19
19:1-12 Yima-ni Eninga Ambuma “Kamu Pai.” Nilimeláliinga Ung Te
Yesos-ni aku-sipa ungma nimba pora sipa kene, kolea Gallalli distrik mundupa kelepa kolea Judia distrik pupa no Jodan lumbiliipa nekendu purum. Kanu-kene yambu pulele yu lumbili uring kene yunu-ni kuru turum yambuma tepa kaí tirim.
Perisi-yi mare yu mulurumna oku ‘Yunu nambulka nimbánje? Nimba kis-simbanje manda lepu piliamili.’ niku yu walsiku piliiku kene niku mele: “Yi te-ni yu-yunu piliipa kene yunga ambale “Kamu pui.” nimbá kene kapula temba mola aku temba kene ung-mani te liipa su simbaye?” niring.
Yunu-ni anju pundu topa nimba mele: “Pulu Yili-ni ung nirim yunga bukna molemú mele kanuku kambu naa túngiye?
Ui-pulu-pulu, Pulu Yili-ni mélema tepa kene,
yu-ni yambu tembandu
yili kene ambale kene tepa kene Ui-Pulu-Pulu 1:27, 2:21-22
nimba mele:
“Aku-sipu tindeliinga yi te-ni ambu te liipa kene
yunga anum lapasele mundupa kelepa
yunga ambale kene elsele tiluna tapú-toku pekulu
kangi tiluele mele ⸤molkulu
elsengla numanu tiluna pupili⸥ mulunglí.”
nirim kanili naa pilííngiye? Ui-Pulu-Pulu 2:24
Pulu Yili-ni aku-sipa nirimeliinga yi te ambu te liilimú kene kangiele tiluele mele molembeláliinga elsele alsuku tale mele naa molembele, elsele yambu tiluele mele molembele. Yambu tiluele molembele akiliinga Pulu Yili-ni ambu yi tale ‘Tiluele molangli.’ nilimú ambu yisele yambu te-ni kelku liiku lupa-lupa naa mundangi. Aku tíngi lem kapula naa temba.” nirim.
Aku-sipa nirim kene enini niku mele: “Aku lem Moses-ni ung-mani te sirim mele nambimuna sirimuye? Moses-ni nimba mele:
“Yi te-ni yunga ambalendu
‘Kamu pupili.’ nimba makorombandu
ambale “Kamu pui.” nimbá mele
pepá te topa ambale sipa kene
yunundu “Kamu pui.” nimba aku tipili.”
nirim kanili.” niring. Ung-Manima 24:1-4
Yesos-ni nimba mele: “Moses-ni sika aku-sipa nirim akiliinga-pe eni kara puku Pulu Yili-ni ambu yisele kapula-kapula mulunglí mele ung-mani sirimele liiku su siku naa piliiku liiringeliinga yu-ni “Aku teangi.” nirim. Akiliinga-pe ui-pulu-pulu ⸤Pulu Yili-ni mélema koela tepa mimi tirim kene⸥, ung-mani aku-sipa te naa pirim akiliinga na-ni eni i-sipu nimbu siker: “Yi te-ni yunga ui liilimú ambale makurupa “Kamu pui.” nimba kene kelepa ambu te liilimú kene yi akili-ni waperanale telemú. Yili-nga ambale-ni yi te kene waperanale tímu lem kapula topa makurumba. We mólu. (“Pui.” nimba makorolemú ambale penga yi te-ni yu liilimú kene yi kanili kepe waperanale telemúko.)” niker.” nirim.
10 ⸤Yu-ni aku nirim-na piliiku kene⸥ yu lumbili anduli yima-ni yunundu niku mele: “Yi te-ni ambu liilimú kene nu-ni nikinu mele aku-siku mulunglí mele ung-mani te molemú lem yi te ambu naa liilkanje kapula.” niring.
11 Akiliinga-pe Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Ung⸤-mani siker⸥ ili yambuma-ni pali kapula naa piliiku liingí. ⸤Pulu Yili-ni⸥ makó topa tonduluma simba yambuma mindi kapula ⸤ambuma yi naa puku yima ambu naa liiku⸥ tingí. 12 Yi mare anupili-ni melemele kene ambuma kene tiluna tapú-toku peku ulu-kísima tingí tondulu te naa pelemú. Yi mare ‘Ambuma kene tiluna naa peangi.’ niku eninga láka tonjilimele. Mare-ni eni-enini ‘Yi nuim king Pulu Yili-nga yima molupu yunga kongunuma mendepulu tenjamili.’ niku enini eni-enini mi leku ambu naa liilimele. Ung ili yambu piliiku liingí yambuma piliai.” nirim.
19:13-15 Yesos-ni Kangambulamandu “Pulu Yili-ni Eni Membu Panjipili.” Nirim Temanele
13 Kanu-kene yambuma-ni eninga kangambulama ‘Yesos yunga kili-ni ambulupa Pulu Yili-kene eninga popu toku mawa tinjipili.’ niku yu mulurumna meku uring kanuku kene Yesos lumbili andúlima-ni ung-mura teku kene ⸤“Naa meku wai.”⸥ niring.
14 ⸤“Mólu.” niring-na⸥ kanupa kene Yesos-ni nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú yambu-talape akili kangambula ima mele molemele akiliinga eni kangambula ima na moliuna wangi pipi siku “Mólu.” naa niai.” nirim. 15 Aku nimba kene yu-ni kangambulama ⸤kondu kolupa⸥ yunga kili-ni enini tilu-tilu nimba ambulupa kene kolea kanuna mundupa kelepa purum.
19:16-30 Yi-Kamako Tenga Temani Te
16 Walse yi te Yesos mulurumna omba yunundu walsipa piliipa kene nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, na nambulka ulu kaiéle tembu kene kona molupa konjupa mindi puli ulu-pulele liimbuye?” nirim.
17 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nu-ni na nambimuna ulu kaiélendu walsiku piliikunuye? Yambu tilu mindi kaí molemú. Nu-ni ‘kona molupu konjupu mindi puli ulu-pulele liimbu.’ nikunu pilíínu lem ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung-mani ⸤Moses-ni yandu nimba sirim-ma⸥ teng panjiku teku mului.” nirim.
18 Yili-ni walsipa kene nimba mele: “Ung-mani akumanga témandu nikinuye?” nimba walsurum kene Yesos-ni pundu topa nimba mele:
“ “Yambu toku naa konjai.” nimba,
“Ambu yi púlima mola yi ambu líílima
yambu lupama kene waperanale naa teai.” nimba,
“Mélema wa naa liai.” nimba,
“Yambumanga kot gólu toku naa tenjai.” nimba,
19 “Aminiali laniali kene teku konjuku,
ung ningí mele piliiku liiku
teku molai.” nimba, Wendu Uring 20:12-16
“eni-enini lupa-lupa numanu monjuku
eninga kangiele eni-enini kondu kolku nokolemele mele
aku-sikuko pulu lelemú yambuma
numanu monjuku nokuku molai.”
nimba, LLipai 19:18
ung-mani akuma sirim pelemú kanili.” nirim.
20 Aku nirim-na piliipa kene yi-kanguwa kanili-ni nimba mele: “Na ung-mani kanuma pali piliipu liipu tepu moliu. Pe ekupu nambulka ulu te olandupa teambuye?” nimba walsurum.
21 Yesos-ni yunundu pundu topa nimba mele: “Nu ‘kamu yi sumbi niliele molambu.’ nikunu pilíínu lem nu pukunu nunga méle nosulluma pali ku-moni liikunu kene, ku-moni liiníma yambu-korupama moke teku sikunu kene na lumbili ui.” nirim. “Nunga ⸤mana-⸥mélema aku tiní kene mulú-koleana nunga méle lupa-lupa kaí pulele lemba.” nirim.
22 Yi-kanguwa kanili méle aima lupa-lupa kaí pulele nosurumeliinga Yesos-ni yunundu aku nirimeliinga piliipa kene yu numanu kis panjilsiliipa anju purum.
23 ⸤Aku tirimeliinga kanupa kene⸥ Yesos-ni yu lumbili andúlimandu nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu yambu-kamakoma aima mindili siku sukundu pungí. 24 Enindu alsupu niker: ‘Kung-kemel akili ⸤kung aima auli te akiliinga-pe⸥ kalé suruli kupulanum-na sukundu pumbandu mindili laye-kolse mele sipa kene pumba. Akiliinga-pe yambu-kamakoma Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu mindili aima lakuku mele siku pungí.’ niker.” nirim.
25 Aku nirim-na piliiku kene yunga lumbili andúlima aima mini-wale munduku suru niku kene anju-yandu tombulku kene niku mele: “Aku lem mindili nolkemela kupulanum-na nae kapula wendu pupa, molupu konjumulú kupulanum-na pumbaye? Te mólunje.” niring.
26 Yesos-ni enini nem-nemi nimba kanupa kene nimba mele: “Sika yambuma eni-enini kapula mólu akiliinga-pe Pulu Yili-ni kapula tenjimba. Pulu Yili yu-ni uluma pali kapula telemú. Ulu te yu-ni kapula naa temba te mólu.” nirim.
27 Yu-ni aku nirim piliipa kene Pita-ni yunundu nimba mele: “⸤Pe oliu-kene nambulka ulu te wendu ombáye?⸥ Oliu oliunga mélema pali mundupu kelepu nu lumbili pulimulaliinga méle nambulka mélema liimulúye?” nirim.
28 Yesos-ni nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Penga ⸤Pulu Yili-ni⸥ mélema pali ‘kona pupili.’ nimbá kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili yunga yi nuim king polu talang tondulu púlina molupa yambuma nokumba kene, eni na lumbili andolemele yima wasie yi nuim king polu engkaki-rurepunga molku kene, Isrel-yambu talape rurepu nukungí.” niker. 29 Yambu na numanu monjuku nanga kongun tinjingíndu eninga lkuma, anginipili, kimulupili, anupili, lapalii, kangambulama, koleama, akuma munduku kelemele ⸤mele kelengí⸥ yambuma pali, ya ma-koleana aima méle pulele ola-kilia liiku kene, kona molku konjuku mindi puli ulu-pulele liingíko. 30 Akiliinga-pe ekupu auli molemele yambumanga pulele penga ⸤Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokumba koleana⸥ yambu-korupama mulungí; ekupu korupa pupili molemele yambuma penga yambu-aulima mulungí.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥