2
Nebukatnesal em Kiin Dem Sense em Sang te.
Deiw mak ding mak Nebukatnesal e kuaninba belei, em auk teben kel itol emisik kamok fian kelewse ding dim e, e kiin dem mak senomelei, beem dulum elote kal ilum fian mak kuluko, kilele kawin dak akalinba kese kale. Kesomelei, e weng dabalalei, akalem oktakak kunum so, selew kunum iso, kunum ayem iso, fial atemeko, kaneloke eisneng atebiliw kunum iso, alik alik kal so kunum i beem weng be kiliko, gelewko, em fukun talsiliw kale.* Talfut Kese 41:8 Teliwi, e ilo bokoyemomele: “Ne kiin dem mak senomelii, ibolow tiaktiak kenembelei, bi kasike kame, yu nakalem kiin dem sen kembi beem mongom e silel bokonemina!”, yangse kale. Yangei, i elo Alam aneng fian beem weng sin dim kel yan weng mak bokolewomeliw: “Nukalem emisik kamokim fian kutaka! Ku sunsun kuw finik so belew te! Ku kom kiin dem sen kembelew be nulo bokoyemew kano, nu kiliko, beem mongom bakati kilele bokokemokoluw te!”, dangsiliw kale. Dangiwi, e ilo bokoyemomele: “Yu kilele kililina! Yu nakalem kiin dem sen kembi beso, beem mongom so, alew eisneng be kilele silel bokoneminba keliw tewe, ne wonuk so kunum ilo bokoyemii, i teleko, yom kun a teing a alik alik tikis takas keyemiwi, yu fein kuanokoliw te! Kuaniwi, yukalem am akal makuw dakal koyemeko, tabol tabol keyemokoliw te! Kate yu nem kiin dem sen kembi beso, beem mongom so, alew eisneng be kilele silel bokonemiw tewe, ne mesesem on kisol angom banban yulo duyemii, yu wiin so kunum kelokoliw te. Kasike kame, yu bokonemina!”, yangse kale. Yangei, i emisik kamok fian elo iti bokolewomeliw: “Kom kiin dem sen kembelew be nulo bokoyemew kano, nu kulo beem mongom e kilele silel bokokemokoluw te!”, dangsiliw kale. 8-9 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Ne kal kelite: Alik alik yu ibolow fukunin ki makmak keko, nelo dasuw fimdi famde weng bokonemomin kebiliw te. Yom ibolow fukuniw be kanekote: ‘Nem ibolow fukunin be iti alwol keloki te!’, angeko, ding fenbiliw kate, ba! Ne nam ibolow alwol keli te! Yu nakalem kiin dem sen kembi be kilele bokoneminba keliw tewe, ne beem mongom ete kilele kal kelite: Yu kiin dem sen kembi beem mongom bakati kilele dolon keko, kal kelinba kebiliw te.”, yangse kale. 10 Yangei, i yan weng mak bokolewomeliw: “Kamok fian kutaka! Kawin dim kasel nu kom ‘Yu kanelina!’, yangew eisneng be ki keko, nam mongom so bokokemuw te. Sua em ding akal, kame em ding akal, mak kamok fian kitil so auk so kamok fian mak mali kunum mak ilo kom nulo dakalalew beemdiw keko, ‘Yu kanelina!’, yanginba kesiliw kasike. 11 Kamok a! Kom nulo ‘Yu kanelina!’, yangew eisneng be, nu ki keko, nam keluw te. Got ite kuw ki keko, dolon kesomi, bokokemokoliw kate, i kawin dim kale kel alakabuluw awet so kebuluw kawtiw nuso kakaminba kekabiliw te.”, dangsiliw kale. 12 Dangiwi, emisik kamok fian be im weng bokolewsiliw weng be kiliko, atin kuw kaisuw fian mak keyemsomi, wonuk so kunum ilo gaayemeko, ilo mali Babilon abiw mutuk fian beem kal kunum alik alik ilo yenomin weng mak bokoyemse kale. 13 Bokoyemei, i em kitil yangse weng be fein kiliko, gelewsomi, mali ilo yenomin unsiliw kale. Unesomeliwi, mali wonuk so kunum i Daniel so, akalem akunum kusel iso, alik alik biim dulum elote “Ilo fenem uneko, ikati yenuma!”, angomi, unsiliw kale.
Nebukatnesal em Kiin Dem beem Mongom Fitewse em Sang te.
14 Beli, kal kunum ilo yenomin unsiliw wonuk so kunum biim kak kunum mak beem wiin e Aliok ete kale. Daniel e ilo yenomin talse kunum beelo atemeko, weng atite ibolow fukunin ken so weng mak bokolewsomi, 15 elo dakalalomele: “Nimtew angom ete emisik kamok fian be kal kunum nulo alik alik yenomin kebe a?”, dangeko, dakalase kale. Dakalalei, Aliok e beem kanesiliw mongom beelo bokolewse kale. 16 Bokolewei, Daniel e uneko, emisik kamok fian beem mit mewso uneko, bokolewomele: “Ku mali ding mak fensomi, ne kulo kiin dem sen kembelew beso, beem mongom so, kilele silel bokokemoki te.”, dangse kale. 17 Dangei, emisik kamok fian em weng bokolewse weng be kiliko, gelewse kasike, Daniel e iti akalem am uneko, awkunum kusel alemsal Kanania so, Misael so, Asalia so, kunum biilo emisik kamok fian beem “Kaneyemoki te!”, angse weng be deeko, 18 bokoyemomele: “Yutaka! Nu abiil tikin katiw kel alakabe Sunbin-Got beelo dakalaluw kano, e nulo ibolow folok keyemeko, emisik kamok fian beem kiin dem sen kembe beso, beem mongom so kaim dim fitew daloke kasike, nu so, aneng fian kale biliw kal kunum iso, alik alik nu nam kuanuw te.”, yangse kale.
19 Keko beli, beem kutiliw ding bakate, Sunbin-Got e Daniel elo emisik kamok fian beem kiin dem sense beso, beem mongom so, kukulewei, Daniel e beelo kal keleweko, Sunbin-Got em wiin fian daolewko, 20 bokolewomele:
“Sunbin-Got kutaka! Ne diwkuw diwkuw kom wiin fian daokembi te!
Kute kuw kitil so kal ken so em mongom kayak kute te!
21 Kute kuw ataan suuk so, mililiw taw so, beem ding duyemkabelew te.
Kukalem ete kuw mali kunum mak kamok fian emdiw keyemeko,
iti kulu koyemkabelew te.
Kute kuw mali kunum waneng mak amkoko, im ibolow fukunin kenso keyemkabelew te.
Keko beli, kute kuw mali ibolow dolon so kawtiw biim ibolow dolon fian e duyemkabelew te.
22 Kute kuw kawtiw num okmobin eisneng mesesem alik alik be kilele kal kebelew te.
Ailbin e kom dim alakabe kasike,
mililiw em bin eisneng bakati ku atin kuw kal kebelew te.
23 Nem awalik abiok kumel im Sunbin-Got kutaka! Kame ne kom wiin fian daoko, kulo weso weng fian mak kangi te.
Nimtew angom? Kute kuw kitil so kal so dunemeko, nelo num dakalaluw beem yan be dunemew kasike!
Feinka! Ku emisik kamok fian beem kiin dem sense beso, beem mongom so, alew eisneng be nulo kaim fitew dim kukuyemew te!”,
dangse kale.
Daniel e Nebukatnesal em Mit Mewso Unse em Sang te.
24 Beli, emisik kamok fian e Abiok elo kitil weng bokolewomele: “Ku Babilon abiw mutuk fian beem kal kunum alik alik ilo yenomin una!”, dangse kasike kame, Daniel e kunum beelo bokolewomele: “Ku kanelom Babilon abiw mutuk fian beem kal kunum alik alik ilo yenokolew te! Kate ku nemisik emisk kamok fian beem dim nemde unew kano, ne akalem kiin dem sense so, beem mongom so, elo kilele bokolewoki te!”, dangse kale. 25 Dangei, Aliok e Daniel elo fein emisik kamok fian em mit mewso debele unesomi, elo bokolewomele: “Ne Suda kunum kale debele teli te. E ki keko, kom kiin dem senselew so, beem mongom so, kilele bokokemoke te.”, dangse kale. 26 Dangei, emisik kamok fian be Daniel (em wiin nanew e Beltesasal) elo dakalalomele: “Fein a? Ku ki keko, nem kiin dem sensi so, beem mongom so, alew eisneng be kilele silel bokonemokolew a?”, dangse kale. 27 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Kamokim fian kutaka! Kawin dim kaleem kal fian so kunum so, oktakak kunum so, selew kunum so, kunum ayem so, alik alik nu ki keko, okmobe eisneng be nam kaim dim daluw te. 28 Kate, abiil katiw alakabe Sunbin-Got bete kal fian so, kitil auk so Sunbin-Got keembe kasike, mesesem okmobe eisneng angom be e fein kaim dim da koyemkabe te. E kiin dem senselew beem dulum elote sow em kaneloke eisneng be kalekemse bakate. Kamokim fian Nebukatnesal kutaka! Kame, kom akalselew ding beem kiin dem senselew sang be kilele kilila! 29 Akalselew ding dim bakate, nukalem emisik kamok fian ku ibolow tiaktiak kesomi, ‘Nimtew eisneng mak kaneloke a?’, angeko, ibolow fukunkabelew te. Fukunewi, okmobe eisneng angom elo fitew dim dakabe Sunbin-Got e kulo kaneloke eisneng be kukukemse te. 30 Nem fukunin kal ken be mali kunum im kal bakiyeminba kekabe kate, sow em kaneloke mesesem eisneng be kal kebe Sunbin-Got be ‘Kamok kukalem ‘Nimtew eisneng mak kaneloke?’, angeko, fukunin be atemomelei, kulo fein kal kekemo yo!’, angomi, nelo kaleneme kasike. 31 Kamok kutaka! Kom akaleko, kiin dem senselew be kanekote:
Takak so deng deng angse kunum kiskiw fian falieng sel mak aileko, kitil nam sel mak ail belei, ku elo emikel kuw mobelei, atemeko, atin kuw finganin fian mak kuluselew te. 32 Kiskiw beem kak e gol so kesomi, beem gin-gin ololo so, teing alew so, be on kisol silba so kesomi, dem mutuk e ain kitil nam atew balas so kesiliw te. 33 Kesomi, beem kun alew be ain kitil nam so kesomi, kun atuk kabalak e, ain kawin tawal so bongguko, kaisiliw te.
34 Beli, kamok kutaka! Kom kiskiw takak beelo atemeko, belew ding dim bakate, amgu kang kalote tum mak kawtoleko, bulbulun mit teleko, kiskiw beem yan ain kawin tawal so bongguko, kaisiliw yan beelo, kawtol tabol tabol kelewei, ku atemselew te. Kate, tum bulbulun mit tele tum fian be kunum mak kang kelinba kese te. 35 Kanelewse beem atemselew ding dim kabalak e, gol so, silba so, ain atew balas so, ain so, kaisiliw alik alik be makuw akati kawtol tabol tabol kese te. Kelei, ku atemewete: Mew kele eisneng be atin kuw fong gelgel kuw kelei, inim e kukun kukun be aneng aneng kalo kalo fufu de unse te. Unse kate, takak so kiskiw beelo baku kelewse tum be, iti uneko, emikel kuw fasuko, amgu sesel kesomi, kawin kaleem aneng aneng angom be alik alik kasi kolewei, atemselew te.
36 Be kom kiin dem senselew beem sang te. Kame, ne kiin dem beem mongom akati silel bokokemoki te.
37 Nakalem emisik kamok fian kutaka! Ku atin kuw komisik kamokim fian kelewi, mali kamok i kom afak kebiliw te. Nimtew angom? Abiil katiw alakabe Sunbin-Got be kulo emisik kamok auk so kamokim fian emdiw mo kokemeko, wiin fian mak dukemsomi, kunum falim kitil fian so atew kekemkabe te. 38 E kulo aneng aneng angom biim kunum waneng so, samal so, awon so, alik alik biim emisik kak yetebe kunum kekembe kasike, gol so kesiliw kak be kom kiskiw bakate te. 39 Keko beli, kom ibik ete, iti kunum mak kak kunum keloke kate, kak kunum beem kitil e kom afak keboke te. Keko beli, ibik ete, iti kunum mak kamok kelei, beem kitil e balas ain atew keko, kawin kaleem fein aneng aneng angom kale atemoke te. 40 Keko beli, ibik ete, ketket teben em kamok mak moloke te. Kunum beem kitil e ain kitil nam emdiw keko, suaem emisik kamok fian ke alenaliw biilo feiw banim keyemeko, tabol tabol gelgel keyemoke te. 41-42 Keyemoke kate, fefe kamok beem yeteboke kunum waneng alik alik i amen kuw amen kuw kelokoliw te. Nimtew angom? Ku atemewete: Takak kiskiw beem kun e, ain kitil nam so, kawin tawal beit nam so, bongguko, kailiwi, atemselew kasike. Beemdiw, fefe emisik kamok fian beem aneng mali e kitil keko, mali e beit nam kele angomi, isik amen amen kelokoliw te. 43 Amen amen kelokoliw kasike, mali kunum waneng im muluwel i mali im seiwel ilo ‘Kuluma o!’, angokoliw kate, ain so kawin tawal so bongguko, kilele nam fewtokoliw beemdiw, kamok fian beem yetemoke dim be kitil so beit so bongguko, kilele nam fewtokoko, bongguliw te.
44 Beli, fefe kamokim biim ding dim kabalak e, abiil tikin katiw alakabe Sunbin-Got be iti kamok fian mak em sunsun nam banime aneng fian mak moloke te. Mali kawtiw i teleko, ki keko, aneng fian beem kamok fian beelo nam de mit daliw kate, esik kitil so auk so kesomi, aneng aneng angom alik alik im kamokim biilo akalem afak kuw keyemeko, ilo atin kuw banim keyemoke te. Keyemoke kate, akalem yeteboke aneng be diwkuw sunsun kuw boke te!
45 Kaneloke sang be, kom kiin dem sin em tum fian atemselew beem mongom ete te. Amgu tikin kel goto kelinba kesiliw tum falieng be emikel fokolu teleko, kiskiw ain so, balas ain atew so, silba so, gol so, kiskiw beelo atin kuw kawtol koyemei, ku atemselew bakate.
Kamok fian kutaka! Auk so wiin fian so Sunbin-Got be sow em ibik em keloke eisneng bete kulo kalekemse bakate. Feinka! Nem mongom so silel weng bokokembi weng be fein weng keko, fein dem gilaloke te.”, dangse kale.
Nebukatnesal e Daniel elo Wiin Fian so Dulewse em Sang te.
46 Beli, emisik kamok fian Nebukatnesal e Daniel em kiin dem mongom so silel bokolewse weng be kilisomi, em mit mewso teleko, katin buk buk angeko, em wiin daolewse kale. Daolewsomelei, e mali kawtiw ilo kitil weng mak bokoyemomele: “Yu uneko, samal ansomi, samal beso, kamge eisneng mak so, aik ayem kale kel dukuko, nukalem got imdiw Daniel elo dulina!”, yangse kale. 47 Yangesomelei, e Daniel elo bokolewomele: “Feinka! Kom Sunbin-Got ete fein Sunbin-Got katiw fian keko, mali got ilo afak da koyem ke alakabe Sunbin-Got ete te. E emisik kesomi, mali kamokim so, kunum waneng yetebin kamokim so, alik alik ilo akalem afak da koyem ke alakabe te. Feinka! E ki keko, mesesem okmobe eisneng angom akati kaim dim kuw dakabe kasike, ku nem kiin dem sensi beem mongom bakati kaim fitew dim kuw dalew te.”, dangse kale. 48 Dangeko, elo Babilon aneng fian beem kunum waneng angom alik alik biim kak yetebe kunum keleweko, on kisol eisneng banban kubulko, elo dulewsomelei, e kal kunum alik alik im kak kunum wiin so kunum kelewse kale.
49 Keleweko, Daniel e emisik kamok fian elo dakalalomele: “Ku nakalem nakunum kumel Mesak o, Abetnego o, Satalak o, alemsal kunum biilo Babilon aneng fian beem aneng aneng angom beem mesesem yetebin kunum keyemolewka!”, dangeko, dakalase kale. Dakalalei, e “Kenka!”, dangeko, em elo dakalase weng be fein gelewse kale. Kate, Daniel e emisik kamok fian beem am fian ka kel alenale kale.
Nebukatnesal em Takak so Kiskiw Fian Dukuse em Sang te.

*2:2: Talfut Kese 41:8