7
Nanga numanu monjuliu angmene, Pulu Yili-ni ⸤yunga yambu mulungí yambuma⸥-kene aku-sipa nimba panjurum ungma eni-kene na-kene pelemáliinga piliipu kene, kangikundu kepe numanukundu kepe minikundu kepe kalaru monjulemú uluma mundupu kelepu, Pulu Yili-kene mundu-mong tepu liipu ai sipu kene ulu kake tili sikama tepu molamili.
7:2-16 Korin Krais-nga Yambuma-Kene Ulu-Pulu-Kis Te Pirimele Penga Numanu Topele Toku Kanuku Kis Piliiringeliinga Poll Aima Numanu Sirim Ung Te
Eni ⸤alsuku⸥ na numanu lakuku monjai! Na-ni ⸤eninga⸥ yambu te tepu kis naa sipu, ‘Yambu te tepa kis-sipili.’ nimbu ulu te naa tepu, gólu topu yambu tenga-lupa mélema torolupu naa liipu, ulu akuma naa tirindu. Akiliinga-pe aku niker ung kanili-ni na-ni ‘Eni teku kis-síngi.’ nimbúndu naa niker. ⸤Akiliinga-pe eninga yambu te tepu kis naa sirindu akiliinga na nambimuna liiku bulu sikimiliye?⸥ Na-ni ui enindu nindu mele i-sipa: “Na-ni eni aima tondulu mundupu numanu monjuliáliinga eni numanu monjuliu mele ulu te-ni kapula topa mania naa mundumba kululi ulele-ni kepe, we kona molupu kene buni te wendu ombá ulu te-ni kepe, eni numanu monjupu ‘tapú-topu molemulu mele molamili.’ nimbu moliu kupulanumele kapula pipi naa simba.” nirindu. Na-ni eni aku-sipu numanu monjuliáliinga “Teku kis-sikimili.” naa nilka. Na-ni enindu nikerale ‘piliiku naa sundungí. Uluma pali sumbi-siku teku kunjingí.’ nimbu tondulu mundupu piliipu kene enindu sumbi-sipu nikerale. ‘Eni telemele mele yambuma piliangi.’ nimbu eni aima olandupa kape nimbu temani topu siliu. Ulu buni pulele wendu olemú kene eni molemele mele piliipu kene na aima numanu lakupu sipu numanu tondulu olandupa pupili moliu.
⸤Aku-sipu moliáliinga pulele niambu:⸥ Ui na kolea Masedonia propinj pupu kene, ⸤eni Korin-yambuma molku kis-siring mele piliipu kene⸥ numanu waengu naa nipili laye-kolte kepe kapula naa mulurundu. Na-kene ulu buni lupa-lupama wendu urum. Yambuma-ni na-kene ele mele teku tombulku ung pulele niring; numanuna sukundu buni tepa mini-wale purum-na kapula naa mulurundu. Akiliinga-pe Pulu Yili-ni yambu aima numanu buni pípili molemelema ‘numanu waengu nipili molangi.’ nilimú Pulu Yi kanili-ni na ‘numanu waengu nipili mulupili.’ nirim kene Taitas na mulurunduna urum akiliinga na numanu waengu nipili mulurundu. Akili sika akiliinga-pe yu na mulurunduna urum akili-ni mindi Pulu Yili-ni na ‘numanu waengu sipu molambu.’ ni naa nirim, mólu. Eni Korin-yambuma Taitas yu ‘numanu waengu sipa mulupili.’ niring akili-ni Pulu Yili-ni na ‘numanu waengu sipu molambu.’ nirimko. Taitas-ni nandu ⸤eni teku molemele mele nimba sirim piliipu kene na numanu aima olandupa si rindu uluma i-sipa mele:⸥ “Na kanamilika!” niku waka kolku, na ui teku kis-siku, na teku numanu kis panjinjiring mele munduku kelku alsuku numanu topele toku eni na-kene ‘kapula-kapula molamili.’ niku numanu pulele liiku munduring mele nimba sirim piliipu kene na numanu aima olandupa sirindu.
Na-ni pepá ui topu mundurundele kanuku kene eni sika buni tirim akiliinga-pe akili mandako, ⸤na-ni pepá topu sirindu mele piliiku tiringeliinga⸥ ena laye-kolte eni numanu buni pípili muluring akili ulu te mólu. Sika na-ni pepá topu eni sirindele-ni eni ena laye-kolte mindili nuring kene piliipu kene kondu tirim akiliinga-pe ekupu na numanu siker. Na-ni eni buni sirindu akiliinga numanu naa siker. Eni buni sirindu akili-ni eni numanu topele tunjurundu akiliinga na numanu siker. Pulu Yili yu-ni ‘Ulu buni akili eni-kene wendu upili.’ nirim-na na-ni pepá topu sirindu akili-ni eni laye-kolte kepe tepu kis naa sirindu. 10 Eni Pulu Yili-ni buni silimú akili-ni ‘Eni teku kis-silimele mele kanuku kis piliiku numanu topele toku, mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimba liipa monjulemú-na akili kaí, ulu te mólu. Akiliinga-pe mana wendu olemú ulu buni akuma-ni kululi ulu-pulele wendu olemú.
11 Eni piliiku kene, Pulu Yili-ni buni ili silimú akili-ni ulu kaí lupa-lupama eni-kene wendu olemáliinga ‘papu silimú’ niku mimi-siku piliiku molangi. Buni akili-ni ulu kaí lupa-lupama eni-kene wendu olemú mele i-sipa:
Ui we muluring akiliinga-pe topele toku ekupu ‘Ungma mimi-sipu piliipu, ulu-pulu-kis te oliu-kene naa pípili aima sumbi-sipu molamili.’ niku telemele ulele kene,
yambuma eni gólu toku ⸤“Teku kis-silimele.”⸥ nilimele ungma eni mong toku ningíndu toya toku telemele ulele kene,
⸤eninga yi te-ni tepa kis-silimú kene⸥ eni pipili kolku yu ung-mura silimele ulele kene,
‘⸤Yi te-ni tepa kis-sirim kene ulu te naa tepu we mulurumulaliinga Pulu Yili-ni oliu “teku kis-sikimilieliinga mong liikimele akiliinga enini mindili nangi.” nimbá.’ niku⸥ mini-wale munduku molemele ulele kene,
‘Oliu ⸤Poll alsupu⸥ kanámuluka. ⸤Yu-kene⸥ kapula-kapula molamuluka.’ niku molemele ulele kene,
yi te-ni tepa kis-silimú kene eni tondulu munduku yu liiku sumbi silimele ulele kene,
⸤tepa kis-silimú yili⸥ ‘Tepa kis-silimáliinga pundu tupili’ niku tondulu munduku telemele ulele kene,
ulu kaí telemele kanuma-ni pali ulu-pulu-kis eni-kene pímele eni naa ambulúngi mele liipa ora sipa, akiliinga mong te wendu ombá kene eni-kene “Pundu tangi.” nimbá mong te naa pekem mele liipa ora silimú.
12 Akiliinga, sika eni buni sirim pepále na-ni ui topu sirindu akiliinga-pe ‘Yi te-ni tepa kis-sirim.’ nimbu piliipu kene pepá kanili topu naa sirindu. ‘Yi kanili-ni yambu te tepa kis-sirim.’ nimbu piliipu kene topu naa sirinduko. Yambu talenga mendepulu pepá topu eni naa sirindu. ‘Eni na aima lakuku numanu monjulemele mele Pulu Yili kanupa mulupili eni-enini aima piliiku konjangi.’ nimbu pepá kanili eni topu sirindu. ⸤Pepá topu kene “Ne tepa kis-sirim yili-kene teai.” nirindu mele piliiku kene sumbi-siku tiring ulu kanili-ni eni na numanu aima lakuku monjulemele mele liipa ora silimú.⸥ 13 Akiliinga ⸤na-ni eni pepá kanili topu sirindu kene kanukuliinga muluring mele kanuku kis piliiku numanu topele toku, teku kunjuring mele piliipu kene⸥ na numanu waengu nipili mulurundu.
Pe akiliinga mindi numanu waengu nipili numanu sipu naa mulurundu. Taitas numanu lakupa liipa mundupa kene eni muluringna urum kene eni pali yu liiku tapunjuringeliinga Taitas yu numanu waengu nipili mulurum akili kanupu kene na numanu aima ola-kilia sirindu. 14 Sika ui Taitas piliipa mulupili eni kape nirindu ung kanuma yu pupaliinga kanurum kene ‘Aima sika nim.’ nimba kanurumeliinga na pipili naa kulurundu. Ui enindu ung nirindu ungma aima sika nirindu mele penga Taitas piliipa mulupili eni kape nirindu ungele aku-sipa sikako. 15 Taitas eni muluringna urum kene eni mini-wale munduku mundu-mong teku ‘Papu únu. Wasie molamili.’ niku, yu-ni ung nirim mele liiku ai siku piliiku liiku tiring mele kanurum mele ekupu alsupa piliipaliinga eni kondu kolupa numanu olandupa monjulemú. 16 Ekupu na piliiker, ‘Eni uluma pali sumbi-siku teku kunjingí.’ nimbu tondulu mundupu piliipu kene na numanu sipu moliu.
Kolomong-Auli 8-9 Poll-ni Krais-nga Korin-Yambumandu “Kolea Judia Distrik Krais-nga Yambu Molemelema Ku-Moni Sangi Liiku Máku Tangi.” Nirim Ung Te