13
13:1-25 Pepá Topa Sirim Yili-ni Kamu Turum Ung Mare
 
13:1-6 Oliu Anju-Yandu Yambu Lupama Numanu Aima Munjamili Ung Te
⸤Tingí kene Pulu Yili-ni kanupa kaí piliimba ung mare kamu niambu:⸥ Eni Krais-nga yambuma ‘Nanga anginipilima’ niku numanu anju-yandu monjuku molai.
⸤Numanu monjuku kene i-siku mele teangi:⸥
Kolea suluna ⸤Krais-nga⸥ yambu-poning mare ungí kene munduku naa kelku eninga lkuna meku pai. Ui yambu mare-ni aku tiring kene ‘We-yambu mare nokokumulu.’ niku piliiring akiliinga-pe mulú-koleana angkellama nukuring akiliinga ⸤aku-siku teai⸥.
Krais-nga yambu ka-lkuna pelemelema eni we molemele yambuma-ni ‘Oliu enini-kene wasie ka-lkuna pelkumulanje ‘Oliunga yambuma-ni oliu oku nokangi.’ nimbu piliilkumulá.’ niku piliiku kene ka-lku kanuna pelemelé yambuma kondu kolku nokai.
Eninga ele-túma-ni eninga yambu mare teku kis-singí kene eni we molemelema-ni ‘Ele-túma-ni oliu aku-siku teku kis-silkimela mele enini teku kis-sikimili.’ niku piliiku kondu kolku nokai.
Ambuma yi puku yima ambu liiku telemele mele ‘akili aima kaí’ niku piliiku molai. Ambu-yima eni-enini tiluna peangi. Ambu yi púlima kene yi ambu líílima kene waperanale telemelema kene wapera anduku tolemele yambuma kene Pulu Yili-ni apurupa mindili liipa simba akiliinga ambu yisele eni-enini tiluna peai.
5-6 Ku-monima kanuku yama naa meku molai. Pulu Yili-ni nimba mele:
“Na-ni eni aima mundupu naa kelepu
anju aima naa pumbu.
‘Eni-enini molangi na-ni naa nokumbu.’
aima naa nimbú.” Ung-Manima 31:6
nirim. Aku nirimaliinga piliipu kene
“Auliele nanga liipa tapunjuliele;
na mini-wale naa mundumbu.
Yambu te-ni na-kene nambulka ulu-kis te
kapula tembaye?” Konana 118:6(-7)
nimbu manda tondulu mundupu piliimuláliinga méle nosulimelema ‘Kapula nosuliumulu.’ niku piliiku molai.
13:7-17 Oliu Ui Nukuring Yima Kene, Ekupu Nokolemele Yima Kene Eninga Ungele Táka-Nimbu Piliipu Molupu, Yesos Mundupu Naa Kelamili Ung Te
Eni ⸤Krais-nga yambuma,⸥ eni ui nukuring tápu-yima-ni ui-pulu-pulu Pulu Yili-nga ung niku siring yima piliiku molai. Yi kanuma molku kene kuluring mele piliiku kene ‘⸤Pulu Yili-ni liipa yandu mundurum yi-nuim Kraisele yu⸥ sika. ⸤Yu-ni sika oliu tepa liilimú liimba.⸥’ niku tondulu munduku piliiku muluring mele piliiku kene aku-siku manda leku teku molai. Yesos Krais ui mulurum mele ekupu kepe aku-sipa we molemú, penga taki-taki alowa naa tepa aku-sipa molupa mindi pumba kanili. Akiliinga, ⸤eninga ui tápu-yima-ni mani siku ung-bo tunjuring mele munduku naa kelkuliinga ung-mani uima piliiku Pulu Yili popu tolemele yima-ni⸥ gólu toku ung lupa-lupa niku mani siku ung-bo tunjilimelema naa piliai. ‘Ung akuma-ni oliu Krais-nga sika-yambuma molomulú kupulanumele ‘munduku kelai.’ nimbá.’ niku piliiku ung akuma kum naa leku molai. Pulu Yili-ni oliu we kondu kolemú ulele-ni oliunga numanuma tepa tondulu mundunjulimú kene kapula. ⸤Yi mare-ni ung-mani siku kene⸥ ‘Eni ‘Pulu Yili-kene kapula-kapula molamili.’ niku langi i-sipa i-sipama nai.’ nilimele ung-manima piliiku kene langi ‘Nangi.’ nilimelema núngi lem aku tingí ulele-ni eninga numanuma tepa tondulu naa mundunjumba. Ung-mani akuma piliiku kene langi akuma nolemele yambuma langi akuma-ni ulu te naa telemú.
10 Ui Pulu Yili-ni ‘na popu toku sell-lkuna suku kungma kalai.’ nirim mele piliiku kene Pulu Yili popu toku kungma kalku silimele yambuma-ni oliu ⸤Krais-nga yambuma-ni⸥ Pulu Yili popu tolemulu mele tapú-toku kapula wasie naa tingí.
11 ⸤Ui sell-lkuna tiring mele piliipaliinga aku-sipa mele tembandu⸥ Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupale-ni ‘Pulu Yili-ni yambumanga ulu-pulu-kísima kanupa mundupa kilipili.’ nimba kung tenga memale kolupa memba Sulumina Aima Kake Tili-na sukundu memba pupa ⸤Pulu Yili⸥ sirim, akiliinga-pe kung akili yambu molku piring koleale munduku kelku ulsu meku puku ‘Tepi-ni nupili.’ niku kaluring. 12 Ui aku-siku tiringeliinga Yesos kepe ‘yunga memale-ni Pulu Yili-ni yambuma kanupa ‘kake tílima’ nimba kanupili.’ nimba yambu molku piring kolea-aulieliinga pala ulsukundu mindili nurum. 13 Akiliinga, Yesos pala ulsukundu molemúna oliu lumbili ulsu pupu ‘yu ui teku pipili kunjuring mele oliu kepe wasie teku pipili konjangi tapú-topu molamili.’ nimbu akuna pamili. 14 Ya ma-koleana oliunga kolea lepa mindi pumba kolea te naa lelemú, kolea te penga wendu ombále nokupu molemulu akiliinga ⸤Pulu Yili popu tuli ulu uima mundupu kelepu ‘teku pipili kunjúngi lem ulu te mólu.’ nimbu Yesos lumbili pamili⸥.
15 ‘Yesos ⸤oliunga alko topa kulunjurum; yu-ni yu-yunu oliunga ninjipa Pulu Yili popu tonjupa sirim⸥ akiliinga’ piliipu, ‘Aku-sipa tirimeliinga Pulu Yili molemúna kapula pumulú.’ nimbu piliipu kene ‘Pulu Yili popu topu méle te kalupu samili.’ nimbu Pulu Yili taki-taki kape nimbu molamili. ‘Pulu Yili aima auli olandupale.’ nimbu yu popu tomulúndu oliunga kerima-ni yu taki-taki kape niamili. 16 ⸤‘Pulu Yili popu tamili.’ niku kene i-siku mele teangiko:⸥ ‘Yambuma tepu konjamili.’ niku liiku tapunjuku, méle mólu tomba yambuma eninga méle mare moke teku sangi. Pulu Yili popu tungíndu aku-siku telemele uluma yu-ni kanupa kaí piliipa numanu silimú akiliinga apera naa siku aku-siku teku molai.
17 Eninga nukuli yima-ni “Teai.” nilimele mele piliiku liiku teku táka-niku molai. Yi kanuma-ni ‘penga Pulu Yili kongun telemulu mele nimbu simulú kene “Teku kunjuring.” nipili.’ niku piliiku ‘eni molku konjangi.’ niku nokolemele. Akiliinga eninga ningí ungma piliiku liiku, ‘Oliu aku-sipu kongun temulú kene oliunga nukuli yima numanu siku numanu buni naa pípili oliu nokangi.’ niku enini “Teai.” ningí mele teku molai. Eni eninga nukuli yimanga ungma piliiku liiku naa teku anju púngi lem nukuli yima numanuna buni te pemba ulu akili-ni eni manda naa liipa tapunjumba akiliinga aku teai.
13:18-21 Pepá Ili Turum Yili-ni Nimba Mele: “ ‘Pulu Yili-ni Na Liipa Tapunjupili.’ Niku Yu-Kene Nanga Mawa Tenjai. Pulu Yili-ni ‘Eni Molku Konjangi.’ Nipili.” Nirim Ung Mare
18 ‘Pulu Yili-ni oliu liipa tapunjupili.’ niku popu toku mawa tenjai. Oliu numanale-ni piliipu kene ‘Ulu te tepu kis-silimulu.’ nimbu naa piliipu, ‘Oliu taki-taki sumbi-sipu andamili.’ nimbu piliipu molemuláliinga ⸤eni aku-siku Pulu Yili oliunga mawa tinjingí kene piliimba⸥. 19 Ung te wasie eni tondulu mundupu mawa tekerko. Pulu Yili-kene ung niku kene na eni molemelena aima nondupa kelepu wambu akiliinga ‘Pulu Yili-ni na liipa tapunjupili.’ niku mawa tenjangiko.
20-21 ⸤Ekupu Pulu Yili-kene eninga mawa tenjambu:⸥ ‘Numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ nilimú Pulu Yili-ni eni tingí kene kanupa kaí piliimba uluma kapula tingí tondulu aima kaíma sipili. Yu oliunga Auli Yesos kulurum kene Pulu Yili-ni yunga yambuma-kene ung-kona nimba panjipa mi lirim ungele yunga memale-ni ‘kamu pepa mindi pupili.’ nirim kene ‘kelepa ola mulupili.’ nirim Pulu Yili. Yesos Krais-ni oliu liipa tapunjilimú akiliinga Pulu Yili yu kanupa kaí piliimba uluma Pulu Yili yu-ni oliu-kene tipili. Oliunga Auli Yesos yu kung-sipsipimanga tápu-yi tondulu puliele. Yu taki-taki kape nimbu bi paka tunjamili. Aku-sipu temulú kene kapula.
13:22-25 Pepá Topa Pora Simbandu Turum Ungele
22 Angmene, ‘Na-ni eni pepá ili topu siker akili ung laye-kolte mindi tokur akiliinga akuna sukundu ‘Teai.’ niker mele enembu naa kolku mimi-siku piliiku molai.’ nimbu tondulu mundupu mawa teker.
23 Na-ni ‘eni piliangi.’ nimbu i niker: Oliunga angin Timoti ekupu ka-lkuna we naa pelemú, yu liiku ulsu munduring. Yu nondupa na moliuna um lem olsu wasie eni molemelena ombulú.
24 Eni nokolemele yima kene Pulu Yili-nga yambuma kene pali “Kapula molemeleye?” ninjai.
Kolea Italli yambu ya ⸤molkurna uring⸥ molemelema-ni eni Ipuru-yambu Krais-nga yambu molemelema “Kapula molemeleye?” nikimiliko.
25 ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni pali we kondu kolupa mulupili molangi.
 
⸤Aku manda niker.⸥