5
5:1-11 Auliele Walsekale Liipa Sinjipa Ombá Ung Te (4:13 pulu monjuku kanui)
Akiliinga-pe angmene, puniele kepe enale kepe Auliele ombá ena akumanga ungele eni piliilimiláliinga na-ni ena akiliinga ung te pepá kapula naa topu simbu. Wa nuli yambu te ombá enale yambuma-ni naa piliangi sumbulsum liipa sinjipa olemú mele Auliele ombá enale aku-sipako wendu ombále eni aima piliilimili kanili. Yambuma-ni ‘Oliu kapula-kapula molupu mini-wale mundupu buni kolumulú ulu te wendu naa olemú. Molupu konjulimulu.’ ningí kene yambuma kot tenjipa “Teku kis-siringeliinga mindili nangi.” nimbá ulu kanili walsekale liipa sinjipa wendu ombá. Ambu te kangambula membandu walsekale liipa sinjipa mindili nolemú, mindili kanili mundupa kelepa pumba kupulanum te naa lelemú. Aku-siku mele ‘Kapula-kapula molemulu.’ ningí yambu kanuma kot tenjipa “Teku kis-siringeliinga mindili nangi.” nimbá ulele walsekale liipa sinjipa wendu ombá, kanu-kene yambuma takara toku manda naa pungí.
Akiliinga-pe angmene, eni sumbulu mulúlina naa molemeláliinga ‘Wa nuli yambu te ombá.’ niku nokuku naa kanangi kiyang nimba liipa sinjipa olemú kene yambuma pung-pungu nilimele mele eni aku-siku naa tingí. ‘Ena kanili wendu ombá.’ niku kanuku nokuku molangi wendu ombáliinga eni-kene buni te naa pemba. Eni pali tanguli pa tílina molemele yambuma; oliu kene wasie sumbulsuli sumbulu mulúlina-yambuma naa molemulu. Aku-sipu molemuláliinga we-yambuma uru pelemelé mele oliu aku-sipu uru naa piamili. Oliu mong makiliipu numanu-bole pípili molamili. Uru pelemelé yambuma sumbulsuli uru pelemelé. No-tondulu noku kelep tolemele yambuma sumbulsuli no-tondulu noku kelep tolemele.
Akiliinga-pe oliu tanguli molemulu yambuma molemuláliinga numanu-bo pípili molamili. Ami-yima enini ‘olkundu naa tangi.’ niku wale-pakuli kapa-ni tílima pakolemele mele oliu aku-sipu ⸤‘Yesos-nga temanele sika.’ niku⸥ tondulu munduku piliili ulele kene, numanu munjuli ulusele tondulu mundupu ambolamili. ‘Pengina naa tangi.’ niku wanie kapa-ni tílima pakolemele mele oliu aku-sipu ‘Yesos-ni sika yunga yambuma tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanumele liipa monjulemú.’ nimbu numanu sipu nokupu molemulu ulele aima ambulupu gi samili. ‘⸤Kurumanga nuim Seten-ni oliu tepa kis naa sipili akiliinga molupu konjamili. Kundi tuli ulu te-ni oliu topa mania mundumba.’ nimbu aku teamili.⸥ Pulu Yili-ni oliu-kene “arerembi kolupu kene ‘aima mindili noku molku kis-sangi.’ niambu.” nimba oliu makó naa turum kanili. ‘Oliunga Auli Yesos Krais-ni oliu tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molupu konjumulú kupulanum-na liipa munjupili.’ nimba, nimba panjipa oliu makó turumeliinga ‘Yesos-ni aku-sipa tepa liimba.’ nimbu nokupu molomulú ulu-pulele tondulu mundupu ambolamili. 10 Oliu ‘Wasie tapú-topu molamili.’ nimba Yesos-ni oliunga nimba alko topa kulunjurum. Oliu aku-sipa tepa liirimeliinga ⸤‘Sika nanga nimba tinjirim.’ niku tondulu munduku piliilimili yambumanga yu ombá kene⸥ oliu yunga we molomulú yambuma kene, kolku uru pingí yambuma kene, ⸤mulú-koleana ola pupu⸥ yu-kene wasie molomulú.
11 ⸤Penga oliu-kene aku-sipa wendu ombá⸥liinga ekupu telemele mele aku-siku lupa-lupa ‘Tondulu olandupa-olandupa pupili niku, numanu tondulu pupili.’ niku anju-yandu niai.
5:12-28 Pepá Topa Pora Sirim Ung Mare
12 Angmene, ekupu oliu-ni eni mawa tepu nikimulu: Eni nokolemele yima, Auliele-ni yunga ‘Tesallonaika yambu-talapele nokangi.’ nimba makó turum yima, eninga ungma liiku ai siku molai. Kanuma-ni eni-kene wasie molku kongun mindili siku teku, ‘Eni i-siku i-siku teangi.’ niku mani silimele, ‘Yi kanuma-ni oliu nokokumele.’ niku piliiku eninga ungma liiku ai siku molai. 13 Enini kongun telemeláliinga ‘Enini kape niamili.’ niku eninga ungma aima táka-niku piliiku molku enini numanu monjai. Eni angenali kene anju-yandu numanu tiluna pupili molai.
14 Angmene, oliu-ni eni tondulu mundupu mawa tekemulu:
Kongun naa teku enembu kolku we molemele yambuma ⸤‘Aku-siku aima naa teai!’⸥ niku lip-lipi toku niai.
Mundu-mong telemele yambuma ‘Mundu-mong naa teku numanu tondulu pupili molangi.’ niai.
Tondulu naa pulimú yambuma ⸤kondu kolku⸥ liiku tapunjai.
Eni yambuma pali-kene táka-niku ólo-pangí tipili molai.
15 Yambu mare-ni eni teku kis-singí kene anju pundu toku teku kis naa sai.
Taki-taki angenali kene ulsu molemele yambuma kene ⸤kondu kolku⸥ ulu kaíma mindi tondulu munduku teku molai.
16 Taki-taki numanu siku molai.
17 Taki-taki Pulu Yili-kene popu toku ung niku mawa teku molai.
18 Eni mindili nungí kene kepe buni wendu ombá kene kepe molku kunjingí kene kepe, aku-siku eni-kene ulu lupa-lupama wendu ombá kene Pulu Yili-kene “Angke” niku molai.
Eni Krais Yesos-nga yambu molemelema Pulu Yili-ni ‘Aku-siku teai.’ nilimáliinga aku-siku teku molai.
19 Mini Kake Tiliele-nga tepéle toku naa kumunjai.
20 Pulu Yili-ni yambu marendu “Yambuma niku sai.” nimba ung mare nimba silimúma piliiku yandu niku silimele ungma liiku bulu naa sai.
21 Uluma pali apuruku kanuku kene, kaíma mindi ambolku, 22 ulu-kísima pali munduku kelku óko liai.
23 ‘Eni numanu tiluna pupaliinga waengu nipili táka-niku molangi.’ nilimú Pulu Yili yu-yunu, yu-ni eninga kangi mini numanuma pali ‘Nanga mendepulu akiliinga kake tepa lipili.’ nipili. ‘Auli Yesos Krais alsupa ombá kene eninga numanale kepe minéle kepe kangiele kepe pali yu-ni “Mindili nangi.” nimbá mong te naa pípili molangi.’ nipili. 24 Oliu ‘yunga yambuma molangi.’ nimba walsilimú yili-ni numanu alowa naa tepa “Tembu.” nilimú uluma aku-sipa sika telemáliinga oliu-kene aima sika aku-sipa temba.
25 Angmene, ⸤‘Pulu Yili-ni oliu liipa tapunjupili.’ niku⸥ eni Pulu Yili-kene oliunga popu toku mawa tenjai.
26 Krais-nga yambuma “Oliunga anginipilima.” niku ki liiku kanglai.
27 Auliele-ni ‘Kongun ili teani pui.’ nimba na liipa mundurumeliinga na-ni enindu aima tondulu mundupu nimbu mele: “Pepá topu siker ili angenali pali piliangi kanuku niku sangi.” nimbu niker.
28 Oliunga Auli Yesos Krais-ni eni we kondu kolupa mulupili molai.
 
⸤Aku manda niker.⸥