2
Böhi takapulakaŋan mönö mala ayuhume.
Kezapqetok ambazip takapulakaŋi mi mewöyök Israel könagesö sutŋine asuhuget. Miaŋgö dop eŋgö sutŋine böhi sohoboho mewöyök asuhume. Asuhuba kinda mötnaripŋini ayuhumapkö eŋololoŋ keu kembaŋi kembaŋi mi tölapköba memba sutŋine kame. Ketaŋamninan sohopŋini meyöhi, Kembu mi mewöyök qaŋ köl waŋgiba mewö miaŋön nanŋini köndeŋ aŋguba wölaŋ ayuhume.
Mewömö, mi töndup ambazip sehisehiŋan mönö yeŋgöreŋ serowilin silikŋini wuataŋgöba nanŋini imbi-imbi malme. Mewö malmeaŋgöra ambazip mötmötŋini qötömötötaŋ aketka urumeleŋgö köna ölŋan mötmötŋine gamuŋambuk ahakŋa. Böhi takapulakaŋi mieŋön mönö yuai membagun membingö köpösöŋgöba nepaqepalok aka kösohot könaŋi könaŋi jimbureŋ (zöm mindiriwa) aka laŋ jim sehiba malme. Mewö malgetka eŋön mi möta amqeba moneŋ yuai tokogetka laŋ örömgöjup memgöjup aka malme. Anutunöŋ ambazip mewöŋi yeŋgö keuŋini lök möpŋaŋgö möpŋe jim teköiga likepŋi meleŋniga qakŋine öŋgömapkö ahöza. Anutunöŋ köndeŋmöndeŋ eŋgimamgö taŋqaŋ ikmaok qahö akŋapmö, öl töhönŋa sihimbölö möta malme.
Köndeŋmöndeŋ asuhumapkö galöm meme keu tosatŋi kewö: Suep garata tosatŋan Anutugö jitŋi qetala siŋgisöndok akeri, Anutunöŋ i qahö eŋgehoriyökmö, aköm eŋgiiga könöp mire emuyaŋgöreŋ geget. Yaköriba panaman miri dutŋe ala ain tapepnöŋ (muŋgamuŋga) gwaröhöm eŋgiyök. Gwaröhöba galöm köl eŋgiiga keuŋinaŋgö kitipŋi jim tekömapkö mamböt tatkera tata kotze. * Jen 6.1–7.24Möpŋaŋgö möpŋe ambazip aŋgöjörakŋinambuk gölmenöŋ malgeri, Anutunöŋ i mewöyök qahö eŋgehoriyökmö, göulu ketaŋi jiiga wahöta eŋguba turum eŋgiyök. Turum eŋgiyökmö, töndup azi Noa miaŋön urumeleŋgö keu jiba ahakmeme diŋdiŋi akŋegö uru kuŋgum eŋgiba malöhi, i aka ambazip 7 mia malmalŋini aŋgön köla sel jöhöm eŋgiyök.
* Jen 19.24Mewöyök Sodom Gomora taon yahöt mi ayuhumahotkö keuŋini jim teköba könöpnöŋ eŋgohoiga gapŋiranök ahöyohot. Ambazip aŋgöjörakŋinambuk yeŋgöra yuai denöwö asuhumawi, miaŋgö söpsöpŋi ekingöra mi al eŋgii akzahot. * Jen 19.1-16Könöpnöŋ körek eŋgohomamgö ahökmö, töndup azi solanŋi Lot mi mutuk sutŋineyök meköba aŋgön köl waŋgiyök. Iwilele ambazip sero namböŋnamböŋ aka nanŋini imbi-imbi ahakmeme tosatŋi laŋ aket eka yeŋgöra möt böliba uruŋan eri malök. Azi solanŋi miaŋön yeŋgö sutŋine mala ahakmeme iwilele kanjamŋambuk eka möta malöhi, miaŋgöra mönö wehön dop möt jiŋjiŋgöba malök. Uruŋi sarakŋan mönö sundan böliiga malök.
Galöm meme keu jizali, mieŋön Anutugö könaŋi kewö kondelakze: Kembunöŋ ambazip Anutugö malmal köhöikŋi köl gulimakzini, nini ölöp esapesapnöhök meköba bohonini jöhömamgö mörakza. Mi mörakzapmö, ambazip goŋgoŋi mi keuŋinaŋgö likepŋi meleŋni qakŋine öŋgöiga garataurupŋan galöm köl eŋgigetka malme. Mewö mala öŋgögetka nalö ketaŋan kaiga keuŋini jim teköiga toroqeba sihimbölö möta malme.
10 Ambazip sileŋinaŋgö sihim kömbönaŋi bölöŋi wuataŋgöba aŋgöjörakŋinambuk aka iwilelenöŋ Anutugö kukösumŋi memba et alakzei, Anutunöŋ mi mönö mutuhök jim teköm eŋgiyöhawa sihimbölö ketaŋi möta malme. Böhi takapulakaŋi mieŋön mönö jakbak-öraŋböraŋ qakŋe nanŋini imbi-imbi mala Suepkö bem suahö asakmararaŋinambuk euyaŋgöreŋ maljei, yeŋgöra sömbu-ŋini qahö mörakze. Mi qahöpmahöpmö, i mewöyök uruqeqe keu töhöreŋ jim eŋgimakze. 11 Mewö ahakzemö, Suep garata kukö-sumŋinambuk böhi sohoboho mi eŋgoŋgita öŋgöŋgöŋi akzei, mi töndup Suepkö bem suahö ambazip mi Kembugö je mesoholŋe qetala uruqeqe keunöŋ töhöreŋ qahö jim teköm eŋgimakze.
12 Garata yeŋön mewö qahö ahakzemö, ambazip mieŋön sileŋini memba öŋgöba Buŋa keu qahö möt kutuba mi töndup yeŋgöra uruqeqe keu töhöreŋ laŋ jimakze. Sömbup soŋ ewö mötkutukutuŋini ölŋi qahö asuhuiga sömbup malmalgö sihim yuai korembiŋi miyök mörakze. Sömbup soŋ mi asuhugera ambazipnöŋ laŋ eŋguget kömumakzei, yeŋön mönö miaŋgö dop laŋlaŋ tönpin mala ayuhume. Nanŋini sihim mötmötŋini goŋgoŋmaŋgoŋan mönö köndeŋ eŋgigetka ayuhum teköme. 13 Tosatŋi öröm ureim ak eŋgigetka kahasililiŋ mötketmö, Anutunöŋ nanŋini keuŋinaŋgö likepŋi meleŋ eŋgiiga sihimbölö miyök qakŋine öŋgöma. Urumeleŋ eŋön urukalem kondel aŋgubingöra tokoba lömbuaŋ algetka takapulaka böhi mieŋön mönö miaŋgöreŋ mewöyök kamakze. Kaba dogoŋini aukŋe kondela bau numbu nemakze. Mewö aka eŋgö sile töwötŋini boromŋi boromŋi gamuŋinambuk ewö akze. Nanŋinak sileŋinaŋgö sihimŋi meköbingöra totoko yuai asakŋe ala sero aukŋe aka laŋlaŋ söŋgaimakze. “Ziozgö lama galöm akzin,” jiba ala eŋgöra qahö mötmöriba tilipköm eŋgibingö sösöŋgai mörakze.* Böhi mieŋön törom ewö asamböta tatzemö, waŋgeŋinan yeŋgöreŋ qaköba jömgöbapuk.
14 Jeŋini kaisero jeje aka ambi eŋgehakzei, mi serowilinök akingöra mörakze. Sero siŋgisöndok yuai akingö sihimŋi mi qahöpmahöp mosötpingö mörakze. Ambazip koŋgwarak kölakzei, mi öröm eŋgigetka köna jitŋe gegetka örömböknöŋ jölŋini mesiŋmakza. Membagun membingö nepaqepalok köpösöŋgögetka urumötmötŋini köhöikŋi miaŋgöreŋ ahöza. Mewö ahakzeaŋgöra Anutunöŋ saitköm eŋgiiga ayuhume.
15  * Jaŋ 22.4-35Yeŋön köna diŋdiŋi andö qeba kahalalom jaŋjuŋ anda kezapqetok azi Balam Beorgö nahönŋi yaŋgö urukönöp köna wuataŋgömakze. Kerök azi kembu kunöŋ Balam Israel ambazip tilipqilip ak eŋgimapköra töwa waŋgiyöhi, urusihimŋan mönö moneŋ miaŋgöra ak waŋgiyök. 16 Ak waŋgiyökmö, doŋki kunöŋ bölöŋamŋaŋgöra jim bölim waŋgiyök. Doŋki sömbup keu qahö jijiŋi miaŋön mönö azi jölnöŋ keu jiba kezapqetok azi miaŋgö urusohop ahakmeme mi jöhöm waŋgiiga osiyök.
17 Ambazip mieŋön mönö o jeŋi jöpjöpköŋi ewö tandök malje. Raidimbom luhutnöŋ kousu omaŋi töhöntöhön muwutapköm eŋgimakzawi, mönö miaŋgö dop öne laŋlaŋ anda kamakze. Anutunöŋ pandaman göjiwinaŋgö uruŋe yeŋgöra miri areŋgöm eŋgiyöhi, mönö emuyaŋgöreŋ dutŋe geba malme. 18 Yeŋön kezapjupjup keu omaŋi jiba sileŋini memba öŋgöba laŋ tiwok-mawok aka tereŋgömakze. Silegö sihim kömbönaŋini bölöŋi wuataŋgöba sero namböŋnamböŋnöŋ ambazip laŋ öröm eŋgimakze. Jaŋjuŋ maljei, tosatŋan yeŋgö sutŋineyök ölöŋ kölakzei, mönö mi kelök keunöŋ kuŋgum eŋgigetka köna jitŋe gegetka örömböknöŋ jölŋini mesiŋmakza.
19 Yuai kunöŋ ambazip kun jöhöba galöm köl waŋgimakzawi, miaŋgö kösöŋan mönö i jöhöiga mi töwa qahö öne welen qeba malja. Miaŋgö dop böhi takapulakaŋi mieŋön kelök keu kewö laŋ jimakze, “Iŋini mönö nini toroqem neŋgigetka ölöp kösöŋini qahö solanŋi aka nanŋini imbi-imbinöŋ malme.” Keu mewö jimakzemö, mi töndup nanŋinak aŋgöjörakŋinaŋgö welenqeqeŋi aka miaŋgö kösönöŋ malje.
20 Yeŋgö könaŋamŋinan kewö goŋgiiga malje: Kembunini Jisös Kraist Amötqeqe Tonini i möt kutuba mewö miaŋön gölmegö ahakmeme aŋgöjörakŋambuk misiŋgöba andö qebagun mönö kunbuk miaŋgö kösönöŋ köpeim aŋguba qaköba tatze. Miaŋgöra könakönahiŋe ölöpölöp malgetmö, teteköŋe böliqölim teköba malje. 21 Anutunöŋ keunini jim teköi solanibingö könaŋi mutuk qahö möt kutuba tönpin malbeak, miaŋön mönö eretŋi ak eŋgibawak. Mewö akawakmö, Buŋa mi ölŋa jigetka möta könaŋi möt kutugetka buŋaŋina ahök. Uruŋini meleŋda miaŋgö andöŋe jöjöpaŋ keu töröŋi andö qegeri, miaŋön mönö yuai kanjamŋambuk aka gamu qem eŋgimakza. 22  * Qam 26.11Andö qeba köpeim aŋguba etkeri, mi uruqesiŋ keu ölbölŋi yahöt mietkö dop akza. Keu jitŋi kun kewö, “Kiamnöŋ loŋnöhaŋgöreŋ liliŋgöba kamakza.” Keu jitŋi kun kewö, “Bau saŋgoŋninga dumge eleŋda sömuk piliŋpiliŋnöŋ luhuba geba lömu aumakza.” Mewö.

*2:5: Jen 6.17.24

*2:6: Jen 19.24

*2:7: Jen 19.1-16

*2:13: Böhi mieŋön törom ewö asamböta tatzemö, waŋgeŋinan yeŋgöreŋ qaköba jömgöbapuk.

*2:15: Jaŋ 22.4-35

*2:22: Qam 26.11