17
17:1-10 Poll Kene Saillas-sele Kolea Tesallonaika Taon-na Puringli Kene Elsele Tungí Tiring Temanele
Poll kene Saillas-sele kolea Pillipai taonale munduku kelku pukulu, kolea Ambipollis kene Apollonia kene taon kanusele munduku kelkulu anju pukulu, kolea Tesallonaika taon-na puringli. Juda-yambu liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku te akuna angiliirim. Kanu-kene Poll yunu uinga taki-taki tirim akili mele tembandu Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku kanuna purum. Kanuna yambu kóru muluring ena-Sambat yupukunga Pulu Yili-nga bukna ung ui turing mulurumuma ‘Enini piliangi.’ nimba aima mimi-sipa nimba sipa, Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele mindili nomba kolupa kene alsupa lomburupa ola molumba kanu mele, bukna aku-sipa wendu ombá akili uinga turing mulurum akili piliipaliinga, enini nimba sirim. Penga yunu-ni nimba mele: “Yesos yi ili temani topu siker yi akili kene Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele kene akili yi tiluelendu niker.” nirim. Juda-yambu mare yunu-ni nirim mele ungele piliikuliinga, ‘Yunu aima sika nikem.’ niku Poll kene Saillas-sele lumbili puring. Juda-yambuma wasie Pulu Yili-nga ungele piliiring yambu-lupa pulele lumbili puringko. Yi-aulimanga minupili-ambu pulele aku-siku lumbili puringko.
Akiliinga-pe yambu pulele Juda-yi aulima munduku kelku Poll kene Saillas-sele lumbili puring kilia kanukuliinga Juda-yi kanuma enini yisele-kene numanu kis panjiring. Numanu kis panjiku kene yambuma liiku máku tu-pui-upui tiring koleana mong kunduring yi mare muluring kanuma liiku máku toku, yambuma pali teku arerembi konjuku “Anduku nangale tangi.” niring kene, lkisiku puku Jeson-nga lkuna ‘Elsele mulunglí.’ niku koruku, yambuma liiku singíndu kururing. Poll kene Saillas-sele naa muluringli kilia koruku kelkuliinga, Jeson kene Krais-nga yi mare kene liiku meku kolea kaniliinga tápu-yima muluringna meku nangale tolsiliiku pukuliinga niku mele: “Koleamanga pali teku kis-siringli yisele ekupu ya oliunga taon-na úngli. Úngli kene Jeson-ni “Elsele wasie molamili wale.” nimbaliinga yunga lkuna memba pumko. Enini “Oliunga Rom koleamanga pali nokulemú Yi Aima Auli Kumbina Sisale-nga ung-manima kamu mania pupili, yi te, bili Yesos, alko topa yi nuim kingele molemú.” nilimele.” niring. Aku-siku niring piliikuliinga yambu liiku máku turingima kene ⸤Tesallonaika taon⸥ tápu-yima kene aima mini-wale munduku ‘Nambulka temulúnje?’ niku, enini piliiku sunduring. Kanu-kene Jeson kene yi liiku meku uringma kene, yi kanuma “Pame-kot tenjiku eni pai.” niring.
10 ‘Poll kene Saillas-sele kam-kamu liiku ka naa sangi.’ niku sumbulsuli Krais-nga yambuma-ni enaliinga yi-sele “Kolea Beria-ndu pale.” niku liiku munduring.
17:10-15 Poll Kene Saillas-sele Kolea Beria Taon Pukulu Kongun Anduku Tiringli Temanele
Poll kene Saillas-sele Beria taon akuna sukundu pukulu kene, Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna puringli. 11 Elsele-ni Beria taon-na yambuma temanele toku siringli kene uinga Tesallonaika taon yambuma-ni teku kis-siring akili Beria yambuma-ni aku-siku naa tiring. Ung niringli akili mele lakuku piliiku kaí piliiku, ‘Sika nikimbilinje, mola gólu tokombelenje, kanamili.’ niku taki-taki Pulu Yili-nga buk nusuringmanga ungma mimi-siku kanuku muluring. 12 ⸤Kanuku piliikuliinga⸥ Juda-yambu pulele-ni ‘Yesos yunu sika ⸤Pulu Yili-ni ‘enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele⸥.’ niku tondulu munduku piliiring. Yambu-lupa pulele-ni aku-sikuko ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring. Yambu-lupamanga ambu bi mulurum ambu pulele kene ambu kanumanga yi pulele kene aku-siku tiring.
13 Juda-yambu kolea Tesallonaika taon-na muluringma-ni Poll-ni Beria taon-na muluring yambu kanuma Pulu Yili-nga ungele nimba sirim akili piliikuliinga, Beria taon-na yandu oku Beria-yambumanga numanuma toku bulu-bale sinjiku ‘Poll-ni nirim ungele piliiku liiring yambuma kene Poll yunu kene we-yambuma-ni enini arerembi kolangi.’ niku kundi turing. 14 Aku-siku tiring kene Krais-nga yambuma-ni Poll liiku numú-kusa kéluna mandu meku puku mundu-puring, akiliinga-pe Saillas kene Timoti-sele Beria taon-na we muluringli.
17:15—18:1 Poll Kolea Aten Taon Pupa Yambuma Ung-Mani Sirim Temanele
15 Poll mundu-puring yima yunu Aten taon-na meku puku munduku kene, enini kelku yandu ungí tiring kene Poll-ni ung te eninindu nimba mundupa kene nimba mele: “Saillas kene Timoti-sele na moliuna wela yandu wangli niai.” nirim kanu-kene Beria-yi kanuma anju puring.
16 Poll kolea Aten taon-na pupa Saillas kene Timoti-sele nokupa molupaliinga kanurum kene kolea akuna unji kene ku akuma-ni mélema teku mimi teku angnjiku “Oliu nokolemele pulu-yima” niku popu turing pulu-yi gólu túlima kanupa kene yunu aima numanu kis panjipa buni pípili mulurum. 17 Aku-siku tiringele kanupaliinga yunu-ni ‘Ung mare nimbú.’ nimba piliipa, Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna pupaliinga, Juda-yambuma kene, Pulu Yili-nga ungele piliiring yambu-lupama kene anju-yandu ung mare tombulku niring.
Aten-yambu kanuma liiku máku turing kolea akuna yunu taki-taki pupa kene yambu akuna oku muluringma-kene ung mare wasie tombulku niringko. 18 Epikuriya-yambuma kene Stoik-yambuma kene akuma-ni ‘Yambuma molku niku piliilimilimanga pulele piliimulú.’ niku muluring, yambu-talape kanuselenga yi mare kene enini Poll kene tombulku niring. Poll-ni Yesos-nga temani kaiéle topa sipaliinga Yesos ónu-koleana lomburupa ola mulurum akili mele nimba sirimu-na piliiku kene eninga yi mare-ni niku mele: “Yi ung pulele nikem ili-ni nambulka ung mare nimbándu nikem-nje?” niring. Mare-ni niku mele: “Oliu-ni pulu-yi mare naa piliipu bi silimulu pulu-yimandu nimba nikem-nje?” niring. 19 Kanu-kene enini Poll liiku Ariopakas kanjoll-yima liiku máku toku muluringna meku puring. Akuna meku puring kene enini yunundu niku mele: “Nu-ni ung kona te-lupa yambuma ung-bo tunjúnu akili nambulka ung te ninuye? Oliu piliamili ni.” niring. 20 “Nu-ni ung nikinele oliu-ni piliipu sundukumulu. Ung akili aima kona tokunu nikinele. Oliu-ni ung-pulele piliamili niku si.” niring. 21 (Aten yambuma kene kolea-lupana-yambu oku Aten muluring kanuma kene enini pali kongun te-lupa naa teku enamanga pali ung kona wendu urum-ma mindi piliiku anju-yandu tombulku niku muluring. Poll kanjolluma muluringna meku puring yi kanuma-ni ung wendu urum akili piliingíndu meku puring.)
22 Ariopakas kanjolluma liiku máku toku muluring penana okuliinga Poll-ndu “Ung nikinu akiliinga pulele piliamili niku si.” niring kanu-kene yunu ola angiliipaliinga nimba mele:
 
“Aten-yambuma, ‘Eni ‘nokolemele’ niku pulu-yi lupa-lupamanga ungma tondulu munduku piliilimili yambuma molemele.’ nimbu kanokur. 23 Ui ombú urundu kene Aten yambuma ‘eninga pulu-yima’ niku popu tolemele mélema andupu kanurundu. Mimi-sipu kanurundu kene eninga pulu-yi te niku popu tolemele polu tenga ung mare toku munjuring kanurundu akili i-sipa mele:
PULU-YI NAA PILIIPU BI SILIMULALIINGA POLALE
nimba aku-sipa ungma mulurum kanurundu. Pulu-yi kanili, eni naa piliiku we popu tolemele akiliinga ung-pulele na-ni eni nimbu simbu teker.
24 “Male kene mélema pali tirim Pulu Yili yunu mulále kene male kene mélema pali nokulemú Yi-Nuim Auliele. Yambuma-ni ‘Oliu ku naa pepu, kapula molamili.’ nimbu lku takupu pelemulu akili mele yunu aku-sipa mólu. ‘Pulu Yili oliu-kene mulupili.’ niku lku takunjingí akuna mindi yunu kapula naa molumba. 25 Yunu méle te kapula mólu naa tolemú, yunu yambu te-ni kapula liipa naa tapunjumba, mólu. Yunu-ni yununu kona mululi ulu-pulele yambuma sipa, múlu liilimele mulúngale sipa, mélema pali yambuma silimú. Akiliinga yambuma-ni yunu nambi-siku kapula liiku tapunjungíye? Kapula mólu. 26 Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepa tiluele mindi tirim kanili-ni oliu mana-yambuma pali kalupa liirim. Oliu ‘ma-koleamanga pali molupu kapula tenjamili.’ nimbaliinga aku-sipa tirim. Yununu yambumanga ena-mongma nimba panjipa, yambu-talape lupa-lupa molangi nimba máma makó turum. 27 ‘Mana-yambuma yunu waka lembama yunu kanuku liingí uluma teangi.’ nimba Pulu Yili-ni aku-sipa tirim. Yunu koruku liingí uluma pali telsiliiku pungí kene kapula tímu lem enini yunu sika kapula liingí. Akiliinga-pe yunu oliu-kene sulu tenjipaliinga naa molemú. Oliu yambuma-kene tilu-tilu nimba nondupa molemú. 28 Niker akiliinga eninga yi mare numanale-ni piliiku konana turing yimanga yi te-ni turum konanaliinga sukundu nimba molemú mele i-sipa:
‘Yunu oliu-kene molemáliinga
oliu molemulu mele molemulu.
Oliu kona molemulu ulu-pulele yunu-ni mindi sipa,
kupulanum andupu kangiele-ni uluma telemulu tonduluma
yunu-ni mindi silimú.’
nimba molemú kanili. Yi te-ni konana te turum, konana kaniliinga ung-pulu te nimba pelemú akili i-sipa mele:
‘Oliu kepe yunga kalupa liirimuma molemulu.’
nimba molemú. ⸤Eninga yi kanuma-ni uinga konanale piliiku niring akili mele kene, na-ni ekupu niker akili kene, tilu-sipa mele.⸥
29 “Sika oliu Pulu Yili-nga kalupa liirim yambuma molemuláliinga ‘Yunu ku-gollu mola ku-sillipa mola ku-mulú yunu aku-sipa méle te.’ nimbu naa piliamili. Piliipa kungnjuli pelemú yambu te-ni numanale-ni piliikuliinga méle te kíli-ni teku mimi telemele aku mele Pulu Yili yunu aku-sipa aima mólu. 30 Ui yambuma-ni Pulu Yili yunga bili naa piliiku walu molku we-mélema pulu-yili niku popu turing kanu-kene Pulu Yili yunu enini aku-siku ulu-pulu teku kis-siringma pundu topa ‘Mong liikimele akiliinga mindili nangi.’ naa nirim, kanupa konde tenjipa mulurum. Akiliinga-pe ekupu “Yambuma pali molemele mele numanu topele toku molku konjangi.” nikem. 31 Yunu-ni mana-yambuma pali kot tenjipa apurumba ena te makó turumele wendu ombáliinga “Ekupu enini numanu topele tai.” nikem. Yunu-ni makó turum yi kanili-ni kot kanili sumbi-sipa tenjimba. ‘Yambuma-ni ‘Ena akili sika wendu ombá.’ niku piliangi.’ nimba yunu-ni yi kanili ónu-koleana topa makinjirim.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim.
 
32 “Yambu te kolkuliinga lomburuku ola mulungí.” nirim kene enini piliiku kene, mare-ni “Gólu tokum.” niku ung-taka tunjuring. Akiliinga-pe mare-ni niku mele: “Ulu temba nikem ili mele walse ena tenga alsupu piliamili nipili.” niring. 33 Aku-siku niring kene Poll enini mundupa kelepa yunu purum. 34 Yambu talse yunu-ni nirim ungma ‘Sika ungma.’ niku tondulu munduku piliikuliinga Poll yunu lumbili puring. Te Diyonisias, yunu Ariopakas kanjoll te; te ambu te, ambaliinga bili Damaris; yambu mare wasie yunu lumbili puring.