7
Jimtekötekö toŋi ewö kude akŋe.
Luk 6.37-38, 41-42
Jisösnöŋ toroqeba kewö jiyök, “Anutunöŋ keuŋini kewöta jim teköi etpepuköra mönö tosatŋi yeŋgö keuŋini kude kewöta jim teköme. * Mak 4.24Miaŋgö könaŋi kewö: Iŋini tosatŋi yeŋgö keuŋini kewöta jim tekömei, Anutunöŋ mönö dop mohot miaŋönök nanŋini keuŋini kewöta jim teköma. Iŋini tosatŋi yeŋgöra jimkutukutu ala memba öŋgöba eta kewöt eŋgimakzei, Anutunöŋ mönö miaŋgö dop nanŋini ak eŋgii öŋgöba erakŋe.
“Gi alagahö jeŋe gödöwöröt morörökŋi ekzanmö, nangi jege ip sahötŋi ketaŋi ahözawi, mia mönö wuanöŋgöra kude ek kutuzan? Me denöwögöra aka amqeba alagahöra kewö jizan, ‘Alani mötnöŋ, ni ölöp jegeyök gödöwöröt itaköbi etma?’ Mewö amqeba jizanmö, ip sahötŋi ketaŋi mi nange jege ahöza.
“O gi urumeleŋgö silesile azia, gi mönö mutuk nange jegeyök ip sahötŋi (tametŋi) ketaŋi memba gilman. Mi mem gilagun törörök ek kutuba alagahö jeŋeyök gödöwöröt morörökŋi mi ölöp itakönöŋga etma. Yuaigöra mötketka tök-kutukutuŋi qainŋi kun akzawi, mi mönö kiam kude eŋgime. Guli damandaŋ qeqeŋi mi mönö bau wösöŋine kude gilget anma. Mewö akŋe ewö, yeŋön mönö mi könaŋinan tiahöm eŋgiba dumŋe meleŋda nanŋini eŋgöhöba yöhöqöhötim eŋgibepuk.” Mewö.
Mönö qesiba jaruba Anutugö naŋguŋe qeba malme.
Luk 11.9-13
“Mönö Anutu köuluköme. Köulukögetka kewöta eŋgima. Urugö yuaigö Anutugöreŋ böröjaŋ memba jarume. Mi jarugetka kondeliga miwikŋaime. Kinda naŋgunöŋ qeme. Qegetka naŋguŋi öröm eŋgima. Kunŋan Anutu köulukömakzawi, yaŋön mönö likepŋi buŋa qem aŋguma. Yuaigö jarumakzawaŋön mönö mi miwikŋaima. Naŋgunöŋ qemakzawaŋgöra mönö naŋgu öröm waŋgima.
“Mötket, ambazip eŋgöreŋök daŋön kewö akawak: Nahönŋan bisketköra qesiiga köt waŋgima? 10 Me nahönŋan söragöra qesiiga qatö waŋgima?
11 “Mewö aiga iŋini ambazip bölöŋi aka töndup kalem ölöpŋi ölöpŋi nahönböraturupŋini eŋgibingö dop akze ewö, eŋgö Iwiŋini Suep mire maljawaŋön mönö kalemŋi denöwö aŋgön kölbawak? Yaŋgö uruŋaŋgö ahakmemeŋi mi neŋgoŋgita tandökŋi kun akza. Miaŋgöra iŋini yuai ölöpŋaŋgöra köuluköba qesim waŋgime ewö, yaŋön mönö sihimŋan mi eŋgima.
12  * Luk 6.31“Miaŋgöra ambazipnöŋ yuai pakpak nanŋinaŋgö ak eŋgimegö mörakzei, miaŋgö dop mönö nanŋini mewöyök i ak eŋgimakŋe. Mewö aketka Mosesgö Köna Keu aka kezapqetok ambazip Buzup Kimbi keuŋini miaŋön mönö ölŋinambuk aketka mindimindiri könaŋan aukŋe asuhuma.” Mewö.
Mönö kiripo naŋgu giwikŋi kutuba anme.
Luk 13.24
13 “Könöp sianöŋ gebingö könaŋi mi amqeqeŋi aka numbuŋaŋgö naŋguŋi mi ketaŋi. Ambazip sehisehiŋan naŋgu mi kutuba köna mi mötöteiba anme. Miaŋgöra iŋini mönö kiripo naŋgu giwikŋi kutuba miaŋgö uruŋe anme.
14 “Malmal köhöikŋe aŋgotpingö könaŋi mi pökpökŋi (pipitŋi) osukosubuk aiga numbuŋaŋgö naŋguŋi mi giwikŋi. Ambazip awamdökŋan naŋgu mi miwikŋaime.” Mewö.
Ipkö könaŋi mi ölŋi eka möt kutume.
Luk 6.43-44
15 “Kezapqetok ambazip takapulakaŋi yeŋön lamagö sile ewö esuŋini löŋgöta eŋgöreŋ kamakzemö, uruŋinan ubibi kiam kalŋi ewö akze. Miaŋgöra iŋini mönö yeŋgöra aka tihitŋini möta galöm mem aŋguba malme. 16 Nupŋinaŋgö ölŋi eketka könaŋini kondeli ölöp möt kutume. Nejoŋ kötŋi mi jömnöŋ asuhumakza me qahö? Warun kötŋi mi koururuknöŋ (köwörörök) asuhui tokomakzin me qahö? Qahö.
17 “Miaŋgö dop ip ölöpŋi pakpak mieŋön ölŋi ölöpŋi kuŋgumakzemö, ip bölöŋan mönö kötŋi bölöŋi kuŋgumakza. 18 Ip ölöpŋan ölŋi bölöŋi kuŋgumamgö osiza aiga ip bölöŋan kötŋi ölöpŋi kuŋgumamgö osiza.
19  * Mat 3.10; Luk 3.9“Ip pakpak ölŋi ölöpŋi qahö kuŋgumakzei, mi mönö galömŋan kutuba memba könöpnöŋ giliga geme. 20  * Mat 12.33Miaŋgö dop ambazip mieŋgö nupŋinaŋgö ölŋi eketka könaŋini kondeli ölöp möt kutume.” Mewö.
Gwarek ölŋaŋgö könaŋi
Luk 13.25-27
21 “Nöŋgö Suep Iwinaŋgö jitsihitŋi tem kölakzawaŋön mönö yaŋgö bemtohoŋnöŋ aŋgotma. Gwötpuk yeŋön nöŋgöra ‘Kembuni, Kembuni!’ qeta jimakzemö, körek yeŋön Suepkö bemtohoŋnöŋ qahö aŋgotme.
22 “Jimtekötekögö nalö ketaŋi miaŋgöreŋ gwötpuk yeŋön kaba nöŋgöra kewö jime, ‘O Kembu Kembu, neŋön mönö göhö qetke yuai asuhumapkö kezapqetok keu qeljiŋe jiba malin. Neŋön mönö göhö qetkahö ösumnöŋ ömewöröme eŋguataŋgöba malin. Göhö qetkan mönö nam köl neŋgiiga aŋgöletot ösum-mumuŋinambuk gwötpuk memba malin. Mi ölum guhuza me?’ 23  * Sum 6.8Mewö jigetka nalö miaŋgöreŋ könaŋini aukŋe kewö jibi mötme, ‘Nöŋön iŋini nalö kunöŋ qahö möt eŋgial. Iwilele ahak ambazip, iŋini mönö nömosöta kesalget.’ ” Mewö.
Miri memegö mötkutukutu ölöpŋi aka piromŋi
Luk 6.47-49
24 “Mewö aiga denike yeŋön keu jitni jizali, mi möta miaŋgö dop tem köla memakzei, nöŋön körek yeŋgö könaŋamŋini kondela mötkutukutu azigö dop ala kewö jimam, Yaŋön miriŋi jamönjiŋ köt qakŋe meyök. 25 Mewö meiga kie uru nalöŋe kie römbum yöhöba eriga göulu luhuiga luhut ketaŋi qeiga o göulu köhöikŋi gila miri selŋe kuŋguyökmö, miri mi jamönjiŋ köt qakŋe mei kinöhaŋgöra aka qahö kusuyök.
26 “Denike yeŋön keu jitni jizali, mi möta miaŋgö dop qahö tem köla memakzei, nöŋön körek yeŋgö könaŋamŋini kondela azi mötkutukutuŋi piromŋaŋgö dop ala kewö jimam, Yaŋön miriŋi sak kösahet qakŋe meyök. 27 Mewö meiga kie uru nalöŋe kie römbum yöhöba eriga o luhuiga luhut ketaŋi qeiga o göulu köhöikŋi gila miri selŋe kuŋgui kusuiga goromororoŋgöba erök.” Mewö.
Ambazipnöŋ Jisösgö kukösumŋaŋgöra welipköget.
28  * Mak 1.22; Luk 4.32Jisösnöŋ keu mi jim teköiga ambazip kambuŋi kambuŋi yeŋön mötketka kusum eŋgiyöhi, tandök miaŋgöra auruba welipköget. 29 Yaŋön yeŋgö Köna keugö böhiurupŋinaŋgö tandök qahö kusum eŋgiyökmö, kukösum Toŋi akzawaŋgö dop ambazip kusum eŋgiiga möta tandök miaŋgöra welipkögetka nemböŋini teköyök. Mewö.

*7:2: Mak 4.24

*7:12: Luk 6.31

*7:19: Mat 3.10; Luk 3.9

*7:20: Mat 12.33

*7:23: Sum 6.8

*7:28: Mak 1.22; Luk 4.32