2
2:1-13 Poll-ni Timoti-ndu “Nu Krais Yesos-nga Ele Tili Ami-Yi Tondulu Puli Te Mului.” Nirim Ung Te
Nanga kangale, ⸤‘Pulu Yili-ni nu kongun sirim akili mimi-sikunu nukui.’ niker⸥ akiliinga, Krais Yesos-nga we kondu kululi ulele-ni nu tepa tondulu mundunjupili. Kanu-kene yambu pulele piliiku molangi na-ni nu nimbu sirindu ung kanuma Krais-nga ungele nokuku konjulemele yima, yambuma kapula mani siku ung-bo tonjuku kunjingí yi mare nikunu si.
‘Krais Yesos-nga ele tili ami-yi kaiéle moliu.’ nikunu na mindili noliu mele mindili nuní kene ‘Ulu te mólu.’ nikunu tondulu munduku mului. Yi te ele tili ami-yi te molupa kene, yu we-kongun lupa-lupama numanale-ni naa piliipa, yunga ele tili yi-auliele-ni ‘yu telemú mele kanupa kaí piliipili.’ nimba kongun akili mendepolu tondulu mundupa piliipa molemú.
Aku-sipako, yambu te yambu mare-kene wasie kir-kiri liiku kupulanum lkisilimili yambale yu ‘Lkisambu.’ nimba kir-kiri liiku lkisingíndu “I-siku i-siku teai.” niku, niku panjilimele ung-manima piliipa kene lkisilimú. Ung-manima naa piliipaliinga lkisimu lem yu kir-kiri liipa lkisilimáliinga méle kaluli te naa liilimú.
⸤Aku-sipako,⸥ yambu te-ni punie mindili sipa tepa nokupa konjulimú yambale-ni kumbi-lepa langi kaí pulele aima liimba.
Ya ⸤nundu⸥ niker ungeliinga puluma Auliele-ni nu liipa ora simbaliinga niker mele aima mimi-siku piliikunu mului.
Yesos, Pulu Yili-ni makó turum yi-nuim Kraisele, yu ⸤yi nuim king⸥ Depit-ni kalupa liirim yili, kolupa kene lomburupa ola mulurum mele temani-kaiéle topu siliu, yi akili ⸤molemú mele⸥ numanu liiku mundukunu mului. Temani-kaí kanili na-ni topu silsiliipu andoliáliinga yambuma-ni ‘Na Gapman ung-manima pula topa tepa kis-sili yili.’ niku na buni pulele liiku siku ka silimele mindili noliu akiliinga-pe Pulu Yili-nga ungele ka kapula naa silimele. 10 Akiliinga, ‘Pulu Yili-ni “Nanga yambuma molangi.” nimba makó turum yambuma kepe Krais Yesos-kene wasie tapú-toku molemeláliinga yu-ni enini tepa liipa, penga mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa munjupili.’ nimbu na taki-taki eninga nimbu mindili pulele noliále ‘Ulu te mólu.’ nimbu táka-nimbu mindili nombu moliu.
11 Ung te, akili aima sika mania naa pumbaliinga oliu-ni ‘Ung akili sika.’ nimbu manda tondulu mundupu piliilimulu ung te, akili i-sipa mele:
‘Krais-kene wasie kulúmulu lem
yu kona molumba mele
oliu yu-kene wasie kona molomulú;
12 oliu mindili nomulú kene
tondulu mundupu molupu enembu kolupu
mundupu naa kilímulu lem
oliu yu-kene wasie yi nuim kingima molupu
mélema nokomulú;
oliu-ni ⸤yambumandu⸥ “Yesos yu kanupu bi naa silimulu.
Yunga yambuma naa molemulu.” nímulu lem
yu-ni ⸤Lapandu⸥ “Yambu ima na kanupu bi naa siliu.
Enini nanga yambuma mólu.” nimbáko.
13 Yu-ni yunga ungma alowa naa telemáliinga
⸤oliu ui ‘Yu sika. Yunga ungele sika.’ nimbu kene
penga numanu topele topu⸥ ‘Yu sika mólu.
Yunga ungele sika mólu.’ nímulu lem
yu-ni nilimú mele sika wendu olemú ombá.’
⸤ung akuma nimba molemú mele aima sika.⸥
2:14-26 Poll-ni Timoti-ndu “Nu Pulu Yili-ni Kanupa Kaí Piliimba Kongunuma Tinjili Yi Te Mului.” Nirim Ung Te
14 ⸤Timoti,⸥ ‘Ung akuma yambuma taki-taki piliiku molangi.’ nikunu taki-taki nikunu si. ‘Pulu Yili-ni piliipa mulupili.’ nikunu yu walsikunu yambumandu i-siku niani: “Eni naa liipa tapunjupa, tombulku ningí ungele-ni piliiku mulungí yambuma ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele topa mania mundulimú ung lupa-lupama tombulku naa niku molangi.” ni. 15 ‘Pulu Yili-ni na kanupa kaí piliimba mele molambu. Yunga kumbi-kerina pipili naa kolupu molambu.’ nikunu yu kanupa kaí piliimba kongunuma mindi tondulu mundukunu teku molkunu, ung-sika akumanga puluma mimi-siku piliikunu sumbi-siku mani sillu yili mului. 16 Mana we-ung lupa-lupa nilimelema, Pulu Yili-ni piliipa kis piliilimú ungma, naa piliiku liikunu bulu si. Ung akuma piliiku kene telemele yambuma Pulu Yili-nga ungma liiku bulu siku yu kanupa kis piliilimú uluma telemele mele penga aku-sikuko olandupa teku mololsiliiku pungéliinga ⸤aima kum naa leku mului⸥. 17 Ung-bo tonjilimele ung kanuma irili kelále telemú mele telemú. Irili kelále mele tepa kene penga kamu ai-lepa kangi pulele nomba purupa lkupandi topa penga kangi pali kamu topa konjulimú mele ung-bo tonjilimele ung kanuma anju-anju pupa ‘Yambuma molku kis-sangi.’ nilimú. Ung-bo tonjilimele yi kanumanga yi tale Ameniyas kene Pallitas-sele molembele. 18 Yi kanusele-ni ung-sikama munduku kelkulu lu liilimbele. Elsele-ni nikulu mele: “Oliu kórunga lomburupu ola mulurumulaliinga penga kangi pali lomburupu ola naa molomulú.” nilimbele ungele-ni yambu mare-ni ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele tekulu bemba silimbeláliinga eninga ‘Sika’ niku piliilimili ulele mania pulimú. 19 Sika akiliinga-pe lku-paka-sum te yi tondulu te-ni polemú kene we tondulu mundupa angiliimú mele, Pulu Yili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga ung-pulele tondulu pupa, pora naa nilimú. Lku-paka-sum mele akiliinga ola bi te molemú, akili i-sipa mele:
“Auliele yunga yambuma
kanupa bi silimú.” Kambu Turing 16:5
nimba molupa,
“Yambu mare-ni ‘Auliele yu nanga Pulu Yili.’
nilimele yambuma-ni
ulu-kísima pali munduku kelai.”
nimba molemúko.
20 Lku-auli tenga mingi ku-gollu-ni tílima kene ku-sillipa-ni tílima kene lepa, mingi unji-ni tílima kene ma-ni tílima kene lelemúko. Ui niker mingima ku-moni olandupa pulimúma-ni kongun olandupa kaíma teku, mingi pe nikeruma ku-moni koltale mele pulimú wema-ni we-kongunuma telemele. Mingi lupa-lupama aku-sipa lelemú. 21 Yambu te-ni ya yambu niku kis-silimele yi-kis nikeruma mundupa kilímu lem yu Pulu Yili-nga mingi mendepulu molupa, yunga mingi kake tili aima kaí te molupa kene, yu-ni kongun kaíma kapula tembandu molumbaliinga yunga nukuli yili-ni yu ⸤mingi aima kaiéle mele⸥ kongun kaíma manda simba.
22 ⸤Sika nu yi-kumunjupale akiliinga-pe⸥ yi-kumunjupuma-ni waka kolku numanu siku telemele ulu-pulu-kísima ‘Aku-sipu aima naa teambu.’ nikunu tep-repi tekunu liiku bulu sikunu takara toku pukunu kene ulu-kaíma mindi numanu liiku mundukunu teku mului.
Ulu sumbi-nílima kene,
‘Sika’ niku tondulu munduku piliili uluma kene,
numanu munjuli uluma kene,
yambuma kene táka-niku mululi uluma kene,
‘Ulu akuma mendepolu aima tepu molambu.’ nikunu numanu liiku mundukunu mului. Yambu mare molku konjuku aima sika Auliele-nga yambuma mindi molemele yambuma kene aku-sikunu uluma teku mului. 23 Numanu naa pelemú yima-ni sunduku sili-peku uluma teku ‘Anju-yandu tombulupu niamili.’ nilimele yimanga ungma ‘Aima naa piliimbu.’ nikunu liikunu bulu si. Ung kanuma piliiku nilimele yambuma kene, ung kanuma niku silimele yambuma kene, ung kanuma-ni ‘Ung-muranale teku elenale teangi.’ nimba perelemú mele nu piliillu.
24 Auliele-nga kongun tinjili kendemande-yambale-ni arerembi kolupa ‘Tambulupu niamili.’ nimbá kene kapula naa temba. Yu-ni i-sipa mele tipili: Yu yambuma kondu kolupa liipa tapunjupa, ungma sumbi-sipa ung-bo tonjumba tondulale pili yili molupa, yambuma-ni yu-kene arerembi kolku teku kis-singí kene pundu naa topa mundupa kelepa ulu te naa tepa, 25 yu uluma tepa ung nimba silimú mele kanuku kis piliiku yu toku mania munjungí tingí yambuma teku kis-silimele mele nimba para simbandu táka-nimba mani sipili. Yu-ni aku temba kene Pulu Yili-ni yambu kanuma liipa tapunjupa, numanu topele toku, telemele mele piliiku kis piliiku munduku kelku ung-sikama tondulu munduku piliingí kupulanumele akisinjimbanje. 26 ⸤Kanu-kene⸥ eninga numanu-bole alsupa pepa piliipa kungnjuliele pemba kene ui ⸤kurumanga nuim⸥ depollale-ni ‘Yunga yambuma molku yunga kongunuma tenjangi.’ nimba kundi-ka tepa ka sirim ka-lkuna mele piring ka-lku kanili munduku kelku ulsu puku numanu kaí pípili kapula mulungí.