6
Nasaleta ataeau Iesu kabebihavolu.
(Matiu 13.53-58; Luka 4.16-30)
Iesuu kateaito o ke halei au o seleve keve tinu. Ige esemuiabe keau avuluvuta tilu. Iniale bulamo au Diue dubumo ata moaga haivema. Ige ata keau hotove kemo viko balugai moleho loui avoe, “Oleveike ata kou hoto ko louale lulele ko mai vikoe vaveve vuvune keta manu.” Kateai moleho loui avoe, “Ata keu Meli moike. Keu o houmale ata unaha. Diemisi, Diosasi, Diudasi isime Saimoni hohuvuiabe abulike kebia. Iale amakinuvuiabe degomole abulike nahie vigomo ua.” Kateai loui Iesu kabebihavolu. Ige Iesuu namigevei avoe, “Beloveta ata kena vata moleve tige ataeabuna hotove evisi hoesehavoi. Isito au au o seleve keve tige atave keau bae hotove evisi hoesehavolivebene.” Kateai loui vikoe vaveve moaga o kemo vaholisito vavahanite degomole kebiamo au ada malei tataeabemo otovege keau momolelahalu. Isito oeabe ata keau abu uvu mai avuemo mavoholige au kebia elegevei vaveveabe kemo vikoanu. Kateai au o ke halei tiale o degomole kebia haivenu.
Iesuu au esemu tuelo hanavenu.
(Matiu 10.5-15; Luka 9.1-6)
Vani mole au au esemu tuelo (12) hohavege abu avue lohoge au munanae toela nunuveveve vuvune ovei abuibuiai hanavenu. Hanavei abuho loui avoe, “Lainaho busebuse, lovi, moni kateale malelive. Isito la tiliege la tedaevemale bedoia ke unaha matageveve. Isi la veloe voto isi ogo hatuale ke unahata teve. Isito lainaho beta malei tigelive. 10 La tiliege o oletemo ata oleu la malevei o hatuevege ke omo ulata o ke halevai teve. 11 Isi la tiliege o molemo velehovoge ata keau la hoto evioholisi la malevei o hatueveholige anakaeabemo la veloe gogea ke sesieveve. Ige abuna ke elehai hilokage Dilavana bae kebia aiogevei. Dilavau subuta Sodomata Gomolata aiogeveale ke nahate Dilavana bae gabie vatehani baluga kebia ovei.” 12 Kateai loui kebia hanavege abu ata haiveho tilu. Haiveho tiale ata haivei loui avoe, “La vaveve toela halevai hoideveve.” 13 Kateaito munanae toela moaga ataemo nunuvei olive oele malei vavahanite kebia kinamo ehosivage keau momolelahalu.
Ata babatisogevemale Dioni keu hatiale deiada
(Matiu 14.1-12; Luka 9.7-9)
14 Gamanie kosive baluga Elodiu Iesu vaveve ke evinu. Kosealemo ataeau Iesu vaveve loui ata haivege Elodi keta ke evinu. Ata degomoleau loui avoe, “Mesoho ata babatisogevemale Dioni keu hatialeu tota hovelahaike vaime vaveve nimolete kateale vama.” 15 Ige degomoleau loui avoe, “Ilaidialike.” Ige degomoleau loui avoe, “Subuta umale beloveta moleike.”
16 Kateige Elodiu loui avoe, “Ba, mesoho di Dioni nehe eno heisi etulege hatisi hovelahaleike ke.” 17-18 Elodiu hoto kateale louale keu koseanu. Dioniu Elodi namihai loui avoe, “A a hoho Bilibi ke mahina Elodiasi vavolota melameale keu toelanu.” Isi kateai loulage vani mole Elodiu louge abu mai dibulae mavolu. 19 Dioniu kateai louge Elodiasi keu avuho itumuai isiviale hamage au hatisi. Isito Elodiu hamaliho isiviholiale kemo hamaveve humahau uoholinu. 20 Elodiu Dioni vabuhavoi hilokage keu malahae dua. Isime vavevebe toela vaholinu. Keu Dioni hoto keho isiviaito keate ke haleveve hoto ke evisi isiviholinu.
21 Iale vani mole Elodi uale vani keu lohoge au louge gamani kosive degomole, tuvalie kosive degomole, isi Galili vatae umale kosive degomole keau bahata Elodi oe lovi iliho loholu. Kemoike keate nehe keu bae Dioni hamaveve humaha ke davalianu. 22 Iniale lovi imale keve Elodiasi mau havuai Elodita kosive nehe kebiata malevei vahaehotievege Elodiu ke elehai ma ke namihai avoe, “A isivi louge dana a isivi ke vai.” 23 Kateai Dilava ivimo menakai loui avoe, “Di vata di kunai keau baluga. Iale a onoleho isiviai di namihage dana a isivi ke vai.” 24 Kateige ma keu lohoi tiale au neina namihai avoe, “Amia, dana ono vade igaeho kosive ke imihage au daoi.” Ige neinaveu loui avoe, “Namihage au ata babatisogevemale Dioni ke kina heisi etulei mai aoi.” 25 Kateige ma keu solekai tota lohoi kosive ke namihai avoe, “Di isiviale aike ata babatisogevemale Dioni ke eno heisi etulei kinave mai melegimo mamoi mai daonela.” 26 Ige kosive keu uvu balugai isiviholinu katealiho. Isito au lovi iho lohoale kebia nimo au ono vade ma keho valiho Dilava ivimo menakale kemo ke haleveve keu avuemo anekianu. 27-28 Katealemo kosive keu au tuvalie malaha mole hanavoi loui avoe, “Talive ata babatisogevemale Dioni ke eno heisi etulei kinave mai lohonela.” Kateige au halei dibulae tiale enove heisi etulei kinave mai melegimo mamoi mai lohoale ma ke omige au mai au neina ominu. 29 Ige Dioni esemuiau hoto ke evisi lohoaleau vavave mai tiale abavulu.
Valava ada mole isi huena abuita
(Matiu 14.13-21; Luka 9.10-17; Dioni 6.1-14)
30 Vani mole Iesuu au abostolo nehe abuibuiai hanaveale keau tota hoidevei lohoale Iesuluvuta beleavoi abu ono vade vamale ke loui Iesu namihama. 31 Kateisege ata moagaeau Iesue tai lohoma. Kateige Iesuu au esemuhi lovi iveve keu anekianu. Ige au au esemu namigevei avoe, “Lohoge nahi nahi unaha tai ataeau uvesiteve sibeleai.” 32 Isi kateai abu boutimo biloluvisi ataeau uvesite matama keve sibeleaho tilu.
33 Sibeleaho tige ata moaga keau ke elehai matama ke halevai solekai bibuluvisi heila tialeau Iesuu au esemuhi tiale matama keve velehovolu. 34 Ige Iesuu boutimo dobai ata kebia elegevei abuho uvu baluganu. Kosealemo ata kebiau mamoe nahate. Ige nalievemale atau uoholinu. Kateige au hoto nimolete moaga loui haivenu. 35-36 Haivelage vau gutuige esemuiabeau lohoale avuho loui avoe, “Loviu uvesiteike ko. Vau loalelua ata kobia hanavege abu abu oe tai abu iveve kaovai.” 37 Ige Iesu namigevei avoe, “La biaeau lovi ovege abu isi.” Ige abu namihai avoe, “Noeabuna oleve kateai moni baluga malei ata moaga kobiaho lovi voievei.” 38 Ige Iesuu belagevei avoe, “Bato tai elehave. Lana lovibe malei lohoholilu.” Ige abu tiale lovi kaovai tota lohoale Iesu namihai avoe, “Valava ada mole isi huena abuita unahahame.”
39-40 Kateige Iesuu namigevei avoe, “Ata kebia namigevege abu mole tasalievei igaegaeai boboe golomo ugulelevai.” Kateai louge abu tiale ata kebiaho louge abu igaegaeai ugulelevai lotilu. 41 Ige Iesuu valavata huenata malei otogoe niai au Mama imihaito valavata huenata vakoanata malei au esemu ovege abu igaegaeai ata kebia ovei lotilu. 42 Ige ata bahata keau lovi ke ige uniabeau hanilahalu. 43 Ige esemuiabeau valavata huenata sigu malei basiketi tuelomo (12) udage ililoholu. 44 Ata keau lovi ke iale keau bahata vai taoseni (5,000).
Iesuu e tatala lamisi tinu.
(Matiu 14.22-33; Dioni 6.15-21)
45 Iesuu lovi ovege uoholige au esemu namigevei avoe, “Boutimo biloluvisi e houi vaki mole Betesaida keve tisege di ata kobia hanavege abu tisegeto di bae lohoi.” 46 Kateai louito lohoi ata kebia hanavege abu tisege au tanae au Mama imihaho tinu. 47 Iniale vavimo Iesu esemuiau boutimo tiale keau e vigola tisege Iesu eu kove tanae ua. 48 Tana keve lamisi au esemu elegevesege hebulu balugau utuige keau solekai tioholilu. Iniale vae alamo Iesuu lohoi e golola lamisi abue tiale isiviai boutiabe ke evihai tai. 49 Ige esemuiabeau Iesuu e golola lamisi lohoale ke elehai kekolahai loui avoe, “Aluu lohonu.” 50 Isi kateai vabulahage Iesuu namigevei avoe, “Vabu halevave. Iesu dailike. Lainaho vabulahagelive.” 51-52 Kateai louito boutimo biloisege hebulu keu tolemanu. Ige esemuiabe keau ke elehai vikolahalu. Kosealemo Iesuu valava ada mole kemo vuvune vaveve vale ke elehaito kemo luleleholilu.
Iesuu Genesaleti vatae lovianu.
(Matiu 14.34-36)
53 Katelahaito e ke houi vaki moleve lohoale Genesaletie velehovoi abu bouti mai esagae mavolu. 54 Isi boutimo dobuluvisege solekavesite ata keau Iesu elehai valitilu. 55 Isi kateai bibuluvisi tiale o bahatae velehovoi Iesuu lohoale ke deiada loui ata bahata namigevege abu vavahanite malei avue loholu. 56 Ige Iesuu oleve keve tige abu vavahanitebia malevei avue lohoi isiviale abu ogove ivi unahala holisi momoleai. Kateige olemeau ogove ivila holiale keau momolelahalu.