5
5:1-10 Mulú-Koleana Angiliimú Lkumanga Molumuláliinga Ung-Eku Te (4:16—5:10 pali)
Aku-sipu piliipu molemulu mele nikereliinga ⸤ung-pulu te i-sipako:⸥ Oliu piliikumulu, oliunga ya mana-kangiele, sell-lku melale, sukundu molemulu. Akili purumbá tikisingí kene Pulu Yili-ni ⸤lku⸥ kona te ‘Oliu molamili.’ nimba tepa mimi telemále oliu simba, lku kanili mana-yambuma-ni takolemele kanu-sili lku te mólu. Kanili mulú-koleana taki-taki angiliipa mindi pumba lkuli. Akili oliu piliilimulu. ⸤Penga aku-sipa lkuna sukundu molomulú⸥ akiliinga-pe isili-ui ya ma-koleana lku ilinga molupu kene, ‘⸤Oliu sukundu molomulú⸥ lku konale ⸤Pulu Yili-ni⸥ aima pakunjipili!’ nimbu waka kolupu numanuna kola tepu molemulu. ‘Akili ⸤wale-pakuli mele⸥ pakonjumba kene penga giu-gau naa molomulú.’ nimbu piliipu kene ekupu ⸤aku-sipu tepu molemulu.⸥ Oliu sell-lku ilinga molupu kene ‘Mulumbale te naa pakupu we molemulu.’ nimbu piliipu ‘Mulú-koleana lkuli pakámuluka!’ nimbu buni-ni kolupu numanuna kola tepu molemulu kanili. ‘Ekupu pakupu molemulu kangiele posupu, topu mundamili.’ nimbu aku-sipu naa nikimulu. ‘Kangi kolumba ili kona molupa mindi pumbale-ni panda topa, topa mania mundumba.’ nimbu ‘Oliunga mulú-koleana angiliimú kangiele pakamili.’ nimbu molemulu. Pulu Yili yunu ‘Oliu kona molupa mindi puli kangima pakangi.’ nimba oliu isili-ui liipa sumbi-sinjipa kene, ‘ ‘Penga mulungí niker mele aima sika mulungí.’ niku piliangi.’ nimba isili-ui ⸤yunga⸥ Minéle oliu sirim. ⸤Méle te ku-moni auli-tepa pulimú kene ‘Liamili.’ nimbu kene ‘Méle kanili nosilimú yambale-ni ‘Penga ku pali kamu oku singí.’ nimba piliipili.’ nimbu kene mélale we nusunjupili ui ku-moni koltale-mele sipu kene yandu olemulu aku-sipa mele.⸥
6-7 Pe ekupu, ⸤‘Pulu Yili-ni oliu Minéle sirim, yu-kene wasie molemulu.’ nimbu piliipu kene, ‘Pulu Yili-ni nirim mele sika wendu ombá.’ nimbu piliipu kene⸥ na-kene bunima wendu olemú kene enembu naa kolupu taki-taki numanu tondulu pupili moliu. Sika penga wendu ombá mele numanale-ni mindi piliipu kene ‘Aima sika wendu ombá.’ nimbu tondulu mundupu piliiliu. Mongale-ni kanupu kene ‘Sika lam.’ nimbu naa kanoliu. ‘Na ya mana-kangieliinga sukundu molupu kene Auliele kene yunga koleana wasie naa molembulu.’ nimbu piliiliu. ⸤Akiliinga-pe⸥ na-ni ui niker mele alsupu nikerko: ⸤Bunima wendu olemú kene kepe penga wendu ombá mele piliipu kene⸥ enembu naa kolupu numanu tondulu pupili moliu. ‘Na mana-kangiele isili-ui mundupu kelepu Auliele-nga koleana pupu yu-kene wasie molkumbulanje aima kaí.’ nimbu numanuna piliipu moliu. Akiliinga, ma-koleana kangiele kene mulundu lem, mola ma-koleana lkuma kene sulu-tepu mulundu lem Auliele-ni kanupa kaí piliilimú uluma tembundu mindi numanu kimbu-sipu moliu. 10 Krais-ni oliu kot tenjipa piliimba kene kupulanum tenga-lupa pumba yambu te naa molemú. Oliu pali yunga kumbi-kerina pupu angiliimulú. Akili piliipu kene aku-sipu ‘Auliele-ni kanupa kaí piliilimú uluma teambu.’ nimbu piliipu moliu. Penga yunga kot-na angiliimulú kene ui ya ma-koleana kangima-kene molupu oliu tepu kaí tirimulu mola tepu kis-sirimulu mele piliipa apurupa kene méle kalomba.
5:11—6:2 Oliu Pulu Yili-Kene Alsupu Kapula-Kapula Molumuláliinga Ung Te
11 Akiliinga, ⸤‘Kotna angiliimulú.’ nimbu piliipu⸥ Auliele-kene mundu-mong tenjipu liipu ai siliu mele piliipu kene ‘⸤na Krais-nga kongun tinjili yili molupu niliu mele kene, Krais-ni oliu penga molupu kis naa simulú kupulanumele akisinjirim mele kene, ung akusele⸥ yambuma ‘Sika’ niku tondulu munduku piliangi.’ nimbu aima tondulu mundupu nimbu siliu. Na numanale-ni piliipu uluma tepu moliu mele ⸤yambu mare-ni piliiku sunduku gólu tolemele akiliinga-pe⸥ Pulu Yili-ni sumbi-sipa kanolemú. ‘Eni kepe na-ni teliu mele eni kanuku numanale-ni piliiku kene ‘Ung akili sika.’ niku pilííngi lem kapula.’ nimbu piliiker.
12 Ung i niker akili-ni ‘Eni na ‘yi kaiéle’ niku piliangi.’ nimbu ‘nanga bi ola-kilia mulupili.’ nimbu alsupu naa niker, mólu. ‘Eni na teliu mele kanuku kaí piliiku, ‘⸤Poll-ni telemú mele yi mare-ni kanuku sunduku yunga ung-bulkundu gólu toku ninjilimele mele yambuma naa piliiku,⸥ yu sika molemú mele piliingí kene kapula.’ niku manda anju-anju numanu siku niku singí kupulanumele liipu ora sambu.’ nimbu niker. ‘Yambu mare-ni yambu tenga numanuna molemú mélale naa kanuku, mongale-ni kangiele mindi kanuku kaí piliiku yu kape niku yunga bi paka tonjuku ung nilimele mele na aku-siku kanuku kene gólu toku nilimele yimandu manda pundu toku ung sika mare kapula niku sangi.’ nimbu ung ima niker. 13 ⸤Yi kanuma-ni na moliu nilimele mele aku-sipu⸥ sika na kelep tundu lem aku kapulako. Pulu Yili-nga kongun tenjimbundu aku-sipu kelep topu moliu. Mola na numanu sumbi-sipa pípili ⸤kongun tepu⸥ mulundu lem eni liipu tapunjumbundu aku-sipu ⸤tepu⸥ moliu.
14 Krais-ni na numanu monjulemú mele piliipu kene kongun ili manda mundupu naa kelepu, ⸤‘Yambu mare-ni na kanuku kis piliingí kene ulu te mólu.’ nimbu,⸥ we ambulupu moliu. Na piliiliu: Yi tiluele yambumanga pali kulunjurum akiliinga oliu pali kulurumuluko. ‘Akili sika tirim.’ nimbu aima tondulu mundupu piliipu kene, yu-ni na aima lakupa numanu monjupa kene aku-sipa tinjirim mele piliipu kene ‘Kongun teliu ili naa tindu lem kapula naa temba.’ nimbu kongunale we tepu moliu. 15 Akiliinga-pe oliu yambumanga pali nimba we naa kulunjurum. ‘Oliu ⸤Krais-nga⸥ kona molemulu yambuma oliuliu tepu molomulú mele numanale-ni piliipu naa molamili. Oliunga nimba kolunjupa lomburupa ola mulurum yili mindi piliipu molupu yu kanupa kaí piliimba uluma mindi tepu molamili.’ nimba yu-ni oliunga nimba aku tinjirim.
16 Aku-sipu piliipu kene na ui Krais-nga ungma naa piliipu numanu topele naa topu kene mana-numanale-ni piliipu yambuma apururundu mele lupa; ekupu aku-sipu yambuma naa apuruliu. Numanu-uiele pirim kene sika ui Krais kepe aku-sipu apurupu, yu mulurum mele piliipu sundurundu, akiliinga-pe ekupu yu aku-sipu piliipu naa apuruliu. 17 Akiliinga, yambu te Krais-kene tapú-topa molemú kene Pulu Yili-ni yambu kanili ‘Yu yambu konale mulupili.’ nilimú, yu sika yambu konale molemú. Ui tepa kis-sipa mulurum uluma kamu mania purum. Ekupu ulu konama ⸤yu-kene⸥ wendu olemú. 18 Ulu kona ima pali Pulu Yili-ni mindi telemú. Oliu ui yu-kene ele-tu mulurumulu mele ‘Ekupu aku-sipu naa molamili. Oliu-kene yu-kene kapula-kapula molamili.’ nimba Krais oliu sirim akili-ni oliu yu-kene kapula-kapula molemulu. Aku tepa kene ‘yambuma yu-kene ele-tu molemele mele munduku kelku na-kene kapula-kapula molamili.’ nimba ⸤Pulu Yili-ni⸥ kongun akili na sirim.
19 Oliu Pulu Yili-kene aku-sipu kapula-kapula molemuláliinga pulele i-sipa mele: Krais-ni oliunga nimba tinjirimeliinga Pulu Yili-ni oliu mana-yambuma-kene yu-kene ele-tu naa molupu kapula-kapula molomulú kupulanumele liipa sumbi sinjirim. Aku tinjirimeliinga Pulu Yili-ni yambumanga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa, ‘aku teku kis-siringeliinga kot naa tenjimbu.’ nirim. Penga ‘Yambuma-kene na-kene kapula-kapula molamili.’ nimba Pulu Yili-ni “Ung kanili yambuma niku sangi.” nimba kongun akili na sirim. 20 Na aku-sipa makó topa kongunale sirimeliinga na Krais-nga kerale manda lepu molupu yu-ni nandu “Yambuma ninjui.” nilimú mele ungma andupu yambuma nimbu sinjiliu. Akili i-sipa mele: Pulu Yili yu-ni ‘Enini i-siku i-siku teangi.’ nimbándu nandu “Ninjui.” nirim mele andupu ninjiliu. Pe ekupu na-ni Krais-nga kerale manda lepu molupu yunga alko topu eni aima tondulu mundupu mawa tepu kene “Pulu Yili-kene ele-tu mele molemelále munduku kelku yu-kene wasie kapula-kapula molangi.” niker. 21 Ulu-pulu-kis te naa tirim yili Pulu Yili-ni ‘Yi kanili-ni oliunga ulu-pulu-kísima tepa liipa mipili.’ nimba yu sirim. Aku tirimeliinga yu sika ulu-pulu-kis tili yi te mele tirim. Pulu Yili-ni aku tirimeliinga oliu Krais-kene wasie tapú-topu molupu kene Pulu Yili-ni oliu kanupa kene ‘Yambu sumbi-nílima.’ nimba piliilimú.