Poldi Efesohidok pepa youyemguk
Yodakale Mede
Pepa yoŋ adi mebi indiŋ doktiŋa youyemguk. Bepaŋdi nemenemek hogohogok kunum gineŋ be kwetfoloŋ hadapmalak u Jesu kohoŋ foloŋ kamedapmaguk. Tiŋa Jesu ne adi nemenemek hogohogok wendiniŋ daŋiniŋ (1.10), kaŋ Bepaŋdi metam welehik tubulodaune Kilisto Jesu dut wooŋ galiŋa welekubugoŋ tiiŋ.
Pepa faki timeŋ youkuk woŋadi Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋdi metam yehitubulodaune Jesu nadisukilitimiŋa metam bop kubugoŋ mintaiŋ. Jesudi kwanai unduŋ tuguk doktiŋa Bepaŋdi metam koti yanagikuk, tiŋa yofolokŋiŋ takaliŋa nemek momohi noli kougoŋ tiyemdok hatune tububihila Uŋgoniŋ Munabuli timeŋ yemguk (1.14).
Pepa faki mindaŋ youkuk woŋadi indiŋ youyemguk. Adi agoŋ Jesu dut wooŋ galiiŋ doktiŋa Bepaŋ’walaŋ nadinadi eŋ titiŋ takalidok adi welekubugoŋ taneeŋ. Pepa yendok gineŋ Poldi nemek niŋ metam yenindakaleeŋ yoyout mede gineŋ yoguk e indiŋ. Metam neeŋ Jesu dut galiiŋ adi kubugoŋ mintaiŋ. Ala metam adi folooŋ lekiŋgoŋ unduŋ tiiŋ kaŋ Jesu ne mebi tilak (4.1-6). Tiŋa undugoŋ metam adi yot niŋ nabugoŋ kaŋ Wapum ne adi yot wendiniŋ daŋiniŋ (2.19-22). Tiŋa undugoŋ Bepaŋ’walaŋ metam adi yadi tam niŋ unduŋ kaŋ Wapum ne yohoi unduŋ tilak (5.22-32). Pepa yendok gineŋ adi Bepaŋdi metamŋiye nemek momooŋ tiyemdok nadilak wendiniŋ mede hogok hatak.
1
Yokahaŋ
Pol nu Bepaŋ’walaŋ nadinadi takaliŋa Jesu Kilisto’walaŋ aposel tugutdi Efesohi Bepaŋ’walaŋ metam, Kilisto Jesu biyagoŋ hinek nadisukilitimiiŋ hiditok pepa i kamehamulat. Betnik Bepaŋ eŋ Wapum Jesu Kilisto adi’walaaniŋ siloŋ tobogoŋ eŋ kulema hidi’walaŋkade haliwooŋ hatuwaak.
Jesu namanda gineŋ welenik walaniŋ hatidok
Wapumnik Jesu Kilisto’walaŋ Bepaŋ eŋ Beu, adi Kilisto doktiŋa munabulinik tubulodadok kunum gineniŋ kahaŋ mebimebi tinimguk. Unduŋ doktiŋa wou nintilooŋ niutumbayaneem. Adi koomkwaha hinek kwet diniŋ daŋiniŋ hakiliti mu mintalune namanda gineŋ welenik walaniŋ eŋ kadakaniŋnit mokit hatidok nadiŋa Kilisto gut kadine netok gigit nihidaneguk. Biyagoŋ kuyoŋ, adi yadi timeŋ nadiune hakuk ala Jesu Kilisto doktiŋa welesiloŋ tinimiŋa wapmihiŋiye hatidok ninindapmaguk. Adi yadi mihiŋiŋ momooŋ doktiŋa siloŋ tobogoŋ saŋiniŋnit tinimguk ala kibi indibo tonadifo tiŋa niutumbayaneem.
Jesu’walaŋ naŋgatdi tuwanik kameune nihisidokoguk
Jesu adi naŋgatŋiŋdi tuwanik kameune nihisidokoune Bepaŋdi kadakaniŋnik tumolokutnimguk. Biyagoŋ kuyoŋ, uyadi siloŋ tobogoŋŋiŋ fuliŋgoŋ hinek imeŋgwaŋ nabugoŋ halimilak doktiŋa unduŋ tuguk. Ala uyadi nadinadi fuliŋgoŋ eŋ nadidakale hinek diniŋ hinaulibiŋiŋ gineŋ tiulidokooŋ welenik gineŋ kadahinimguk. Unduŋ tiŋa yeguk e’ ne kubugoŋ mede koom nadiune tuwot tubune Kilisto foloŋ yofafaŋeguk u hebiniŋ hali buguk doktiŋa indiŋ ninimbihikuk:
10 “Nu didimeniŋgoŋ katuwalene wooŋ nai tugut foloŋgoŋ usuwaune Kilistodi nemenemek hogohogok, kunum gineŋ be kwetfoloŋ, kiudapmaaŋ wendiniŋ molom hinek tibaak.”
11 Bepaŋ nemenemek hogohogok ne nadidapmaaŋ yokwambunda tilakdi Kilisto aditegoŋ tiŋa koomkwaha nihitubudakaleeŋ netok nibukahileeŋ ninindapmaguk. 12 Adi indiŋ yoŋa nibukahileeŋ ninindapmaguk: Indi timentimeŋ tububihila Jesu Kilistodok nadikunakunale tihatigumundi adi’walaŋ wougigit holiholiŋenit wondoktiŋa u hati-niutumbayaneem. 13 Ala hidi maaŋ mede folooŋ hinek eŋ hehitubu-lodadok Mede Momooŋ u nadidahi tiŋa Kilisto nadisukilitimiŋgiŋ. Unduŋ doktiŋa Uŋgoniŋ Munabuli timeŋ nimdok yokwambundaguk u hambune adi’walaŋ feknit tigiŋ. 14 Kunum gineniŋ bomboŋ inditok gigit hatak wondiniŋ yofolok u Uŋgoniŋ Munabuli nimŋit. Unduŋ tiŋa Bepaŋ ne wou wapum loloŋnitdok tonadifo wapum titiŋdok Munabulidi meŋimeŋiye indi’walaŋkade kwanai tububihikuk u titawooŋ tubudapmawaak.
Poldi Efesohidok Bepaŋ ninadiguk
15 Kaŋ hidi Wapum Jesu nadisukilitimiiŋ eŋ meeniŋ nadisukilitihinit notniye hogohogok welesiloŋ tiyemiiŋ, wondiniŋ mede kahat nadigut doktiŋa 16 helemahelemaŋ hiditok nadisuŋa Wapum welemomooŋ nadimiŋa niutumbalat. 17 Unduŋ tiŋa hiditok tiŋa Bepaŋ indiŋ ninadilat. Wapumnik Jesu Kilisto adi’walaŋ Bepaŋ eŋ Beu tinahukutŋiŋ hautanit hinek, adi Uŋgoniŋ Munabuli hambune Wapum’walaŋ mebi u kedem hanimbihilune nadidakaleeŋ nadinadi fuliŋgoŋ u moŋgokaneeŋ. 18 Unduŋ tiŋa welehik diniŋ dauhik tubutombune Wapumdi hanagila kunum diniŋ nemek momooŋ hiditok gigit yoguk u hanindakaleune kaŋ wondok nadiune folooŋ tuluwaak. Eŋ netok mebit hidi kunum diniŋ hatihati fafaŋeniŋ hamulak wondok maaŋ nadikunakunale tiŋa hatiyaneeŋ. 19 Eŋ nadisukilitininit indi’walaŋkade saŋiniŋŋiŋ wapum kakaŋ hinekdi kwanai tilak indigoŋ tuwot tubumintaguk, wondok maaŋ nadiune folooŋ tibaak.
20 Saŋiniŋ wondiniŋ mebi indiŋ: Kilisto kumuŋ gineniŋ tubukaikaaŋ kunum gineŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade kameeŋ miŋgoŋ tubumintanimguk. 21 Unduŋ tiŋa munabuli eŋ gapman eŋ mapme, be metam saŋiniŋhinit be wohikgigit loloŋnit hatiiŋ, adi’walaŋ loloŋnit wapum kameguk. Unduŋ doktiŋa kwetfoloŋ be kunum foloŋ wohikgigit hatak wondi haŋindalak. Uyadi nai kobudok hogok moŋ, uyadi fafaŋeniŋ undugoŋ hatuwaak. 22 Unduŋ tiŋa nemenemek hogohogok hebeŋ foloŋ tubudumula kayoŋ falipmeŋ yehibopneeŋ Yabudokohik hatidok nindapmaaŋ, kayoŋbop’walaŋ Kadoko wapum kameguk. 23 Kaŋ adi kayoŋ kohoŋ tubune ne’niŋ titiŋŋiŋdi dahitoki timilak, unduŋ tiŋa ne kwetkwet tokidapmaaŋ hatiŋila nemenemek hogohogok yabudokodapmalak.