6
6:1-6 Yesos Molupa Ai Lirim Kolea-Kelú Nasaret Yambuma-ni Yunga Ungele Liiku Su Siring Temanele
Yesos mulurum koleale mundupa kelepa yunga pulu-kolea ⸤Nasaret taon-na⸥ purum, yu lumbili anduli yima kene wasie puring. ⸤Kóru muluring⸥ kongun-Sambatele wendu urum kene enini máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna lkundu pupa kene yambuma ung-bo tonjupa mani sipa mulurum. Yunga ungele piliiku muluring yambu pulele-ni suru niku mini-wale munduku kene niku mele: “Ne yili ung akuma tena liirimunje? Yunga piliipa kungnjuliele kene yunga ulu-tondulu telemúmanga tondulale kene yu tena liirimuye? Yu-ni lkuma takunjurum yili móluye? Yu Maria málu móluye? Jemis mene Josep mene, Judas mene Saimon mene, akuma yu eninga angin móluye? Yunga kimulupili oliu kene wasie naa molemuluye? ⸤Yu aima sika yi akili molemále⸥.” niring. ‘Yunu aima we-yili nambi-sipa tondulu ima yu-kene pelemúye?’ niku piliiku kene enini yu kanuku kis piliiku yu-kene aima numanu kis panjiring.
Kanu-kene ⸤enini yu-kene arerembi kuluringeliinga ulu-pulele piliipa kene⸥ Yesos-ni eninindu nimba mele:
“Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba silimú yi te koleamanga pali bi ola pulimú, yambuma-ni pali yunga ungma piliiku liilimele. Akiliinga-pe yunga koleana yu-kene wasie tapú-toku molemele yambuma kene, yunga pulu lelemú yambuma kene, enini mendepolu yu-ni nilimú ungele piliiku kene ‘Yu oliunga we-yi te. Yu bi mululi yi te mólu.’ niku yu-ni nilimú ungma naa piliiku, liiku su silimele.” nirim. ⸤Yunga ungele liiku su siringeliinga⸥ kolea akuna yu-ni ulu-tonduluma kapula naa tirim. Kuru turum yambu tilu-tilu nimba mendepolu kili-ni ambulupa kene tepa kaí tirim. Yu ⸤ung nimba uluma tepa mulurum mele⸥ ‘Sika’ niku tondulu munduku naa piliiringeliinga yu aima numanu pulele kimbú sirim.
6:6—8:21 Yesos-ni Yunga Tondulale Liipa Ora Sirim Akiliinga-pe Yu Lumbili Andúlima-ni Yu Sika Mulurum Mele Piliiku Bi Naa Siring Ung Mare
6:6-13,30-32 Yesos-ni Yi Rurepu “Kongun Tenji-Pai.” Nimba Liipa Mundurum Temanele
Kanu-kene Yesos kolea-kelú lupa-lupamanga andupa kene ⸤Pulu Yili-nga ungele⸥ mani sipa ung-bo tunjulsiliipa andurum.
Yesos-ni yu lumbili anduli yi engkaki-rurepundu “Yandu wai.” nimba kene enini yambumanga numanuna kuru molemúma “Oku wendu pai.” niku toku makurungí tondulale sipa kene enini tale-tale nimba “Koleamanga ando-pai.” nimba liipa mundurum.
8-9 ⸤Liipa mundupa kene⸥ enini tingí mele ung-mani sipa kene nimba mele:
“Pungíndu mélema naa miai. Apulu-mingima mindi liiku ambolku pai. Kimbu-su munjingí kapula, akiliinga-pe wale-pakuli tale kepe langi kepe méle-wale kepe naa meku, ku-moni kamirikana kepe panjiku naa meku we pai.
10 “Pe kolea tenga sukundu puku kene akuna mulungí teku lku tiluringa lkundu puku kene akuna mindi peku molku kene penga kolea akili munduku kelku pai. ⸤Lku tenga puku tenga puku naa teai. Lku tiluringa mindi langi noku peai.⸥ 11 Kolea marenga suku pungí kene kolea pulu yambuma-ni “Wasie piamili wai.” ni naa niku eni ung ningíma piliiku naa lííngi lem kolea kanuna yambu kísima munduku kelku pungí teku kene ⸤yambu kanuma-ni aku-siku teku kis-singéliinga⸥ ‘Kamu molku kis-sangi. Pulu Yili-ni enini liipa naa tapunjumba mele akili piliangi.’ niku kolea kanumanga ma eninga kimbuna angiliimbama tanda siku munduku pai.” nirim.
12 ⸤Yu lumbili andúlima yu-ni aku-sipa liipa mundurumele piliiku⸥ puku kene yambumandu niku mele: “Ulu-pulu-kis telemelema kanuku kis piliiku numanu topele tai.” niku 13 yambumanga numanuna kuru pulele muluringma ⸤‘Oku wendu pai.’ niku⸥ toku makuruku, kuru turum yambu pulele ‘Kaí molangi.’ niku eninga kangina ollip no-kopungu onde leku kanjunjuku teku kaí teku, telsiliiku anduring.
6:14-29 Yi Nuim King Erot-ni No-Liinjili Jon Topa Kunjurum Temanele
14 Kanu-kene Yesos yunga bili yambuma-ni piliiku liringeliinga yunu-ni tirim mele temani turing kene yi nuim king Erot-ni piliirimko.
⸤Yesos-ni tepa nirim mele piliiku kene⸥ yambu mare-ni niku mele: “Ulu ima telemú yili No-Liinjili Jon lam! Yu kolupa kene lomburupa ola molupa úmeliinga ulu-tonduluma temba tondulale yu-kene pelemú.” niku muluring.
15 Yambu mare-ni niku mele: “Yu ⸤ui kona mulupili Pulu Yili-ni olandu liirim yi⸥ Illaija alsupa omba molemú.” niring.
Yambu mare-ni niku mele: “Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi kóru-ui muluring yima mele yu aku-sipa Pulu Yili-nga ungma piliipa yandu nimba silimú yili molemú.” niring.
16 ⸤Yambuma-ni aku-siku niku piliiring⸥ akiliinga-pe yi nuim king Erot-ni ⸤Yesos yu-ni tirim mele temani turing⸥ piliipa kene nimba mele: “Ulu ima telemú yili ⸤No-Liinjili⸥ Jon, ‘Yunga pengale wendu pupili.’ nimbu numi kari lirindu yi kanili. Yu kolupa kene lomburupa ola molupa um lam.” nirim.
17-18 ⸤King Erot-ni aku-sipa nirim ungeliinga pulele i-sipa mele:⸥ Ui walse Erot-ni yunga angin Pillip-nga ambu min Erodias mangupa liirim. ⸤No-Liinjili⸥ Jon-ni Erot aku-sipa tirim kanupa kene yunundu taki-taki nimba mele: “Nu-ni ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung-mani te pula tokunu angenanga ambale mangukunu liirinu. Akili tekunu kis-sirinu.” nirim kene Erot-ni yu liipa ka sipa ka-lkuna panjurum. 19-20 Jon-ni aku nirimaliinga ambu Erodias-ni yu arerembi kolupa “Yu topu konjumbu.” nimba mulurum akiliinga-pe Erot-ni ‘Jon yu numanu sumbi-sipa pepa Pulu Yili-nga yi kake tiliele molemú.’ nimba kanupa yu mundu-mong tenjipa kene nokupa kunjurumeliinga ambu Erodias-ni Jon-kene ulu te kapula naa tirim. Jon-ni ung nirim-ma piliipa kene yi nuim king Erot yu aima numanu pulele liipa mundupa mini-wale mundurum akiliinga-pe ung akuma yu aima numanu sipa piliirim.
21 Penga walse, ⸤ambu Erodias⸥ numanale-ni piliipa mulurum ulele temba enale wendu urum. Wendu urum akili i-sipa mele: King Erot miring enale wendu urum kene yunga kendemande-yi aulima kene, yunga ami-yimanga yi-nuimima kene, kolea Gallalli distrik yambumanga yi-nuim aulima kene, eninindu “Langi wasie namili wai.” nirim. 22 ⸤Enini oku yu-kene wasie langi noku molangi⸥ Erodias limin lkuna lkundu omba enini muluringna denis tirim. Erot kene, yu-kene wasie langi noku muluring yima kene enini ambu-wenipale aku tirim kanuku aima kaí piliiring. Kingele-ni aima kanupa kaí piliipa kene ambu-wenipalendu nimba mele: “Nu-ni numanu monjukunu méle te na mawa ti. Mawa tiní mélale nu simbu.” nirim. 23 Pulu Yili-nga bi lepa mi lepa kene yunundu kelepa nimba mele: “Aima sika niker. Nu-ni na mawa tiní méle te aima sika simbu. Na-ni yi nuim kingele molupu nokuliu kolealiinga ekendu kepe “Si.” ninu lem aima sika simbu.” nirim.
24 Erot-ni yunundu nirim mele akili piliipa kene ambu-wenipale pena pupa, anum mulurumna pupa walsipa kene nimba mele: “Méle nambulka mélale ‘Si.’ niambuye?” nirim kene anumu-ni nimba mele: “ “No-Liinjili Jon-nga ⸤numiele kari lekunu yunga⸥ pengale si.” ni.” nirim.
25 Anumu-ni aku nirim piliipa kene yu kingele mulurumna lkisipa omba mawa tepa kene nimba mele: “Aima enaliinga No-Liinjili Jon⸤-nga numiele kari leku⸥ yunga pengale dis tenga nosuku yandu si.” nirim. ⸤Jon-ni ui taki-taki “Erot kene Erodias-seleni teku kis-siringli.” nirimaliinga arerembi kolupa kene Erodias-ni ‘Yu kulupili. Pe sika kulumnje na kanambu.’ nimba “Pengale oku si.” nirim.⸥
26 Yu-ni aku-sipa mele mawa tirim-na piliipa kene Erot aima numanu buni lirim akiliinga-pe yu-ni “Aima sika simbu.” nimba, nimba panjipa Pulu Yili-nga bi lepa mi lirim mele kepe, yu numanu topele tomba kene yu-kene wasie langi noku muluring yima yu kanuku kis piliingí mele kepe, ulu akusele piliipa kene, “Yu-ni mawa tepa “Si.” nikem mele “Mólu.” kapula naa nimbú.” nimba piliipa kene 27 yunga nukuring ami-yimanga te liipa mundupa “⸤No-Liinjili⸥ Jon⸤-nga numiele kari leku⸥ yunga pengale yandu meku ui.” nirim kene ami-yi kanili-ni ka-lkuna pupa Jon-nga numiele kari lepa kene 28 yunga pengale dis tenga nosupa yandu memba omba ambu-wenipale sirim kene yu-ni anum sirim.
29 Aku tiring piliiku kene Jon lumbili anduring yima oku yunga ónale liiku meku puku ónu tiring. ⸤King Erot-ni No-Liinjili Jon ui aku-sipa topa kunjurum kulurumeliinga penga Yesos-ni ulu-tonduluma tirim mele piliipa kene “Jon numi kari lirindu yili lomburupa ola molemú lem.” nirim.⸥
6:30-44 Yesos-ni Yi Paip-Tausen Langi Sirim Temanele
30  Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima yu mulurumna kelku yandu oku kene, ulu tiringma kene yambuma ung-bo tunjuringima kene yu temani toku siring. 31 Akiliinga-pe yambu pulele oku puku oku puku tiringeliinga Yesos kene ⸤yu-ni liipa mundurum yi yandu uringma⸥ kene langi nungí ena-mong laye-kolte kepe naa lirimeliinga kanupa kene Yesos-ni yimandu nimba mele: “Eni-enini yambu naa mululi kolea-waka tenga laye-kolte múlu liangi akiliinga na-kene wasie pamili wai.” nirim. 32 Kanu-kene eni-enini mindi no-numúna anduli sip tenga suku puku yambu naa mululi kolea-waka tenga puring.
33 Akiliinga-pe pungí puringele kanuku kene yambu pulele Yesos kene yu lumbili andúlima kene kanuku bi siringeliinga koleamanga yambuma pali kimbu kambiliikunu lkisiku numú-kélale poku teku puku enini no-numúna wendu pungí koleana kumbi-leku puku nokuku angiliiring. 34 Yesos numú-kéluna wendu omba kanurum kene yambu aima pulele akuna oku máku toku muluring kanupa kene enini kung-sipsip tápu tili yi te naa mululi sipsipma mele ku peku muluringeliinga nimba kanupa kene enini kondu kolupa ung-mani pulele mani sipa ung-bo tonjumba tirim.
35 Kanu-kene ⸤mani sipa ung-bo tonjupa mulupili⸥ ena pumba tirimeliinga yunga lumbili anduli yima yu mulurumna oku yunundu niku mele: “Kolea ilinga yambu te naa pelemelé, enale kamu pukum akiliinga 36 ya máku toku molemele yambuma “Puku kolea marenga langi taropu toku lii-pangi.” ni.” niring.
37 Aku niring-na piliipaliinga yu-ni ⸤yu lumbili anduli yimandu⸥ pundu topa nimba mele: “Eni-enini yambuma langi mare liiku sai.” nirim.
Enini yu walsiku kene niku mele: “ ‘Ku-moni tu-tausen kina mele liipu kene oliu-ni langima taropu topu liipu yambuma samili.’ niku nikinuye?” niring.
38 ⸤Aku-siku niring piliipa kene⸥ yu-ni eninindu walsipa piliipa kene nimba mele: “Pllawa kaluli nambi-sili nosuku molemeleye? Puku kano-pai.” nirim.
Puku koruku kanuku liiku yu mulurumna kelku oku kene niku mele: “Langi mare au-sipa naa lelemú. Pllawa kaluli wallú angere te-guli kene oma kaluli tale kene ⸤aku-sele mindi lelemú⸥ .” niring.
39 Kanu-kene Yesos-ni nimba mele: “Yambumandu “Era pole kaína máku toku mania molangi.” niai.” nirim kene 40 yambu tokapu tale niku tokapu angere niku máku toku muluring.
41 Kanu-kene Yesos-ni pllawa kaluli angere te-guli kene oma tale kene liipa kene mulú-koleana olandu-sipa kanupa ⸤Pulu Yili-kene⸥ “Angke” nimba pllawa kalúlima ambulupa puku topa lumbili andúlima moke tepa sipa kene “Anju yambuma sai.” nirim, ⸤enini⸥ yambuma ⸤moke teku siring⸥. Oma taleko liipa moke tepa yambuma pali sirimuko. 42 Enini pali langi kanuma nuring kene olu tirim. 43 Kanu-kene lumbili anduli yima-ni pllawa kaluli kepe oma kepe kanumanga kakena lirim-ma liiku máku toku wale-basket engkaki-rurepu toku peka siring. 44 Langi nuring yima mindi paip-tausen mele.
6:45-52 Yesos No-Numúna Ola Kimbu Kambiliipa Urum Temanele
45 ⸤Yambuma langi sirim nuring⸥ kene Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu sumbi-sipa nimba mele: “Máku toku molemele yambuma na-ni “Pangi.” niambu. Enini nona anduli sipna ola puku no nekendu, Besaida taon-na, kumbi-leku pai.” nirim. 46 Kanu-kene yambuma mundupa kelepa yunu Pulu Yili-kene popu topa ung nimbándu ma-pangina ola purum. 47 Kanu-kene enale pupa kolea kala turum kene sipele no-numú ai-suku-singina purum, Yesos yunu ma-⸤pangi⸥na we mulurum. 48 Sip kumbikundu mendu sipa popuremi turumeliinga ⸤yu lumbili anduli yima sipna sukundu molku kene⸥ sipele numú-kéluna meku pungíndu piliiku sunduring kanupa kene sumbulsuli kolea muni naa lipili enini puringna yu nona ola kimbu kambiliipa ombándu omba kene enini sipna puku molangi yu-ni enini topa aele lenjipa yunu kumbi-lepa pumba urum. 49-50 Akiliinga-pe ⸤yu lumbili andúlima⸥ enini pali yunu nona ola kimbu kambiliipa urum kanukuliinga, aima mundu-mong lakuku teku kene “Kuru te okumaa!” niku mini-wale munduring kene Yesos-ni lkisipa eninindu nimba mele: “Eni numanu tondulu pupili molai. Na mindi okur. Mundu-mong naa teai.” nirim.
51-52 Kanu-kene yu sipna sukundu purum kene popuremale topa kilirim. Aku-sipa tirimeliinga kanuku kene aima mini-wale munduring. Yu-ni ⸤ui tanguli⸥ pllawa kalúlima ⸤moke⸥ tirimeliinga pulele naa piliiku we numanu lu liiku muluring. Yu-kene tondulu te pirim-na pllawa kalulima-kene ulu-tondulu te tirim mele akili mimi-siku naa piliiku enini numanu lupa pirimu-na tondulu kanili-ni popuremale topa kunjurum mele akili kepe naa piliiku kungnjukuliinga popuremale topa kunjurum kene kanuku kene enini aima mini-wale munduring.
6:53-56 Yesos-ni Kolea Geneseret Kuru Turum Yambu Pulele Tepa Kaí Tirim Temanele
53 ⸤Yesos kene yu lumbili andúlima kene⸥ numú ⸤Gallalli⸥ nekendu puku kene no-numú kéluna kolea Geneseret lirim koleana wendu oku kene sipele ka toku panjiring. 54 Sipna mania uring kene akuna muluring yambuma-ni Yesos enaliinga kanuku bi siku kene 55 akuna lirim koleamanga pali lkisiku puku yu andurum koleama piliiku kene eninga kuru turum yambuma liiku taropola teku yu andurumna meku uring. 56 Yu andurum koleamanga pali, kolea-kelúmanga kene, kolea-aulimanga kene, kolea wemanga kene, kolea akumanga yambuma máku toku muluring koleamanga kuru turum yambuma meku oku nosuku kene, “ ‘Nunga wale-pakuli pundele kepe ambolangi.’ ni.” niku mawa tiring. Kanu-kene kuru turum yambuma-ni yunga wale-pakuliele ambuluring yambuma pali kamu kaí muluring.