11
Kolomong-Auli 11:pali, 12:9-11 LLasares Kulurum Ónu Tiring Kene Yesos-ni Topa Lomburupa Ola Munjurum Kene Ung Mare Niring Temanele
 
11:1-16 LLasares Kulurum Temanele
Yi te kuru turum, yunga bili LLasares. Yunga kolea-kelú Betani taon, akuna yunga kimulu Maria kene Mata-sele kene wasie muluring. Ambu Maria kanili-ni penga walse Auliele-nga kimbusele kopungu-wel onde lepa kopungu kanjunjupa kene Maria yunga pengí-dili-ni Auliele yunga kimbusele kulu tunjurum. Ambu akiliinga kimulu LLasares kuru turum.
Yunga kimulusele-ni LLasares kuru turumeliinga Yesos mulurumna ung te niku mundukulu kene nikulu mele: “Auliele, nu-ni numanu monjullu yili kuru tum.” niringli.
Yesos-ni ung akili piliipa kene yu lumbili anduli yimandu nimba mele: “LLasares kuru tokumale manda naa kolumba, mólu. Pulu Yili-nga tondulale mokeringa lepa yunga bili ola molumbáliinga yu kuru tokum. Yu kuru tokumaliinga Pulu Yili-nga Málale-nga tondulale mokeringa lepa bili ola molumbako.” nirim.
Yesos-ni ambu Mata kene angin Maria-sele elsengla kimulu LLasares kene enini aima numanu munjurum akiliinga-pe LLasares kuru turum piliipa kene yu mulurum kolea akuna ena tale we mulurum.
Ena tale molupa kene penga yu lumbili anduli yimandu nimba mele: “Oliu kolea Judia distrik-ndu kelepu yandu pamili.” nirim.
Akiliinga-pe enini niku mele: “Rapai, Juda yi-aulima-ni nu ui ku-ni toku kunjingí tiring kanili. Pe nu akuna kelkunu puni tekenuye?” niring.
Yesos-ni pundu topa ⸤ung-eku topa kene⸥ nimba mele: “Ena tenga ekendu kolea súmbulu topa, ekendu tangupa naa telemúye? Kolea tangulemú kene ma-koleana pa telemúna yambu te pupa kene kupulanum sumbi-sipa kanupa pupaliinga kapula singa naa tolemú. 10 Akiliinga-pe yambu te sumbulsuli pulimále pa tiliele yu-kene naa pelemáliinga yu singa tolemú.” nirim.
11 Aku nimba kene pe yu-ni alsupa eninindu ung te wasie nimba mele: “Oliunga pulu lelemú yi LLasares uru pelemú. Akiliinga-pe na-ni pupu yu topu makinjimbu.” nirim.
12 Yunga lumbili anduli yima-ni niku mele: “Auliele, yu uru pimu lem kelepa kapula molumbále.” niring.
13 Yesos-ni LLasares kulurumelendu nirim akiliinga-pe yunga lumbili andúlima-ni ‘Yu we uru pelemú.’ niku piliiring. 14 Aku-siku niku piliiringeliinga Yesos-ni ung-ekaliinga pulele mong-topa nimba mele: “LLasares kolupa pora símu.” ⸤nirim.⸥ 15 “Akiliinga-pe na yu-kene naa mulundeliinga ulu-tondulu wendu ombáliinga eni na moliu niliu mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliingéliinga yu-kene naa mulundele kapula tindu. Yu⸤nga ónale⸥ lelemúna pamili wai.” nirim.
16 Aku nirim-na piliipaliinga, Tomas, yunga bi te Didimas, yu-ni lumbili anduli yi wemandu nimba mele: “Oliu Yesos yu-kene wasie kolamili pamulu.” nirim.
11:17-37 Yesos-ni LLasares-nga Kimulusele Kondu Kolupa Nimba Toembu Tunjurum Temanele (ilinga 11:1 pulu monjukunu kanui)
 
11:17-27 Yambu Kulúlima Lomburuku Ola Molemeláliinga Pulele Kepe Yambu Kona Molemeláliinga Pulele Kepe Yesos Yu Ulu Akusele Pulele Molemú Ungele
17 Yesos kolea-kelú Betani omba piliirim kene “LLasares ónu-koleana ena angere pimu.” niring piliirim. 18 Kolea-kelú Betani kene kolea-auli Jerusallem kene aima nondupa mele lirim, manda munjuli killomita yupuku mele. Nondupa lirim-na 19 Juda-yambu pulele LLasares kulurum kilia piliiku kene Mata Maria-sele muluringlina enini kola-lku uring.
20 Mata-ni Yesos urum piliipaliinga yu-ni ‘Kupulanum-na kanupu liimbu.’ nimba purum, akiliinga-pe Maria yu lku-suku we mulurum. 21 Mata-ni Yesos kanupa liipa kene yundu nimba mele: “Auliele, nu ya wasie molkumulanje nanga kimulele naa kolka.” ⸤nirim.⸥ 22 “Akiliinga-pe na piliiker, ekupu kepe nu-ni Pulu Yili-kene mawa tiní kene nu mawa tiní melale yu-ni piliipa nu simba.” nirim.
23 Yesos-ni yundu nimba mele: “Nunga kimulele alsupa lomburupa ola molumba.” nirim.
24 Mata-ni nimba mele: “Sika, na piliiliu. Mulú-masele pora nimbá enaliinga yambuma lomburuku ola mulungí kene LLasares kepe lomburupa ola molumba.” nirim.
25 Yesos-ni yundu nimba mele: “Yambu lomburuku ola mulungí ulu-pulele kene kona mululi ulu-pulele kene ulu akuselenga pulele na.” ⸤nirim.⸥ “Na moliu niker mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliilimú yambale kolupa kene kona molumba. 26 Yambu kona molupa ‘Na sika ⸤Pulu Yili-ni liipa mundurum yili⸥.’ nimba tondulu mundupa piliilimú yambale aima sika kului naa kolupa taki-taki kona molupa mindi pumba. Niker akili ‘Sika nikem.’ nikunu tondulu munduku piliiku molkunu mola móluye?” nirim.
27 Mata-ni Yesos-ndu nimba mele: “Sika, Auliele. ‘Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele kene Pulu Yili-nga Málale kene, yi kanili “Ya mana ombá.” niring yi akili nu oku mollu.’ nimbu tondulu mundupu piliipu moliu.” nirim.
11:28-37 Yesos Kola Tirim Temanele (ilinga 11:1 pulu monjukunu kanui)
28 Mata-ni aku nimba kene yu yandu pupa angin Maria kiyang nimba walsipa “Wasie molambili ui.” nimba kene yundu nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele omba molupa kene, “Yu moliuna ui.” nikem.” nirim kene 29 piliipaliinga Maria yu lkisipa ola angiliipa Yesos mulurumna purum. 30 Kola-lku muluringna Yesos ui naa omba, Mata-ni yu kupulanum-na angiliipili pupa kanupa urum akuna yu we angiliirim. 31 Kanu-kene Juda-yambu kola-lku wasie muluringma-ni Maria lkisipa ola angiliipa omba pena purum kene kanukuliinga, ‘Yunga kimulu ónu tíngi koleana kola temba pukumnje.’ niku lumbili puring.
32 Maria Yesos angiliirimna omba yu kanupa kene yunga kumbi-kerina omba tamalu pepa nimba mele: “Auliele, nu ya wasie molkumulanje nanga kimulele naa kolka.” nirim.
33 Maria kene Juda-yambu wasie uringma kene kola tiring kanupaliinga yu aima kondu kolupa numanu buni lakupa kulurum. 34 Yu-ni walsipa kene nimba mele: “Yu ónu tena tíngiye?” nirim. Enini pundu toku niku mele: “Auliele, nu okunu kanui.” niring.
35 Yesos kola tirim.
36 Aku tirim-na kanukuliinga Juda-yambuma-ni niku mele: “Kanai. Yi kulumele yu aima numanu monjulemú.” niring.
37 Akiliinga-pe mare-ni niku mele: “Yi tenga mong kis lirimele kapula tepa kaí tinjirim yili yu-ni kulum yi ilindu “Naa kulupili.” manda naa nilkaye?” niring.
11:38-44 Yesos-ni LLasares Ónu-Koleana Topa Makinjirim Temanele (ilinga 11:1 pulu monjukunu kanui)
38 Yesos yu alsupa kamelena mindili tirim piliipa kene ónu-koleana urum. Ónu-kolea akili yu ku-murele. Yu ónu tiring ku-muru keri-puluna ku auli te-ni pipi siku nusiring lirim. 39 Yesos-ni nimba mele: “Kuli wendu liai.” nirim.
Akiliinga-pe kulurum yilinga kimulu Mata-ni nimba mele: “Auliele, yu ónu-koleana pípili ena angere omba púmeliinga aima lkupandi tomba.” nirim.
40 Yesos-ni yundu nimba mele: “Na-ni nundu “Na moliu mele nindu ungele ‘Sika nim.’ nikunu tondulu munduku pilíínu lem nu-ni Pulu Yili-nga tondulale kanuní.” nindu kanili.” nirim.
41 Aku nirim kene enini ku akili wendu liiring.
Kanu-kene Yesos-ni olandu-sipa kanupa kene nimba mele: “Tata, nu-ni na pilííneliinga na-ni nu ‘Aima angke.’ niker. Papu tinu. 42 Nu-ni nanga ungele taki-taki piliillu, nu-ni piliillu mele na piliiliu akiliinga-pe ‘Ya angiliikimele yambu ima-ni ‘Na nu-ni liiku mundurunu yili.’ niku piliangi.’ nimbu nu-ni “Na pilííneliinga angke.” nindu.” nirim.
43 Aku nimba kene, tondulu walsipa nimba mele: “LLasares, nu makiliikunu wendu ui.” nirim. 44 Kanu-kene yi kulurum kanili makiliipa ola molupa wendu urum kene yunga kimbu-kima ka-banisi-ni ka toku yunga kumbi-kerale kepe mulumbale-ni kumu toku yu ónu tiring mélema wendu naa liipa we omba angiliirim-na Yesos-ni eninindu nimba mele: “Yu kumu tung mulumbalele wendu liai. Yu omba pupili.” nirim.
11:45-57 Yesos Toku Kunjingíndu Ele-Langi Niring Temanele (ilinga ung-puluele 11:1-44 nimba molemú kanui)
45 ⸤LLasares kulurum kene Yesos-ni yu tepa kona lirim⸥eliinga Juda-yambu kola-lku uringmanga pulele-ni yu-ni tirim ulu akili kanuku kene ‘Yu-ni “moliu” nilimú mele sika akili molemú.’ niku tondulu munduku piliiring. 46 Akiliinga-pe mare-ni Perisi-yima Jerusallem muluringna puku Yesos-ni tirim mele temani toku siring.
47 Ung akili piliikuliinga Perisi-yima kene Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene enini “Oliu Judamanga kanjolluma pali máku tamili wai.” niku kene niku mele: “Oliu-ni yi ili nambulka temulúye? Yi ili-ni Pulu Yili-kene tapú-tokulu molembele mele liipa ora silimú ulu-tondulu pulele telemú.” ⸤niring⸥. 48 “Oliu-ni yu aku-sipa ⸤ulu-tonduluma⸥ tepa mulupili mundupu kilímulu lem yambuma aima pali ‘Yunu-ni “moliu” nilimú mele sika akili molemú.’ niku tondulu munduku piliiku kene ⸤yu lumbili andungí⸥ kene Rom-gapmanale-ni oliu ⸤Juda-yambuma⸥-kene ‘Ele tomulú.’ niku piliiku kene, oku oliunga Pulu Yili popu topu kalemulu lku-tembollale toku tekisiku oliunga yambuma toku bulu-bale siku mundungí.” niring.
49 Kanu-kene eninga yi ‘Kayapas’ nili yi te, yu punie akiliinga Pulu Yili popu tunjuring yi-auli olandupale mulurum, yi kanili-ni nimba mele: “Eni kelep toku ulu wendu okum ilinga pulele naa piliilimili. 50 Yambu te yambumanga pali alko topa kulunjum lem kapula. Te alko topa naa kolunjumba kene yambuma pali kulung lem kapula naa temba.” nirim.
51 Yu-ni nirim akili yu-yunu piliipa naa nirim. Yu punie akiliinga Pulu Yili popu tunjuring yi-auli olandupale mulurumeliinga Pulu Yili-ni yunga numanuna sukundu ung-bo te tonjupa nimba sirim mele piliipaliinga aku-sipa walu-sipa nirim. ⸤Aku nirim ungeliinga ung-pulu-sikale naa piliirim.⸥ Yesos yu temba mele Kayapas-ni nirimaliinga pulele i-sipa: Yesos Juda-yambumanga pali nimba alko topa kolunjumba. 52 Akiliinga-pe Juda-yambumanga mendepulu mólu. Koleamanga pali Pulu Yili-nga kangambula molemele akuma wasie tiluna liipa memba omba máku tombaliinga yu eninga wasie nimba kolunjumbáliinga Kayapas-ni nirim.
53 Kanu-kene Kayapas-ni kerina nirim mele piliiku kene kanjolluma-ni Yesos toku kunjingíndu pulu monjuku ele-langi niring.
54 Kanu-kene Juda yi-aulima-ni yu toku kunjingíndu ele-langi niring piliipaliinga Yesos enini muluringna yu we mokeringa naa andurum. Yu enini mundupa kelepa kolea-wakana nondupa lirim kolea-kelú Iprem pupa, akuna yunga lumbili andúlima wasie muluring.
55 ⸤Juda-yambuma-ni punie tenga-tenga niku kolea-auli Jerusallem suku oku akuna⸥ Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliiring enama nondupa wendu ombá tirim kene Juda-yambu pulele eninga pulu-koleama munduku kelku puku, “Pulu Yili-ni enini kake tipili molangi kanupili.” niku uluma tingíndu Jerusallem olandu puring. 56 Akuna puku Yesos koruku kene, Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna máku toku angiliiku kene anju-yandu tombulku kene niku mele: “Eni nambulka niku piliikimiliye? Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliimulúndu Pulu Yili-kene ulu temulúma ‘wasie teamili.’ nimba naa ombáye?” niring. 57 Akiliinga-pe Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene Perisi-yima kene enini ui niku panjiku kene niku mele: “Yambu te-ni Yesos tenga mulum kanum lem ka samili oliu nimba sipili.” niring.