1 Korin
O uakikilana ro bolobolo ke boloin Poul tasir tamat i Korin
O uakikilangana ro bolobolo tasir Korin
Poul ke bolo toro bolobolo barah rone o la tasir tamatang tagorong mana tar uan uleik i Korin. Inggono ke uatentur tar lotu i Korin tar binaka ke uangoul tar uaniono tar siokor hangaul, doha tualir bialok (Apo 18). I muduhia ke hiliu baka peono tar uan uleikion, a inete uasa ke kotpokoso tar lotuon. Maeit Poul ke bolongua toro bolobolo rone tasir tamatang tagorong man i Korin tar poul tasisin.
I Korin a uan uleik tar pang uan i Gris. O tamatang Gris ka uaha tun o tamatang ate pe. Bo Poul puk ke mene uakalahara pare, God e kula teres niater tamat a tuktukar.
Maeit o tamatang tagorong mana paka bang paroko tang Iesu pare, tenas Tamata Nomanasin. Inggono tere kale teil tena niate uaia God, doho tamatang tagorong mana paka longoro dede tatanon (1Ko 1.2).
Poul e marang mene ualasira tasir tamatang tagorong man i Korin hape ra uatakai tokaha pein God. Inggono ke ualasira pono mara uelbuleisisina tar bereit mer bino tar namana huara ke mata pe Iesu (1Ko 11). Ge na Iabena Dedeil pe God e banot e poul tasisina mara kalekinale tokah (1Ko 12; 14). Doha inete uleik ke heirin God ter malauelhir (1Ko 13).
Poul ke mene ualasira pono tar nitua i muduhia toro mat. I muduhia ke mata baka pe Iesu, God ke uatua tapokis tang Iesu, o bureher tamata ka banga tang Iesu ke tua tapokis pe (1Ko 15.1-8). Tar siokonor hagar God e turung uatua tapokis tagigeig. Ge God pe a tampopokontiehe liu toro mat (1Ko 15).
I lolono toro bolobolo rone:
A meneng uakalahar 1.1-9
A kalekinale i lolono tar lotu 1.10–4.21
O ura ueltebeir, kara niuangoul toso matamatame 5.1–7.40
O tamatang tagorong man, doh gisis ra tele tang God 8.1–11.1
A nitagorong man, doha lotu 11.2–14.40
A nitua tapokis doho tamatang tagorong man 15.1-58
Nas uahungur tamatang tagorong manang Judia 16.1-4
Na niduh Poul, kara udohinar menemen 16.5-24
1
A niuah e la tur tang Poul
Inggo Poul ku bolo toro uelhire rone, raeim me Sasten ge uanotougigeig. God ke malara totoguo na aposoul Iesu Kristo.
Roon o la tasir tamatang lotur nang God tar uan uleik i Korin, geke uadedeilis Iesu Kristo, kara kilais ra uangoul pare, o dedeil menia pono tas mais gera uangoul ueltebeir gera kila tenagi Tamata Nomaneig Iesu Kristo pare, nas Tamata Noman.
A hamhamas, karo hiarouo tamiuoum uakapa tun e la tur tang God ge tamagigeig me Iesu Kristo ge nagi Tamata Nomaneig.
Poul e heir tar niuaha tang God
Inggo u heir dede tar niuaha tang God, teeit tar burehe tunur nipoul ke heir turigiono tamiuoum tang Iesu Kristo. Inggoum kung matoto teil tun tar mamang inetelik uaia, teeit kung uangoul tokaha keip pe tang Kristo, nami nimenoum, kara niater eimiuoum uakapa tun ke i rana tun. Teeit a haua geking hire tauetegieim tang Kristo ka ate uaia tur tunig tamiuoum. Temaeit ahik baka poluk pah mung katupa me inete uaia re hireinir Iabena Dedeil, mung uanguangoul sikoro kompe tenagi Tamata Nomaneig Iesu Kristo gete tur uakalahar. * 1Te 3.13; 5.23Inggon e me uatampopokoho tamiuoum e tuka tar uadouhinar binak, maeit tar binaka re la tapokisimeon, inggon ahik pahe me tupara me ineter sa tamiuoum. * 1Te 5.24; 1Jo 1.3God gera tagorong manain, Inggono teke kila tamiuoum tar uangoul tokaha keip tang Iesu Kristo ger tunono ge nagi Tamata Nomaneig.
O tamatang lotu ka uangoul uelpakah
10  * Pil 2.2Inggo u kula uapopokoho tun tamiuoum ro uanotoug pare, tar hangana nagi Tamata Nomaneig Iesu Kristo, inggoum mung ueluiaesioum, maeit ahikioum pah mung ueluelpakah ueltebeir. Inggoum e turung moko tokaha uaia tun remi nimalar, kara ninaman. 11 Ro uanotoug, o gisiameher tamatang tena uma Kole ka hire totoguo pare, Inggoum mung ueluelkoi. 12  * Apo 18.24-28; 1Ko 3.4A tengkana maeit ku mene sira pare, teeit a tang sioko tamiuoum e kula pare, “Inggo u uakeluk tang Poul.” Ue a tang giameh e kula pare, “Inggo u uakeluk tang Apolos.” Ue a tang giameh e kula pare, “Inggo u uakeluk tang Pita.” Ue a tang giameh e kula pare, “Inggo u uakeluk tang Kristo.”
13 Iesu ka ueluelpakahain? Ue te Poul ke mata tar korose tamiuoum? Ue inggoum ka uahuhu keipisioum tar hangana Poul? 14  * Apo 18.8; Roum 16.23Inggo u heir tun tar niuaha tang God pare, ahik tun pah ku uahuhu me kalamiuoum tes Krispus puk manasampe me Gaius, 15 temaeit ahik me tamata re kula pare, ka uahuhu keipin tar hangouguo. 16  * 1Ko 16.15O man, inggo ku uahuhu pono tasir tamatang tena uma Stepanas, dohi muduhia tasisinasine, inggo u telengua, ge pare ku uahuhu baka poluk me tamat. 17 Ge Kristo pe ahik pah ke heiriha totoguo tar me uahuhu tasir tamat. Bo inggo ka heirihaio tar me hire tauete toro Uelhire Uaia tasir tamat, ahik pah tar uelhire gere la tur teres niater tamatang ate mare hikir nitampopokoh geke la tur tang Kristo tar binaka ke mata tar korose pahe kap.
A niate uaia, kara nitampopokohor nang God e moko tang Kristo
18  * Roum 1.16O tamata gera heil, gisina ra namana pare, o uelhire tang Kristo ke mata pe tar korose, o tuktukar, bo tagigeigene ra uaudeilisieig, a puhung uelhireono ter nitampopokohor nang God. 19 Ge a puh pe ka boloing sioun tono uelhire God pare,
 
“Inggo u mamantou teres niate uaiar tamatang ate uaia tun,
karu uakapa teres niater tamata tang atentiehe tun.” Aisaia 29.14
20  * Job 12.17; Ais 19.12; 33.18; 44.25Ia kaeisir tamatang ate uaia tun? Ia kaeisir tamatang tar ualatut? Ia kaeisir tamatang sir pokoso tar ninamanene daan? Ahik God pah ke uatuktukara tar niate uaiang gane i kot?
21  * Mat 11.25Bo tar niate uaiar nang God, o tamatang gane i kot ahik pah ra banotong ate tang God teresir niate uaia. Temaeit inggono ke uah, kare heiriha tono uelhire gera kilain o tuktukara geka hire tauetein mare uaudeilono tas mais ra tagorong man. 22 O Ju ra malara kompe me uaparok e la turuha i Heuen mara tagorong man. O Grik ra sir kompe tar kale ninaman, kara niate uaia. 23  * Roum 9.32; 1Ko 2.14Temaeit geti hire tauete inggeig pare, Kristo ka uakusein tar korose, o Ju ra de, karo gime uan ra kula pare, roono ro uelhire o nasir tuktukar.
24  * Kol 2.3Bosir Ju mesir gime uan geke kilais God, ra ate pare, Kristo inggono ter nitampopokohor nang God, kare ter niate uaiar nang God. 25  * 2Ko 13.4Bo a hauanine re guataig God gera kilaig a tuktukar, ginina ter niate uaia uleikintiehe tun e hahaua liu teres niate uaia uleikir tamatang gane i kot. Doh na nimaluana God, inggono ter popokohontiehe tun e hahaua liu teres nitampopokohor tamat.
26  * Mat 11.25; Jas 2.5Ro uanotoug namana huara kompe tar binaka ka kilasioum, ahik paho bureher naman manate ra banga per tamat, ahik mo bureher uelpipih, ahik mo bureher i ranantieh. 27 Bo God ke kedanga tar ineteninanine gera kilaig a tuktukar mare uamatala tasir tamatang ate uaia tun. God ke kedanga tar inetenine gera kilaig a maluan mare uamatala tasir tampopokoh. 28 God ke kedanga tar haua ger i kotontiehe tunane i kot, kara inete gera banga uasaigane i kot mare uakeip uahiua tunungua tar haua gera uairanaigane i kot. 29  * Epe 2.9Temaeit ahik me tamata re matot e uasala katongoin tar matana God.
30  * Jer 23.5-6Teeit God ke guata pare, Inggoum mung uangoul tokaha keip tang Iesu Kristo. Doh tar poul tapokis tagigeig, Iesu Kristo inggono ter niate uaia ke heirin God, e laha tagigeig, inggono ter niuangoul ger kodkodoho tun tang God, kare uadelauan, kare uadedeil tagigeig, kare bulaua tapokis tagigeig. 31 Mare pokoso uakalahara tunur puh,
 
“Mai gere uasalain,
inggon e uasalain tar haua ke guatainir Tamata Noman.” Jeremaia 9.24

*1:8: 1Te 3.13; 5.23

*1:9: 1Te 5.24; 1Jo 1.3

*1:10: Pil 2.2

*1:12: Apo 18.24-28; 1Ko 3.4

*1:14: Apo 18.8; Roum 16.23

*1:16: 1Ko 16.15

*1:18: Roum 1.16

*1:20: Job 12.17; Ais 19.12; 33.18; 44.25

*1:21: Mat 11.25

*1:23: Roum 9.32; 1Ko 2.14

*1:24: Kol 2.3

*1:25: 2Ko 13.4

*1:26: Mat 11.25; Jas 2.5

*1:29: Epe 2.9

*1:30: Jer 23.5-6