2
2:1-16 Pulu Yili-ni Kot Sumbi-Sipa Piliipa Apurulimú Ung Te
Akiliinga, yambuma-ni ulu telemelema eni kanuku kene ‘Yambu ima-ni teku kis-sikimili.’ niku apuruku “Aku tekemelaliinga Pulu Yili-ni kapula enini ‘Mindili nangi.’ nipili.” nilimelale kapula naa telemú. Eni ‘ulu te naa tepu kis-silimulu.’ niku piliiku kene yambu lupamandu ‘Teku kis-silimele.’ nilimele kene aku-siku eni-enini ‘Tepu kis-silimulu.’ nilimeleko. Yambuma-ni ulu-kísima telemele mele akili eni-enini aku-siku ulu-kísima telemeláliinga yambu lupama aku-siku kapula naa apurungí. Ekupu oliu piliikumulu: Yambu ulu-pulu-kis akuma telemelema Pulu Yili-ni kanupa apurupa kene ‘Teku kis-sikimili.’ nilimú akili sumbi-sipa piliipa nilimú. Akiliinga, eni yambu lupama kanuku apuruku ‘Teku kis-sikimili.’ nilimele akiliinga-pe eni-enini aku-sikuko teku kis-silimele akili Pulu Yili-ni yambuma apurupa ‘Teku kis-siringeliinga mindili nangi.’ nimbá kene ‘eni mundupa kelepa aku-sipa eninga uluma apurupa naa nimbá.’ niku piliilimiliye? Mola Pulu Yili-ni eni tepa konjulimú mele ‘Ulu te mólu.’ niku liiku bulu siku molemeleye? Pulu Yili-ni eni-kene ulu pulele tepa konjupa, eni-kene lkisipa arerembi naa kolupa, ‘eninga ulu-kismanga isili-ui pundu naa tambu.’ nimba molemú. Pulu Yili-ni aku-sipa eni-kene tepa konjulimú ulele-ni eni eninga ulu-pulu-kísima kanuku kis piliiku numanu topele tungí kupulanum-na pungí mele liipa ora silimú mele naa piliikimiliye?
Akiliinga-pe eni numanu tondulu munduku numanu topele naa tolemeláliinga Pulu Yili-ni arerembi kolupa kot sumbi-sipa piliimba enale mokeringa lemba kanungí kene Pulu Yili-ni eni-kene arerembi aima ola-kilia kolupa méle kalupa mindili simba. Yambuma-ni pali lupa-lupa telemele uluma apurupa kene Pulu Yili-ni enini lupa-lupa méle kalomba.
Yambu mare-ni ‘Pulu Yili kene yunga talang puliele kene molupu konjupu, Pulu Yili-ni ‘nu teku kunjurunu.’ nimbáliinga nanga bi ola mulupili molupu, taki-taki molupa mindi pupa pora naa nili ulu-pulele aima liambuka!’ niku mindili siku ulu kaíma telemele yambuma Pulu Yili-ni taki-taki molupa konjupa mindi puli ulu-pulele simba. Akiliinga-pe yambu mare-ni ‘Yambu lupa-lupama ulu te mólu. Pulu Yili ulu te mólu-ko.’ niku eni-enini piliiku teku ung-sikale munduku kelku liiku bulu siku, ulu-kísima mindi piliiku telemele yambuma Pulu Yili-ni enini aima arerembi kolupa ‘Méle kalambu.’ nimba mindili noku mulungí ulu-pulele simba.
Teku kis-silimele yambuma pali ulu buni aulima kene mindili nuli aulima kene enini-kene lupa-lupa wendu ombá. Juda-yambuma kene kepe aima sika wendu ombá; yambu-lupama kene wendu ombáko. 10 Akiliinga-pe yambu mare-ni teku kaí telemele yambumandu lupa-lupa Pulu Yili-ni nimba mele: “Enini na kene nanga talang puliele kene wasie tapú-topu molupu konjupu, ‘Teku kunjuring.’ nimba bi ola molupa numanu waengu nipili molangi.” nimbá. Juda-yambumandu kepe aima sika aku-sipa nimbá; yambu-lupamandu kepe nimbáko. 11 Pulu Yili-ni yambu-talapema lupa-lupa naa apurupa, yambuma pali tere lepa apurumba akiliinga ‘Juda-yambuma lupa, we-yambuma lupa.’ nimba yambumanga uluma naa apurumba. ⸤Kapula-kapula apurumba.⸥
12 We-yambuma-ni Moses-ni Pulu Yili-nga ung-mani nimba sirim-ma naa pelemú-na naa piliiku kene ulu-pulu-kísima telemele yambuma sika Pulu Yili-ni eninga kot piliipa “Mindili nangi.” nimbáliinga-pe ‘Nanga ung-manima toku pula turing.’ naa nimbá. Juda-yambuma-ni Pulu Yili-nga ung-manima enini-kene pelemú akuma piliiku kene, ulu-pulu-kísima telemeláliinga Pulu Yili-ni eninga kot piliipaliinga ‘Enini nanga ung-manima toku pula turing.’ nimba enini “Mindili nangi.” nimbáko. 13 Yambuma-ni Moses ⸤“I-siku mele teai! I-siku naa teai!” nimba⸥ Pulu Yili-nga ung-mani sirimuma kumele-ni mindi piliilimiláliinga Pulu Yili-ni kanupa ‘yambu sumbi nílima’ nimba naa piliilimú, mólu. Ung-manima-ni ‘Teai.’ nilimú mele piliiku teng panjiku telemele yambuma Pulu Yili-ni kanupa ‘yambu sumbi nílima.’ nimba piliilimú akiliinga ⸤Pulu Yili-ni aku-sipa yambuma pali sumbi-sipa apurupa “Mindili nangi.” nimbá⸥. 14 (Juda-yambu naa molemele yambuma sika Pulu Yili-nga ung-mani Moses-ni nimba sirim-ma naa pelemú-na naa piliiku molemele akiliinga-pe we numanale-ni piliiku kene ‘I-sipu tembu kene kaí.’ niku piliiku kene Pulu Yili-nga ung-manima-ni ‘Teai.’ nilimú mele aku-siku telemele. Sika eni-enini Pulu Yili-nga ung-manima naa pelemú akiliinga-pe aku-siku telemele kene Pulu Yili-ni ung-manima-ni nimba molemú eni-enini we piliilimili mele mokeringa lelemú. 15 Yambu kanuma-ni telemele uluma-ni Pulu Yili-nga ung-manima eninga numanuna pelemú mele liipa ora silimú. Enini uluma telemele kene eninga numanale-ni apurupa kene ‘I-siku tekemele teku kis-sikimili. I-siku tekemele teku konjukumele.’ nilimú mele numanale-ni piliilimili aku-sipa Pulu Yili-nga ung-manima sika eninga numanuna pelemú mele eninga numanale-ni liipa ora silimúko.) 16 Akiliinga, Pulu Yili-nga kot enale wendu ombá kene Yesos Krais kot piliili yili molupa Pulu Yili-nga kot piliinjipa kene yambumanga numanumanga mo topa pelemú uluma kepe apurumbandu yambuma pali aku-sipa piliipa apurupa kot piliimba. Temani-kaiéle topu siliále-ni aku-sipa nimba silimú.
2:17-29 Juda-Yambuma-ni Piliiku Kene ‘Moses-ni Oliu Sirim Ung-Manima-ni Oliu Kapula Liipa Tapunjupa Tepa Liimba.’ Niku Piliiring Ung Te
17 Pe ekupu, eni ‘Juda-yambuma molemulu’ nilimele yambuma; ‘Pulu Yili-nga ung-mani Moses-ni nimba sirim-ma piliipu tepu kene kapula molemulu.’ niku, ‘Oliu Juda-yambuma mindi Pulu Yili-ni makó topa ‘Nanga yambuma.’ nirim yambuma molemulu, enini we-yambumanga Pulu Yili mólu.’ niku kara puku eninga bi paka toku, 18 Pulu Yili-ni ‘eni teangi.’ nimba numanu monjulemú mele piliiku, Pulu Yili-nga ung-manima eni mani siring mele piliiku kene ulu-kaí sumbi-nílima apuruku piliiku ‘ima kaí’ niku, 19-20 eni piliiku kene ‘Pulu Yili-nga ung-manima sika oliu-kene pepa ung-puluma kene ung-sikama kene akuma pali ung-mani akuma kene sika pelemú akiliinga oliu-ni mong kis lepa kupulanum naa kanolemele yambuma sika liipu tapunjupu membu andupu, sumbulú túlina molemele yambumanga oliu sika talang mele pa tinjílima molupu, yambu numanu naa pelemúma kene kangambula kelúma kene sika mani sipu ung-bo tonjilimulu.’ nilimele.
21 Aku-siku sika nilimele lem eni yambu lupama mani silimele mele akili eni-enini nambimuna mani naa silimeleye? Eni yambuma mani siku kene “Wa naa liai.” nilimele lem pe eni-enini nambimuna wa liilimeleye? 22 Eni yambumandu “Ambu yi púlima yi lupama kene waperanale naa teku, yi ambu líílima ambu lupama kene waperanale naa teai.” nilimele lem pe eni-enini nambimuna aku-siku telemeleye? Yambuma-ni we-mélema angnjiku ‘oliunga nokolemele pulu-yima’ niku popu tolemele mélema kanuku kis piliilimili lem pe Juda-yambu naa molku we-yambu molemelema-ni lkuma takuku akuna sukundu puku méle kanuma angnjiku popu tolemele lkumanga suku puku mélema nambimuna kanuku kaí piliiku wa liilimeleye? 23 Eni ‘Pulu Yili-nga ung-manima oliu-kene mindi pelemú akiliinga oliu yambu kaí olandupama.’ niku eninga bi paka tolemele lem nambimuna Pulu Yili-nga ung-manima toku pula tolemelale-ni Pulu Yili-nga bili teku kis-silimeleye? 24 Eni aku-siku telemeláliinga ung te Pulu Yili-nga bukna molemú akili i-sipa mele:
‘Eni Juda-yambuma-ni telemeláliinga
Juda-yambu naa molemele yambu-lupama-ni
Pulu Yili marake teku
yunga bili ung-taka tonjilimele.’ Asaya 52:5, Isikiel 36:22
nimba molemú.
2:25-29 Juda-Yambuma-ni Kangmanga Kangi Te Kopsiku Wendu Liiringeliinga Sika Ung-Pulelenga Ung Te
25 Eni Juda-yambuma-ni ung-manima piliiku teng panjiku tíngi lem kangmanga kangi te kopsiku wendu liilimele ulele-ni eni liipa tapunjilimú, akiliinga-pe ung-manima toku pula túngi lem kangmanga kangi te kopsilimelále-ni ulu te naa telemú. Aku-siku telemeláliinga yambu kangi te naa kupsili yambuma mele molemele. 26 We-yambuma-ni kangi te naa kopsiku kene Pulu Yili-nga ung-manima-ni ‘Teai.’ nilimú mele piliiku tíngi lem Pulu Yili-ni enini kanupa ‘yambu kangi te kupsili ⸤Juda-⸥yambuma mele molemele.’ nimba naa kanombaye? 27 Kangi te naa kopsiku ung-manima teng panjiku telemele yambuma-ni eni Juda-yambu kangi te kopsiku eni-kene ung-mani pelemúma toku pula tolemele yambuma enindu niku mele: “Pulu Yili-nga ung-manima toku pula tolemeláliinga aku-siku teku kis-silimelaliinga eni kapula mindili nangi.” ningí.
28 Yambu te yunga kalu kupsiliele mindi kanupa kene ‘yu Juda-yambale’ nimbáma yu sika Juda-yambale mólu. Kangi te kopsiku wendu liiku mundulimele akili ‘Kangikundu mindi ulu te tipili.’ nikuliinga telemele kene ulu te naa telemú. 29 Yambu te numanuna sukundu ulu te telemú akili mindi sika Juda-yambale molemú. Kangi te kopsiku wendu liilimele akiliinga pulele numanuna sukundu Pulu Yili-nga yambale nimba makó pelemú. ‘Kangi te i-siku kopsiku wendu liangi.’ nilimú ung-manele-ni yununu ulu te naa telemú. Pulu Yili-nga Minéle-ni numanuna sukundu telemú akili-ni yambu kanili liipa tapunjilimú. Yambu akili, we-yambuma-ni kanuku kaí piliiku kape niku bi paka naa tonjilimele, Pulu Yili-ni yu kanupa kaí piliipa kape nimba yunga bili paka tonjulemú.