41
Kiŋnöŋ gaunŋi ehiga Josefnöŋ könaŋiri jim asariyök.
Yambu yahöt teköiga Farao kiŋnöŋ gaun kun kewö ehök: Yaŋön Nail o töwatŋaŋgö göraŋe kiniga bulmakau dömŋi 7 ölöp sorokŋi kelök busuŋinambuk mi o töwatŋi miaŋgöreŋök kota jejepözaŋ sutŋine kinda tembam keuqaŋ neget. Mieŋgö andöŋine bulmakau tosatŋi 7 sihitqarambuŋinanök kaisoŋgolomŋini piromŋi mi o töwatŋi miaŋgöreŋök kota bulmakau mutukŋi mieŋgö kösutŋine anda o töwatŋaŋgö göraŋe kinget. Bulmakau piromŋi sihitqarambuŋinanök mieŋön bulmakau dömŋi ölöp sorokŋi kelök busuŋinambuk 7 mi gwahöt eŋgiget. Farao kiŋnöŋ gaun mi eka miaŋgöreŋök imbiŋi möta wahörök. Wahöta gaunŋaŋgö kunbuk möta gem anda ahöba gaun kun kewö ehök: Wit padi ip mohotkö kembaŋe ölŋi kötŋi ketaŋi ketaŋi kaŋgeŋinambuk 7 ölöp kötökŋi mi loŋkam gili eta kinget.
Mieŋgö andöŋine ölŋi kaŋgeŋinambuk 7 mi kunbuk loŋkam gili eta kingetka gölme qararaŋkölkölŋaŋgö luhut könöpŋan mi eŋgohotiriiga soholiba gilipitŋi (ambetakŋi) aket. Ölŋi morömorö kaŋgeŋinambuk mi ölŋi kaŋgeŋinambuk kötŋini ketaŋi ketaŋi kuŋgukuŋguŋi mi gwahöt eŋgiget. Farao kiŋnöŋ miaŋgöreŋök imbiŋi möta wahöriga ölŋi qahöpmö, mi gauna ahök. * Dan 2.2Miri asariiga Farao kiŋnöŋ gaunŋaŋgö mötkurumkurum möta Ijipt kantrigö tiripqözölqözöl aka mötkutukutu azi pakpak öröm eŋgii yaŋgö jemesoholŋe kaŋgotket. Kaŋgotketka gaun ehöhaŋgö kösohotŋi mi jii mötketmö, körek yeŋön gaunŋaŋgö könaŋiri mi Farao kiŋgöra jim asaribingö osiget.
Osigetka wain o qambigö galöm bohonŋan kinda Farao kiŋ kewö jii mörök: “O kiŋ, nöŋön köna siŋgiali, miaŋgö keuŋan dölki urune kaŋgoriga mötmörizal. 10 Nalö kunöŋ Farao kiŋnöŋ jembonurupŋi neŋgöra aka irimŋi seholiiga nömemba malmalŋaŋgö sikiriti yeŋgö suahö galömŋaŋgö kösö mire al niŋgiyök. Ni aka bered ohohogö galöm bohonŋi mi nömbuk nanŋi kösö miriŋe al netkiiga tarit.
11 “Miaŋgöreŋ tata mala netkön suŋgem mohot miaŋgöreŋök gauniri inanŋök inanŋök ehit. Gauniraŋgö könaŋi mi inanŋök inanŋök. 12 Gauniri ekziga Hibru azi gwabö kunöŋ miaŋgöreŋ netpuk malök. Yaŋön sikiriti yeŋgö suahö galömŋaŋgö welenqeqeŋi maliga niri gauniri yaŋgöra jizi mörök. Yaŋön gauniraŋgö könaŋiri mi inanŋök inanŋök jim asarim netkiyök. 13 Könaŋiri jii möriraŋgö dop ölŋi mönö törörök kewö asuhuyök: Nöŋön nupni mutuk memba malali, Farao kiŋnöŋ ni nup miaŋgöreŋ kunbuk al niŋgiyökmö, alani bered ohohogö galömŋaŋgö keuŋi jim teköiga liŋgipnöŋ eriba qetohoba nöröpŋi aka qamötki mi mem wahöta möndöget.”
14 Mewö jiiga Farao kiŋnöŋ möta Josefnöŋ jemesoholŋe kaŋgotmapköra jim kutuba tosatŋi melaim eŋgiiga anda kösö mirigö dutŋeyök zilaŋ waŋgita kaget. Kagetka jiiga nöröp jupŋi mitigetka opo malukuŋi uteköba Farao kiŋgö jemesoholŋe kaŋgorök. 15 Kaŋgoriga Farao kiŋnöŋ Josefköra kewö jiyök: “Nöŋön gaun kun ekiga körekŋan miaŋgö könaŋi jibingö osizemö, kunöŋ göhö könagi kewö jiiga mötzal: ‘Kunŋan göhöra gaunŋi jii möta göŋön miaŋgö könaŋi ölöp jim asarimakzan.’ ”
16 Mewö jiiga Josefnöŋ Farao kiŋgöra kewö meleŋ waŋgiyök: “O Farao kiŋ, nöŋön qahöpmö, Anutunöŋ mönö gaungahö könaŋi jim asariba keu ölöpŋi gihiiga urugan ölöwakŋa.”
17 Mewö meleŋ waŋgiiga Farao kiŋnöŋ kewö jiyök: “Nöŋön gauni ekzali, miaŋgö uruŋe nanak Nail o töwatŋaŋgö göraŋe kinjal. 18 Miaŋgöreŋ kinbiga bulmakau dömŋi 7 ölöp sorokŋi busuŋini kelökŋinambuk mi o töwatŋi miaŋgöreŋök kota jöjöpözaŋ sutŋine kinda tembam keuqaŋ neze. 19 Mieŋgö andöŋine bulmakau tosatŋi 7 sihitqarambuŋinanök kaisoŋgolomŋini piromŋi kötökŋi mi o töwatŋi miaŋgöreŋök kotze. Nöŋön bulmakau bölöŋi kötökŋi mewöŋi mi nalö kunöŋ Ijipt gölme pakpak kiaŋgöreŋ qahö eŋgehal. 20 Bulmakau sihitqarambuŋinanök kaisoŋgolomŋini piromŋi mieŋön bulmakau dömŋi busuŋini kelökŋinambuk 7 mutuk kotzei, mi gwahöt eŋgize.
21 “Mi gwahöt eŋgizemö, mi töndup kaisoŋgolomŋinan gwahöt eŋgizeaŋgö dop utekutek qahö aiga eŋgekzalmö, mutuk kaisoŋgolomŋinan piromŋi kötökŋi kota kinjei, yeŋön mewöŋanök tok kinje. Ni gaun mewö eka imbini möta wahötzal. 22 Wahöta kunbuk ahöba gaun kun kewö ekzal: Wit padi ip mohotkö kembaŋe ölŋi kötŋi ketaŋi ketaŋi kaŋgeŋinambuk 7 ölöp kötökŋi mi loŋkam gili eta kinje.
23 “Mieŋgö andöŋine ölŋi kaŋgeŋinambuk tosatŋi 7 mi sötŋi jula kota loŋkam gili eta kingetka gölme qararaŋkölkölŋaŋgö luhut könöpŋan mi eŋgohotiriiga soholiba moröŋi aka gilipitŋi (ambetakŋi) akze. 24 Ölŋi morömorö gilipitŋi kaŋgeŋinambuk mi ölŋi kaŋgeŋinambuk ölöp sorokŋi mi gwahöt eŋgize. Nöŋön gaun yahöt mi eka tiripqözölqözöl aziurupni jibi mötzemö, yeŋön körek mietkö könaŋiri jim asarim niŋgibingö osize.”
25 Farao kiŋnöŋ mewö jiiga Josefnöŋ keu kewö jiyök: “O Farao kiŋ, göhö gaunyahötki mietkö könaŋiri mi mohok akza. Anutunöŋ yuai könaŋgep akŋamgö mötzawi, yaŋön mi Farao kiŋ göhöra indelja. 26 Bulmakau dömŋi 7 ölöp sorokŋi mi yambu 7:gö söpsöpŋi akze. Wit padi ölŋi kaŋgeŋinambuk ölöp kötökŋi 7 mi mewöyöhök yambu 7:gö söpsöpŋi akze. Könaŋiri mi öröröŋ aka mohok akzahot.
27 “Bulmakau sihitqarambuŋinanök kaisoŋgolomŋini piromŋi 7 könaŋgep kotzei, mi yambu 7:gö söpsöpŋi akze. Wit padi ölŋi kaŋgeŋinambuk 7 gölme qararaŋkölkölŋaŋgö luhut könöpŋan eŋgohotiriiga soholiba gilipitŋi (ambetakŋi) akzei, mi bödi (buörö) malmalgö yambu 7 miaŋgö söpsöpŋi akze. 28 Anutunöŋ yuai könaŋgep akŋamgö mötzawi, yaŋön mi göhöra indela kondelja. Farao kiŋgöra keu dölki mewö jizali, mi mönö mewögöra aka jizal. 29 O kiŋ, yambu 7:gö dop nene möriam keta bölökŋi asuhuba Ijipt gölme pakpak dop köla ahöma.
30 “Mi ahömapmö, yambu 7 mieŋgö andöŋine bödigö yambu 7 asuhuba ayuayuhu ketaŋi kondoriga Ijipt kantrinöŋ bölima. Miaŋön asuhuiga nene möriam mutuk Ijipt gölmenöŋ ahöyöhi, mi gölme dop yeŋön ölum eŋgum teköma. 31 Bödi mi köhöikŋi kötökŋi ahömawaŋgöra aka gölme dop ambazip yeŋön nene möriamgö yambuŋi 7 mutuk Ijipt gölmenöŋ ahöyöhi, miaŋgö keuŋi mi kunbuk qahö möta malme. 32 Anutunöŋ gaun könaŋi mohot mi indimŋi yahöt gihii ekzani, mi könaŋi kewögöra: Anutunöŋ keu mi lök jöhöba jim köhöiba alök. Mi jim köhöiba alöhi, miaŋgöra miaŋön mönö zilaŋ asuhuma.
33 “Miaŋgöra Farao kiŋ göŋön ölöp mötkutukutu azi kun keu törörök kewörakzawi, mi möwölöhöba kuŋgunöŋga Ijipt kantri ki galöm köla malma. 34 Mewöŋanök kiap bohonŋi bohonŋi kuŋgum eŋginöŋga gölme dop köla galömŋina malme. Yeŋön nene möriamgö yambuŋi 7 mieŋgö uruŋine nene ölŋinambuk Ijipt gölmenöŋ asuhumei, miaŋgöra jiiga mendeŋgetka bahöŋini 5 asuhugetka mieŋgöreŋök mohot mohot memba gawmangö köwenöŋ tokoba malme.
35 “Yeŋön mönö kinda jimkutukutu algetka yambu ölöpŋi 7 asuhumei, mieŋgö uruŋine nene ölŋini körek pakpak tokoba kewöta malme. Mewö aka wit padi mi Farao kiŋgö köwe miriŋi miriŋi miaŋgöreŋ qezaköba malme. Mi taon dop gawmangö köwe miriŋi miriŋi miaŋgöreŋ qezaköba galöm köla malgetka könaŋgepkö neneŋa ahöma. 36 Nene mewö tokoba malmei, mi mönö gawmangö köwe miri dop galöm kölgetka kahaimök ahöiga könaŋgep bödigö yambu 7 Ijipt gölme dop asuhumawi, nalö miaŋgöreŋ mi ölöp memba mendeŋda nemba malme. Mewö aketka kantrigö könagesö neŋön bödi miaŋgö nalöŋe nenegö qahö kömumba gororoŋgöbin. “Mewö.
Farao kiŋnöŋ Josef Ijiptkö azi kembuya kuŋguyök.
37 Josefnöŋ keu mewö jiiga Farao kiŋ aka jembonurupŋi pakpak yeŋön areŋ miaŋgöra mötket dop köliga sihimŋi mötket.
38 Mewö mötketka Farao kiŋnöŋ jembonurupŋi kewö jii mötket: “Azi kiaŋgö uruŋe bem yeŋgö uŋaŋan kini maljawi, nini i ewö azi kun ölöp qahö miwikŋaibin.”
39 Mewö jii mötketka Josefköra kewö jiyök: “Anutunöŋ keu areŋ pakpak ki indel gihizawi, miaŋgöra gi ewö mötkutukutu azi keu törörök kewötpawak, mi kun qahö malja. 40 Miaŋgöra göŋön mönö jakömbuak mirinaŋgö galömŋi bohonŋi aka malman. Göŋön nöŋgö könagesöurupni pakpak jim kutum eŋginöŋga yeŋön mönö göhöreŋ keu tem köla keugi bapŋe malme. Nöŋön jakömbuak dum tatatnöŋ tarakzali, miyök mötmöriba miaŋgöra aka gi goŋgita ketaŋamgi aka malmam.”* Apo 7.10
41 Mewö jiba toroqeba kewö jiyök: “Mötnöŋ, nöŋön gi Ijipt kantri pakpak kiaŋgö azi kembuya malmangöra kuŋgum gihizal.” 42 Mewö jiba börö kesötŋaŋgö jeŋjeŋi miaŋön supap köpep ewö qetŋi mekötahöba malöhi, mi qeköba Josefkö börö kesötŋe löŋgörök. Opo maluku eksihimŋambuk opo tuatŋan memeŋi mi löŋgöt waŋgiba sorom goulnöŋ memeŋi kun mi memba Josefkö imbiŋe kölök.* Dan 5.29
43 Mewö aka hos kare qetpuk sorokŋi nanŋi kareŋaŋgö qorembiŋi mi yaŋgöra jim teköiga miaŋgöreŋ öŋgöiga hosnöŋ örögetka anda kaba malök. Mewö anda maliga kiŋgö sikiriti yarö azi kunöŋ mutuk anda göda qem waŋgibingöra kewö qeri qetketka malök: “Kezap! Mönö kesalget!” Mewö ak waŋgiba Ijipt kantri pakpakö azi kembuya kuŋgum waŋgiyök. 44 Farao kiŋnöŋ Josefköra kewö jiyök: “Nöŋön Farao kiŋ akzalmö, Ijipt kantri pakpak kiaŋgöreŋ kunŋan kun mönö göhö jitki qetala böröŋi me könaŋi mi kude mem wahötma.”
45 Mewö jiba Josefkö qetŋi dölökŋi (Ijipt keunöŋ) Zafenat-Panea qerök. Mewö qeta Heliopolis taongö jike nup galöm qetŋi Potifera yaŋgö böratŋi Asenat mi anömŋa akŋapköra waŋgiyök. Mewö kantrigö azi kembuya aka Ijipt kantri ekŋamgöra anda liliköyök. 46 Josefnöŋ yambuŋi 30 aiga miaŋgöreŋ Farao Ijiptkö kiŋi yaŋgö jakömbuak nupŋi könahiba meyök. Mi memba Farao kiŋgö sitiŋi mosöta Ijipt uruŋe dop köla liliköba malök.
47 Nene möriamgö yambuŋi 7 miaŋgö nalöŋe gölmeŋine nene önöŋi qahö asuhum eŋgiyök. 48 Nene möriamgö yambuŋi 7 kam kuŋgugeri, miaŋgö nalöŋe Josefnöŋ jiiga nene könaŋi könaŋi Ijipt gölme asuhugeri, mi tokoba taonŋine dop anda gawmangöra alget. Gölme köröŋi taon dop liliköba tat angeri, miaŋgöreŋ nene ölŋi asuhugetka mi memba taonŋine dop anda qenjarök köwe miriŋine alget. 49 Josefnöŋ jiiga wit padiŋi padiŋi mi qenjarök köwe miriŋine önöŋi qahö tokoba alget. Mi sakösiŋ köwet jitŋe ahözawaŋgö dop öŋgöba kinök. Nene möriam sesegilgil asuhuba toroqeba ahöyöhaŋgöra nene toruŋini mi toroqeba oyoŋ bibihigetka lömböriiga osiba mosötket.
50 Bödi nalöŋan qahö kam kuŋguiga qeljiŋe miaŋgöreŋ anömŋi Asenatnöŋ Josefkö nahönyahötŋi yahöt etkömeyök. Asenat mi Heliopolis taongö jike nup galöm qetŋi Potifera yaŋgö böratŋa. 51 Nahönŋi mutukŋi asuhuiga Josefnöŋ keu kewö jiyök: “Anutunöŋ bauköm niŋgiiga kahasililiŋ waimanjatni pakpak aka iwinaŋgö mirigö yuaiŋi pakpak mi lök ölum nuŋgui maljali, miaŋgöra. “Mewö jiba nahönŋaŋgö qetŋi Manase (Ölum nuŋguza.) qerök. 52 Nahönŋi könaŋgepŋi asuhuiga Josefnöŋ keu kewö jiyök: “Ni sihimbölönaŋgö gölmeŋe malbiga Anutunöŋ ahumsehip niŋgizawi, miaŋgöra. “Mewö jiba qetŋi Efraim qerök. (Efraim Ahumsehip niŋgiza.)
53 Nene möriam ketaŋaŋgö yambuŋi 7 Ijipt gölme dop köla kam kuŋgugeri, mi ahöm kota teköget. 54 Yambu mi tekögetka Josefnöŋ keu jiyöhaŋgö dop bödigö yambuŋi 7 mi könahiba kam kuŋguget. Bödi mi gölme tosatŋi pakpak dop köla asuhuba ahöyökmö, Ijipt gölmenöŋ nene mi miri dop köweŋine ahöyök.* Apo 7.11 55 Ijipt könagesö körek pakpak yeŋön könahiba bödi möta Farao kiŋgö qeta nene eŋgimapköra uletket. Uletketka möta Farao kiŋnöŋ körek yeŋgöra kewö jiyök: “Iŋini mönö Josefköreŋ angetka yuai mi me mi akŋegö jim kutum eŋgimawi, mi mönö tem köla ahakŋe.”* Jon 2.5
56 Bödinöŋ kantri jömukŋi dop köla ahöba Ijiptkö miriŋi miriŋi pakpak mieŋgöreŋ toroqeba gwötpuk lömböriyök. Mewö asuhuiga Josefnöŋ jiiga qenjarök köwe miriŋi miriŋi mieŋgö naŋguŋini öröba nene mi Ijipt yeŋön söŋgöröŋi memegöra alget. 57 Bödi mi gölme pakpak dop köla lömböriba ahöyöhaŋgöra ambazipnöŋ gölme dop miaŋgöreŋök Ijipt kaba Josefköreŋ kaŋgota nene söŋgöröŋi memba malget. Mewö.

*41:8: Dan 2.2

*41:40: Apo 7.10

*41:42: Dan 5.29

*41:54: Apo 7.11

*41:55: Jon 2.5