16
“Kitil Auk so Eisneng mak Kukuyema!”, Dangsiliw em Sang te.
Beli, Falisi kunum so Satyusi kunum iso i teleko, Yesus elo kiskis weng mak bokolewomeliw: “Kame ku kitil so auk so eisneng mak aulew kano, nu atemeko, atin kuw kal keluwete: ‘Feinka! Ku Sunbin-Got em aluwbamin kunum kute te!’, kangeko, kal kemoluwka!”, dangsiliw kale.* Matyu 12:38; Iluk 11:16 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Yu ataan tele dulum elo atemeko, ‘Abiil okmun alele kasike, suuk tolomin keme kai!’, angenkabiliw te. Angeko, yom angiw ding be fein suuk talakabe te. Talakabe kate, yu atemeko, ‘Mililiw mutuk e fial moko, gilil so inim so abiil kul so kele kasike, am ken am keloke kai.’, angenkabiliw te. Angeko, yom angiw dim be fein am ken am kekabe te.
Feinka! Yu abiil angom beem kanekabe eisneng be atemeko, beem mongom kal kekabiliw kate, kame kanele ding beem mongom e yu akokow kebiliw sako? Kameem ding biliw kawtiw yu sili sili nam te. Yu gaaneko, ‘Kitil so auk so eisneng mak kukuyemolewka!’, nangeko, teliw kate, ne yulo kitil so auk so eisneng mak nam kukuyemi te. Kitil so auk so eisneng makmak bete kuw Sunbin-Got e sua kel akalem bontem dim bakamin kunum Yona elo kukulewse bakate, yukati iti atemokoliw te.”, yangeko, ilo koyemeko, unse kale.* Matyu 12:39; Iluk 11:29
Fimdi Famde Kawtiw im Kukuw Akati Kilelbi te!
Keko beli, Yesus so akalem gelewkabiliw kunum iso uneko, okmun be dikeko, mali elo unsiliw kale. Unsiliw kate, akalem gelewkabiliw kunum bi akokow kesomi, belet wanin mak de telinba kesomi, unsiliw kale. Unbomeliwi, Yesus e weng mak bokoyemomele: “Wee yutaka! Yu Satyusi kunum so, Falisi kunum iso, alik alik biim belet wanin fasu kolewkabiliw is eisneng beem dulum elote kilelbiko, bokoliw te!”, yangse kale.* Iluk 12:1 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum i em yange weng be kilisomi, ikalem bokolew bokolew kesomi, bokolomeliw: “Num belet wanin mak de telinba keluw beem mongom ete e weng be yangbe sako!”, ange ange kesiliw kale. Angbiwi, Yesus e im angbiliw weng be kal keko, bokoyemomele: “Yom fein ibolow be fong gel kebe sako? Nimtew angom ete yu bokolomeliw: ‘Nu belet wanin banim te!’, angbiliw a? Yu akokow keliw sako? Nem teingabi belet wanin kuluko, teingabi kel tausen (5'000) kel kawtiw biilo wanin yemensi beem kanesi eisneng be yu kame akokow kebiliw sako? Kawtiw alik alik biim wane ki kesiliw ding bakate, yu nolin men ete geko, abu dukusiliw a?* Matyu 14:17-21 10 Usinel akate, ne ben kel belet wanin kuluko, ketket teben kel tausen (4'000) kel kunum biilo yemenii, i waneko, gal kesomi, yu nolin men bete abu dukusiliw a?* Matyu 15:34-38 11 Keko kasike, yu nimtew angom ete dolon kelinba kesomi, nem yangbi weng beem dulum elote ‘Be belet weng bate!’, angeko, kal kelinba biliw a? Yu kilele ibolow fukunina! Ne Falisi so Satyusi so biim kukuw em dulum elote ‘Yu kilelbiko, bokoliw te!’, yangbi te.”, yangse kale. 12 Yangei, i kiliko, ibolow fukunomeliw: “E belet wanin beem dulum elote yanginba kebe te! E nulo Falisi so Satyusi so biim fasu kolewko, kukuyemin bete kuw ‘Yu kilelbi boliwka!’, yangbe kai!”, ange ange kesiliw kale.
Yesus e Kante sa?
13 Beli, deiw mak ding mak, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, i Sisalia Filibai abiw mutuk fian beem mewso kalo unsiliw kale. Beem ding dim bakate, Yesus e ilo dakalalomele: “Kunum waneng i nelo netemeko, Kawtiw Aul nelo kante nangeko, ibolow fukunkabiliw a?”, yangse kale. 14 Yangei, i yan weng mak bokolewomeliw: “Mali kawtiw i bokolomeliw: ‘Ku Sion ok da koyemkemin kunum ku ete sako!’, angbiliw te. Mali isik bokolomeliw: ‘Ku Elaisa kute sako!’, angbiliw te. Mali kawtiw isik bokolomeliw: ‘Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Selemaya meni nanew Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum kuanse kunum mak kame iti teinbomi, kanebelew kunum kute sako!’, angbiliw te.”, dangsiliw kale.* Matyu 14:1-2; Mak 6:14-15; Iluk 9:7-8 15 Dangiwi, e ilo dakalalomele: “Kate yukalem ete, yu nelo kante nangeko, ibolow fukunbiliw a?”, yangse kale. 16 Yangei, Fita esik yan weng bokolewomele: “Ku finik so bin Sunbin-Got em Min Mesaya kute te!”, dangse kale.* Sion 6:69 17 Dangei, Yesus e bokolewomele: “Yona em min Saimon kutaka! Kawin dim kasel ite mak eisneng kale kulo kukukeminba keliw te. Nakalem abiil katem alakabe Aatim ete kuw kulo kukukeme kasike, ku kakateko, kalfongolewka!* Galesia 1:15-16 18 Ku kilele kilila! Kom weng bokonemew weng kale tum kitil emdiw kele kasike, kom wiin akal Fita* 16:18 “Fita” em wiin mongom e kanekote: “Feis Tum” te. te. Nem sios e tum beem tikin dim kel gelii, kuan kemin em kitil e sios biilo nam de mit da koyemoke te.* Sion 1:42; Efesus 2:20 19 Feinka! Ne abiil tikin em am yal buskemin be dukemoki kasike, ku kawin dim kale kel mali kunum waneng im kukuyemin be diweko, im kukuyemin beelo bususomi, ‘Fein kukuyemin bete te!’, angesomi, mali im kukuyemin be diweko, ailsomi, ‘Kukuyem be wa te!’, angeko, yangbew tewe, abiil katem alakabe Sunbin-Got akati kom diweko, yangbelew weng be fein kili atemeko, dokokemoke te.”, dangse kale.* Matyu 18:18; Sion 20:23 20 Dangeko, kewkew weng mak akalem gelewkabiliw kunum biilo bokoyemomele: “Yu kanelom mali kawtiw ilo ‘Yesus be Mesaya te!’, yangeko, bokoyemokoliw te!”, yangeko, weng ayemse kale.
Auk Ding em Yesus Kuaneko, iti Teinoke Yangse em Weng te.
21 Beem ding dim kabalak e, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum biilo iti bokoyem iti bokoyemeko, bokolomele: “Ne Sunbin-Got em ibolow fukunin geleweko, Selusalem abiw mutuk fian kawtem uni kasike. Unsomelii, Isalael kawtiw num kak kunum so, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel eso, em angin iso, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik bi nelo gal kenemeko, ilum fian so betbet fian so mak dunemeko, neniwi, ne kuanoki te. Kuanii, yemamas em ding dim e, ne iti baba teinoki te.”, yangse kale. 22 Yangei, Fita e em yangse weng be kiliko, Yesus elo dolon dim takas debeleko, unesomi, digaka keleweko, bokolewomele: “Babo! Kamok a! Kaneko eisneng be kanelom kom dim elo tele te!”, dangse kale. 23 Dangei, Yesus e famdes angeko, Fita elo atemsomi, bokolewomele: “Seten-Ataanim kutaka! Nem ibik katem elo una! Ku nimtew angom ete nem deiw okinemeko, ‘Ku deiw nanew elo una!’, nangbelew a? Ku Sunbin-Got em ibolow fukunin bete gelewinba kesomi, kal so kun so kawtiw im ibolow fukunin ete kuw gelewbelew kasike!”, dangse kale.
Yesus elo Gelewomin em Weng te.
24 Dangeko, akalem gelewkabiliw kunum alik alik ilo bokoyemomele: “Nimin kunum waneng ite mak nelo nenggelewiw tewe, i ikalem ibolow fukunin e kolewsomi, Sunbin-Got em ibolow fukunin bete kuw gelewemoliwka! Gelewbiliw kasike, kawtiw mali mak yulo nem dulum em mongom ete yenewi, yu inkal kulamiw tewe, yu ‘Ken kuw ka!’, angeko, nelo diwkuw nenggelewmoliwkam* Matyu 10:38; Iluk 14:27 25 Yu kililina! Nimin kawtiw ite mak ikalem ibolow kuw fukunemiw tewe, ikalem finik so bin fein banimokoliw te. Kate, nimin kunum waneng ite mak nelo nenggelewsomi, ikalem ibolow beelo fukuninba keliw tewe, kunum waneng bi sunsun finik so bin fein kuluko, bókoliw te.* Matyu 10:39; Iluk 17:33; Sion 12:25 26 Beemdiw, mali kawtiw mak kawin dim kaleem on kisol mesesem beem ibolow kuw keko, kulamokoliw kate, ikalem finik e Seten-Ataanim em abiw wa wa une tewe, kawtiw bi ken kelokoliw sako? Bayo! Wa wa kebokoliw te. Kebomeliwi, i nono keko, finik so sunsun bin iti kuluko, bókoliw a? Im kulokoliw deiw be banim kasike!* Matyu 4:8-9 27 Yu kilelbi boliwka! Deiw mak ding mak kabalak e, Kawtiw Aul ne Aatim em auk so kitil so be kuluko, Sunbin-Got em yemdakamin finik iso telesomi, alik alik kawtiw im aluwbabiliw kukuw beem yan be fein duyemoki te.* Sim Fut 62:12; Matyu 25:31 28 Ne yulo fein weng kale bokoyemite: Mali kale kel biliw kawtiw mak kuaninba siliw akate, Kawtiw Aul ne kamok fian keko, telii, i nelo netemokiliw te.”, yangse kale.

*16:1: Matyu 12:38; Iluk 11:16

*16:4: Matyu 12:39; Iluk 11:29

*16:6: Iluk 12:1

*16:9: Matyu 14:17-21

*16:10: Matyu 15:34-38

*16:14: Matyu 14:1-2; Mak 6:14-15; Iluk 9:7-8

*16:16: Sion 6:69

*16:17: Galesia 1:15-16

*16:18: 16:18 “Fita” em wiin mongom e kanekote: “Feis Tum” te.

*16:18: Sion 1:42; Efesus 2:20

*16:19: Matyu 18:18; Sion 20:23

*16:24: Matyu 10:38; Iluk 14:27

*16:25: Matyu 10:39; Iluk 17:33; Sion 12:25

*16:26: Matyu 4:8-9

*16:27: Sim Fut 62:12; Matyu 25:31