgigetka miaŋgö sihimbölöŋi mi mönö kapaŋ köla mökösöŋda möta Jisösbuk luhut alme.” Buk kiaŋgö qambaŋi aka galöm meme keuŋi mi nahömŋambuk.
Buk kiaŋgö bahöŋi bohonŋi 10 mi kewö:
Keu mutukŋi: Kraistnöŋ Anutugö könaŋi indel teköyök 1.1-3
Kraistnöŋ garata pakpak eŋgoŋgitza 1.4–2.18
Kraistnöŋ Moses aka Josua etkoŋgitza 3.1–4.13
Kraistnöŋ jike nup galöm pakpak eŋgoŋgitza 4.14–7.28
Kraistkö jöhöjöhö areŋi mi jöhöjöhö areŋ walŋi oŋgitza 8.1–9.28
Kraistkö sep busuŋan jöwöwöl pakpak eŋgoŋgitza 10.1-39
Mötnarip mi yuai mutukŋi aka bohonŋi 11.1–12.29
Ahakmemeninan Anutu uru ölöwak mem waŋgime 13.1-19
Köuluk teteköŋi 13.20-21
Uruwahöt keu aka yaizökzök keu teteköŋi 13.22-25
1
Anutunöŋ Nahönŋi melaiiga keuŋi indelök.
Anutunöŋ mönö möpŋaŋgö möpŋeyök könahiba köna murutŋi murutŋi wuataŋgöba keuŋi indelmamgö mörök. Mewö möta keuŋi nalö gwötpuk kezapqetok ambazip yeŋgö uruŋine aliga aukŋe jigetka ambösakonurupninan möta mala kotket. Mewö mala kotketmö, nalö teteköŋe malinga kewöŋe mönö Nahönŋi melaiiga keuŋi indela aukŋe jiiga mörin. Nahönŋi yaŋön Iwiŋi bauköiga Suep gölme aka mietkö öröyuaiŋiri pakpak miwikŋaiyo-hotka Nahönŋan nalö teteköŋe yuai pakpakö Toŋi akŋapkö jim teköi malja. Anutugö kaisoŋgolomŋan Nahönŋi ahöm waŋgiiga eta kondelök. Anutugö asakmararaŋan mönö i kuŋguiga biliksik aliga imutimut ewö ehin. Siŋgisöndoknini köl könjörat teköbagun mönö Suep mire öŋgöba dumŋi memba Öŋgöŋgöŋamninaŋgö böröŋi ölŋe tatza. Miaŋgöreŋ tata Suep gölmegö öröyuai pakpak mi keuŋi kukösumŋambuknöŋ bisiba galöm köla malja.
Anutugö Nahönŋan Suep garata eŋgoŋgitza.
Anutunöŋ Nahönŋi qet waŋgiiga miaŋön mönö Suep garata yeŋgö qetŋini oŋgita aködamunŋambuk akzawi, miaŋgö dop Nahönŋan Suep garata eŋgoŋgita ketaŋamŋini aiga nembö bapŋe malje. * Sum 2.7; 2 Sml 7.14; 1 Hist 17.13Anutunöŋ nalö kunöŋ Suep garataurupŋi yeŋgöreŋök kungöra keu kewö qahö jiyök,
“Göŋön nöŋgö Nahöni aknöŋga nöŋön merak göhö Iwigi akzal.”
Mewöyök keu kun kewö jii ahöza, “Nöŋön yaŋgö Iwiŋi akiga yaŋön nöŋgö Nahöni akŋa.”
* Dut 32.43Keu mi dumŋe kunbuk Nahönŋi mutukŋi jim teköiga gölmenöŋ etmamgö ahöhi, nalö miaŋgöreŋ mönö qeljiŋe kewö jiyök, “O Suep garataurupni, iŋini mönö körek pakpak yaŋgö waikŋi memba möpöseiba malme.”
* Sum 104.4Suep garata yeŋgöra keu kewö jii ahöza, “Anutunöŋ mönö garataurupŋi mem letot eŋgiiga luhut ewö aka anda kame. Welenqeqeurupŋan mönö letota könöp bölam ewö aka anda kame.”
* Sum 45.6-7Yeŋgöra mewö jiyökmö, Nahönŋaŋgöra keu kun kewö jii ahöza, “O Kembu, göŋön mönö jakömbuak dum tatatke nalö teteköŋi qahö tat öŋgöman. Öröpki kukösum-ŋambuk miaŋön qindiŋaim neŋginöŋga ahakmeme diŋdiŋan mönö bemtohoŋgahö muŋgemŋi aka ahöm öŋgöma.
Göŋön ahakmeme solanŋaŋgöra ak gihiiga ahakmeme goŋgoŋaŋgöra irimgi seholiiga kazik aka mala kotnöŋ. Miaŋgöra göhö bemgi Anutu yaŋön mönö al gihiiga alaurupki eŋgoŋgita sösöŋgai kelöknöŋ gömirii maljan.”
10  * Sum 102.25-27Nahönŋaŋgö keuŋi kun mi kewö, “O Kembu, göŋön könakönahiŋe gölmegö tandöŋi kuŋgunöŋga Suepkö jakeŋi jakeŋi mieŋön mönö göhö börösöwögi akze.
11 Suep gölme pakpak mieŋön opo maluku ewö walŋi aka ayapkömemö, göŋön mönö köhöiba kin öŋgöman.
12 Möki köpeimakzini, göŋön mönö miaŋgö dop suep ehekŋi mi opo sörö jöhözin ewö köpeim eŋginöŋga letotme. Yuai pakpak utekömapmö, göŋön mönö tandök mohot miyök aka yambugi (yaragi) teteköŋi qahö mal öŋgöman.”
13  * Sum 110.1Anutunöŋ nalö kunöŋ Suep garataurupŋi yeŋgöreŋök kungöra keu kewö qahö jiyök, “Göŋön mönö kaba böröni ölŋe tatnöŋga nöŋön mönö tuarenjoŋurupki nalö sutŋi kiaŋgöreŋ tim tötal eŋgibiga et eŋguiga göhö könagahö döpŋi aketka köiraŋ albin.”
14 Nahönŋaŋgöra keuŋi keuŋi mewö jiyökmö, Suep garata i mönö niŋia akze? Körek yeŋön Anutugö welenqeqe uŋaurupŋi akze. Mewö aka ambazip oyaeŋkoyaeŋ buŋa qem aŋgumei, i bauköm eŋgimegöra melaim eŋgii malje. Mewö.

*1:5: Sum 2.7; 2 Sml 7.14; 1 Hist 17.13

*1:6: Dut 32.43

*1:7: Sum 104.4

*1:8: Sum 45.6-7

*1:10: Sum 102.25-27

*1:13: Sum 110.1