Jesu’walaŋ Mede Momooŋ Jondi youkuk
Yodakale Mede
Jon adi Jesu’walaŋ Mede Momooŋ youlene tububihila indiŋ yoguk. Jesu adi Bepaŋ’walaŋ Mede hatihatinit. Ala adi mebineŋ tububihila Bepaŋ iŋgoŋ hatiguk. Jesu adi Bepaŋ’walaŋ Maŋiŋ Mede hatiŋila Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ foloŋ nemenemek hogohogok kunum gineŋ be kwetfoloŋ hakiiŋ tubumintaguk. Iŋgoŋ e’ kwetfoloŋ metam ne’walaŋ namandapŋiye indi kadakaaŋ liwe titindok tinene nibune tuwot mu tuguk, kaŋ kunum gineŋ Bepaŋ eŋ Munabuli hatigukdi meeniŋ indi’walaŋ folonamandap gineŋ mintaaŋ meeniŋ indi’walaŋ baŋamneŋ ipilat tiŋa hatiguk. Pepa i youkuk woŋadi Jesu adi kwetfoloŋme indi’walaŋ Tubulodanik hinek kuyoŋ agaŋ Bepaŋ’walaŋ mihiŋiŋ hinek, ala metamdi mede i yokunali Jesu nadisukilitimineeŋ adi yadi hatihati fafaŋeniŋ kahileeŋ kunumdok gigit tineeŋ. Unduŋ nadiŋa youkuk.
Kwetfoloŋ metamdi Jesu adi Bepaŋ’walaŋ mihiŋiŋ unduŋ nadisukilitidok Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ foloŋ kunumneniŋ kudi wapuhi tuluguk. Kaŋ metam nolidi u kaŋ Jesu nadisukilitimiŋgiŋ eŋ nolidi welekwambuŋ tigiŋ (Fiye 13-17). Tiŋa agaŋ meeniŋ nediyeŋ Jesudok welekwambuŋ tigiŋdi Jesu mede gineŋ kameeŋ utubukada-tauuyeŋ koloŋdabek foloŋ ulukumuŋa wenefulagiŋ. Kaŋ Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋdi tubukaikaune pilali kwetfoloŋ muniniŋ kabe hatiŋila mihiŋiye mintahebi tiyemiŋa nadisukilitihik tubukilitiyemiŋa kunum gineŋ kotigoŋ udaneeŋ loguk. Agaŋ kefifile tam niŋ’walaŋ mede kahat fek [ ] indiniŋ maaneŋ youliŋit hatak (Fiye 8.1-11) u Jon ne youkuk be mu youkuk u mintadakale hinek mu tilak. Wondok adi nadinadime nolidi kougoŋ kiyonadi tiiŋ.
Jondi momooŋ hinek yodakaleeŋ niniŋguk uye indiŋ. Bepaŋdi Jesu kwetfoloŋ metam inditok siloŋ tobogoŋ tinimiŋa niŋkulune foguk wondiniŋ folooŋ indiŋ hatak. Jesu adi kunum gineŋ uuŋdok Talik, Jesu adi Mede Biyagoŋ, eŋ Jesu adi Hatihati Fafaŋeniŋ.
Jon adi meeniŋ indi kunum gineŋ nemek hebihat tilak wondiniŋ mebi didimeniŋgoŋ nadidakaledok nadiŋa inde’walaŋ titiŋnik gineŋ kamekaaŋ yoyout mede fee youtnimguk. U iŋdiŋ. Ime, belet, hauta, dompa yabudoko, dompa, agaŋ wain kwedei, taŋeniŋ eŋ folooŋ gilenit, unduŋ foloŋ kamekaaŋ kunum diniŋ nemek folooŋ hinek u nadidakale-hinakadok youtnimguk.
Jon’walaŋ mede diniŋ yohebet
1.1–18 Wele youyout mede
1.19–51 Jon Imeyout Tububihit eŋ Jesudi mihiŋiye timentimeŋ yehiŋeguk
2.1–12.50 Jesudi metam’walaŋ kwanai tuguk
13.1–19.42 Jelusalem eŋ yokwet magimagi yawooŋ kwanai tuguk
20.1–31 Jesu adi Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ foloŋ kaikaaŋ pilali hatiŋa mihiŋiye mintahebi tiyemiŋguk
21.1–24 Mindaŋ hinek Galili imeŋgwaŋ gagayeŋ mintayemiŋa mede yeniŋguk
21.25 Jon ne Jesu’walaŋ Mede Momooŋ pepa gineŋ youkuk wondok yodakaleeŋ yodapmaguk
1
Jesu adi Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede
Maŋiŋ Mede adi agaŋ koomkwaha kwetkunum mu mintalune hatitabuŋa hatiguk. Tiŋa Maŋiŋ Mede adi hatihatiŋiŋ Bepaŋ’walaŋkade halune hatiguk. Eŋ Maŋiŋ Mede negoŋ Bepaŋ hatiguk. Adi tububihit gineŋgoŋ Bepaŋ dut hatiŋila nemenemek adutgoŋ noŋgoŋ yehitubu-mintagumuk. Nemek noli u adi mokit nemu yehitubu-mintaguk. Tiŋa adi yadi hatihati molom doktiŋa metam hogohogok hauta tubumintayemguk. Kaŋ hauta adi mambip gineŋ hautaune mambipdi hefuladok moŋ tikaŋ wabiguk.
6-7 Unduŋ mintaune Bepaŋ adi metamdi medeŋiŋ nadiŋa nadisukiliti tubumintadok yoŋa tipilapilaye-meŋiŋ niŋ wou Jon kameune buŋa metam hauta wondiniŋ gigit yenihautaguk. Jon ne adi hauta molom moŋ, adi yadi tobo Hauta wondiniŋ gigit u metam yenihautaguk. Hauta woŋ adi folooŋ hinekdi metam hogohogok hautanimilak. Adi yadi kwetfoloŋ mintaguk.
10 Tiŋa Maŋiŋ Mede negoŋ kwet kunum yehitubu-mintaguk ala adi kwetfoloŋ iŋoŋ hatiguk, iŋgoŋ metamdi mu kadakalegiŋ. 11 Eŋ ne yolikwelineŋ uune metamdi mu kahilegiŋ. 12 Kaŋ nolidigoŋ kahileeŋ nadisukilitimiŋgiŋ, doktiŋa Bepaŋ’walaŋ wapmihi mintadok yenindapmaguk. 13 Unduŋ doktiŋa adi kwetfoloŋ metam’walaŋ wapmihi moŋ, be kwetfoloŋ metam nehi’walaŋ nadinadihik gineŋ mu mintagiŋ, adi yadi Bepaŋ ne’walaŋ kohokudi doktiŋa Bepaŋ negoŋ Behik hatilak.
14 Maŋiŋ Mede adi mehinek mintaaŋ indi lekiŋgoŋnik gineŋ Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ eŋ mede biyagoŋnit hatiguk. Kaŋ indi Bepaŋ’walaŋ Mihiŋiŋ kubugoŋ hinek yoŋa wougigit eŋ holiholiŋe miŋguk u miŋgoŋ kagumun.
15 Jondi aditok yoŋa indiŋ yohautaguk, “Nu me yendegoŋ indiŋ yogut, ‘Me mindaŋ bulak adi nu mu mintawe koom hatiguk. Adi nu nalakapmeŋ tilak.’ ”
16 Indi adi’walaŋ siloŋ tobogoŋ u dapmandapmaŋnit mokit moŋgokumundi moŋgokam. 17 Moses adi Yodoko Mede nimguk kaŋ Jesu Kilisto adi siloŋ tobogoŋ mede biyagoŋ nimguk. 18 Bepaŋ adi nebek niŋdi nemu hinek kaguk. Mihiŋiŋ kubugoŋ hinek ne’walaŋ hebeŋ gineŋ hatilakdi gigitŋiŋ tiŋa fooŋ yohautaguk.
Jon Imeyout Tububihitdi ne’niŋ mebi yobihikuk
(Matiyu 3:1-12; Mak 1:7-8; Luk 3:15-17)
19 Jelusalem uŋoŋ Judame heki’walaŋ me wapuhi adi Siloŋyot diniŋ talitimeŋhiye eŋ tubuloda mehiye yeniŋkulune Jon’walaŋ wooŋ ninadigiŋ, “Du nedigoŋ hinek?”
20 Kaŋ Jon adi mebiŋiŋ kamehebi mu tiŋa miŋgilaŋgoŋ indiŋ yenihautaguk, “Nu Kilisto moŋ.”
21 Unduŋ yenimbune gigine tiŋa ninadigiŋ, “Kaŋ du neeŋ? Du Ilaija be?”
Ninadigiŋ kaŋ yeniŋguk, “Nu adi moŋ.”
Unduŋ yenimbu ninadigiŋ, “Kaŋ du Polofetnik be?”* Mebi indiŋ doktiŋa Polofetnik yogiŋ. Mosesdi koom Yodoko Mede gineŋ indiŋ yeniŋguk, ‘Bepaŋ Wapumhikdi polofetŋiŋ nu napmeguk undiniŋgoŋ kamehambaak.’
Yobu “Moŋ” yeniŋguk.
22 Mede u nadiŋa niŋgiŋ, “Unduŋ ale du datok dediŋ yolaŋ u ninimbune wooŋ me wapuhi niniŋkulune bumun u yeninim.”
23 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ polofet Aisaiyadi mede indiŋ youkuk u yeniŋguk,
“Me niŋ kwet fiileŋ indiŋ kutilak, ‘Wapum’walaŋ talik didimeŋgoŋ imindok.’
Mede unduŋ yoguk u nu iŋakoŋ.”
24 Unduŋ yenimbune nohiye Falisi heki wanaŋ bugiŋdi indiŋ nintogiŋ, 25 “Du Kilisto moŋ, be du Ilaija moŋ, tiŋa du Polofet moŋ, iŋgoŋ deti Imeyout kwanai tilaŋ?”
26 Unduŋ nimbune Jondibo yoguk, “Nu adi ime hinekdi hogok youyemulat iŋgoŋ me niŋ lekiŋgoŋhik gineŋ mintaaŋ hatilak u hidi mu kakiyondaiŋ. 27 Adi yadi mindaŋ bulak, nu aindiniŋdi gulalikŋiŋ tagimimbitdok tuwot moŋ.” Gilik mede gineŋ indiŋ youkiŋ, “Nu aindiniŋdi kayoŋnamokopŋiŋ diniŋ tawa kwihikulimindok tuwot moŋ.”
28 Nemenemek u Jondi Imeyout kwanai hautitugukneŋ Jodan ime fukuniŋ Betani uŋoŋ tigiŋ.
Jesu adi Bepaŋ’walaŋ Dompa Mihiniŋ
29 Unduŋ tigiŋ ala heleune Jondi yali kaune Jesu kweetniŋgoŋ gwaŋ buguk kaŋ yoguk, “Bepaŋ’walaŋ Dompa Mihiniŋ gu bulak oŋ. Adikuyeŋ kwetfoloŋ metam’walaŋ kadakaniŋhik tumolokulaak. 30 Nu me wondegoŋ indiŋ haniŋgut, ‘Me mindaŋ bulak adi nu mu mintagutneŋ hatiguk doktiŋa adi nu nalakapmeŋ tilak.’ 31 Nu na koom mu nadidakalemiŋgut iŋgoŋ Isilae metam indi daunik gineŋ mintadakaledok yoŋa Imeyout kwanai tububihikut.”
32 Unduŋ yoŋa netok indiŋ yeniŋguk, “Nu yali kawene Uŋgoniŋ Munabulidi kunum gineniŋ butigili wele tiŋa fooŋ Jesu foloŋ ikuk. 33 Nu na hogok me u tuwot mu nadidakalemimbe tugut iŋgoŋ me naniŋkut tuguk adi indiŋ naniŋguk, me niŋ Imeyout timimbaaŋ kaŋ Uŋgoniŋ Munabulidi adi foloŋ foune kawaaŋ adi kuyeŋ metam Munabulidi youyembaak. 34 Nu adi uŋakoŋ kagut doktiŋa mebiŋiŋ indiŋ hanilat, adi Bepaŋ Mihiŋiŋ.”
Mehekidi tububihila Jesu adi Kilisto u kakiyondaaŋ kelegiŋ
35 Heleune Jon adi mihiŋiyat lufom dut noŋgoŋ yakiŋ 36 ala Jesu buŋa uune kaŋ yeniŋguk, “Bepaŋ’walaŋ Dompa Mihiniŋ gu kademek.”
37 Unduŋ yenimbune nadiŋa meyat u Jesu kelegumuk. 38 Kaŋ Jesudi udaneeŋ yabuŋa yeniŋguk, “Hidi maŋgoŋ kaliŋ bamuk?”
Unduŋ yenimbune yogumuk, “Hinale, du yot daŋ itoulaŋ?”
39 Unduŋ ninadigumuk kaŋ yeniŋguk, “Buŋa kademek.” Mele agaŋ fofoŋ tibe tulune yeniyanagila ugiŋ. Wooŋ kaŋ uŋgoŋ noŋgoŋ ikiŋ.
40 Meyat Jon’walaŋ mede nadiŋa kelegumuk adi’walaaniŋ niŋ adi wou Endulu, adi Saimon kwayaŋ. 41 Kaŋ adi pilap wooŋ dali tubumintaaŋ niŋguk, “Indi Mesiya agaŋ kamut.” (Mesiya adi Gilik mede gineŋ Kilisto yoyagiŋ.)
42 Unduŋ niŋa Saimon nagila Jesu’walaŋ ugumuk kaŋ Jesudi Saimon kaŋ niŋguk, “Du adi Jon mihiŋiŋ ala wohoge Saimon iŋgoŋ kobuk adi wohoge Sifas ganilat.” (U Gilik mede gineŋ Pita yoyagiŋ, mede mebi ‘kawade hakat’.)
Jesudi tomboyoula me noli maaŋ yabukahileeŋ kutiyeniŋguk
43 Unduŋ tiŋa ikiŋ ala heleune Jesudi Galilide wene tiulidokooŋ wooŋ Filip tubumintaaŋ niŋguk, “Du buŋa nehikeleweŋ.” 44 (Filip tiŋa Endulu eŋ Pita adi Besaidahi.)
45 Ala Filipdibo wooŋ Nataniyel tubumintaaŋ niŋguk, “Indi me koom Mosesdi Yodoko Mede gineŋ medeŋiŋ youkuk eŋ polofet hekidi maaŋ aditok mede youkiŋ u agaŋ kamun. Adi Josep mihiŋiŋ Jesu, Nasaletniŋ.”
46 Nataniyeldi mede u nadiune tuwot mu tubune yoguk, “Nasalet uŋoŋ nemek fofooŋ kedembe mintawek.”
Unduŋ yobu Filipdi niŋguk, “Unda buune noŋgoŋ wooŋ kadim.”
47 Unduŋ yoŋa ugumuk, wooŋ Nataniyeldi Jesu hakukneŋ tubudulalune Jesudi kaŋ indiŋ yoguk, “Me yoŋ adi Isilae me folooŋ hinek. Weleŋ maaneŋ kadakaniŋ be yalaŋ nemu hatak.”
48 Unduŋ yobune Nataniyeldibo ninadiguk, “Du deti nadinamulaŋ?”
Unduŋ ninadiguk kaŋ Jesudibo yoguk, “Du Filipdi mu wooŋ kutiganiŋak uŋaniŋ bem yooŋneŋ hatune gabuŋat.”
49 Unduŋ yoguk kaŋ Nataniyeldibo niŋguk, “Hinale, biyagoŋ hinek, du adi Bepaŋ Mihiŋiŋ, Isilaehi’walaŋ mapme.”
50 Unduŋ nimbune Jesudibo yoguk, “Du bem yooneŋ gabuŋat yoot wendok-kube tiŋa nadisukilitilaŋ? Kudi kobuk mintaŋak i kuyaniŋ-kabe kaŋaŋ. Iŋgoŋ oŋ, kougoŋ adi kudi wapuhi hinek mintatawaak kaŋ yabaaŋ.”
51 Unduŋ yeniŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Nu biyagoŋ hinek hanilat, hidi kunum dilitombune Bepaŋ’walaŋ aŋeloŋiye Me Kobumuŋ’walaŋkade loŋatfoŋat tubune yabuneŋ.”

*1:21: Mebi indiŋ doktiŋa Polofetnik yogiŋ. Mosesdi koom Yodoko Mede gineŋ indiŋ yeniŋguk, ‘Bepaŋ Wapumhikdi polofetŋiŋ nu napmeguk undiniŋgoŋ kamehambaak.’

1:27: Gilik mede gineŋ indiŋ youkiŋ, “Nu aindiniŋdi kayoŋnamokopŋiŋ diniŋ tawa kwihikulimindok tuwot moŋ.”