2
Wapum’walaŋ mikme momooŋ hatidok
O mihine, Timoti, du helemahelemaŋ Kilisto Jesu’walaŋ siloŋ tobogoŋ u kahileune wendi gehitubu-fafaŋeluwaak. Kaŋ mede hogohogok metam namandahik foloŋ yohautawene nadiguŋ u yadi metam mede yoŋa undugoŋ hinek keleiŋ eŋ Bepaŋ’walaŋ mede boifafaŋeŋ hatiiŋ undihidok yenimbune adibo metam noli maaŋ kedem yenindidimeyaneeŋ.
Du adi Kilisto Jesu’walaŋ mikmeŋiŋ momooŋ hinek hatiŋa me noli malabumuŋ hekiyam indut kwanai wendoktiŋa malabumuŋ hekiluwaaŋ. Du mikme heki’walaŋ titiŋhik agaŋ nadilaŋ. Adi mikme diniŋ kwanai tiŋila nehitok dinina kwanai be kwanai noli maaŋ mu moŋgola kwanaineiŋ. Mokoŋ. Adi yadi me wapumhikdi kwanaihik u kanadiune utumba titiŋdok nadiŋa mikme kwanai hogok momooŋ tiiŋ. Kaŋ me kiyane tiiŋ adi yadi kiyane titiŋ diniŋ yodoko u takaliiŋ, eŋ u mu takaliŋa adi fek gineŋ wosuwaaŋ nemek folooŋ moŋgokiiŋ u tuwot mu moŋgotnetiŋit. Me diniyeti kwanai fafaŋe tiŋa tiiŋ heki adi nanaŋe folooŋ koom mintalak u nehi naune tuwot tibek. Nu mede i ganilat yendok nadinadi kwanai tibeŋ, kaŋ Wapumdi nadinadige tubutombek kaŋ mede hogohogok yendiniŋ mebi u kedem nadidakaleweŋ.
Gweheye mu titiŋdok
Du adi helemahelemaŋ Jesu Kilistodok nadimiluwaaŋ. Adi yadi Dewit’walaŋ yalakiŋiŋdi kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilakuk. Nu Mede Momooŋ unduŋ uŋakoŋ yohautalat. Kaŋ metamdi wendogoŋ tiŋa nabiiŋ kaŋ nu me hogoli unduŋ tilat, unduŋ doktiŋa malabumuŋ mebimebi namuŋa yot fafaŋeniŋ gineŋ napmeiŋ. Iŋgoŋ Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ adi tuwot mu folokeneŋ youkilitibune halek. 10 Wendoktiŋa nu fafaŋeŋ welene tubukilitiŋa malabumuŋ hogohogok u hekilat. Unduŋ tiŋa Bepaŋdi metam netok yabukahileguk u yehitubu-lodalat. Kaŋ adi maaŋ hatihati Jesu Kilisto’walaŋ hatak u kahileeŋ hauta holiholiŋenit gineŋ uŋoŋ dapmandapmaŋnit mokit hatineeŋ.
11 Mede indiŋ hatak u biyagoŋ hinek:
“Indi biyagoŋ hinek adut kumuŋgumun kaŋ undugoŋ biyagoŋ hinek adut kaipmuŋ hatineem.
12 “Indi malabumuŋ hogohogok u nadikabeleeŋ gigine tiŋa adut fafaŋeŋ hatineem adi Jesudut mapme kwanai noŋgoŋ tineem.
“Eŋ indi adi sigilulum timine nibuŋa adi maaŋ sigilulum tinimbaak.
13 “Indi adi takalidok yofolok tiŋa medenik u mu tagimneeŋ tineem, iŋgoŋ adi yadi medeŋiŋ yoguk u tagimnelak.
“Adi ne’niŋ medeŋiŋ u tubutakaleeŋ undubo yooŋ undubo yooŋ mu tilak.”
Bepaŋ’walaŋ mede didimeŋgoŋ yohautaluwaaŋ
14 Du helemahelemaŋ metam mede i nadinadihik gineŋ kotigoŋ tubukaikayemuluwaaŋ. Tiŋa nemek kuyahi fiili wendok tosiwe mu titiŋdok mede fafaŋeŋgoŋ Bepaŋ dawineŋ yeniluwaaŋ. U nemek folooŋnit mokit, doktiŋa metam nediyeŋ mede u nadiiŋ adi yadi yehitubu-kadaka tilak. 15 Du yadi kwanai-me folooŋ hinek mintadok kwanai fafaŋe tiŋa tuluwaaŋ. Unduŋ tubune Bepaŋdi kwanaige u kaŋ nadiune utumba tuluwaak. Kaŋ du Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ biyagoŋ eŋ folooŋ hinek u didimeŋgoŋ yohautaluwaaŋ, unduŋ tiŋa adi dawi foloŋ meka mu tibaaŋ. 16 Mede fifit Bepaŋ’walaŋ nadinadiŋiŋdi mu takalilak, mede fiili undihi adi sigilulum tiyemdok. Mede undihidi metam gigineeŋ yahaŋeune kadakaniŋ fuliŋgoŋ tiŋa Bepaŋ sigilulum timindok tali gineŋ wiiŋ. 17 Mede undihi adi wede dauŋgimiŋdi metam yehitubu-kadaka tiiŋ wendok tuwolit, adi wapum hinek mintawetik. Me mede undihi yoyo tamuk meyat lufom, Haimeniya tiŋa Failita. 18 Adi indiŋ yoŋila mede biyagoŋ eŋ folooŋ hinek diniŋ tali bikabamuk, “Indi kumuŋ gineniŋ kotigoŋ kaikaaŋ pilapilat u agaŋ pilakumun.” Mede wendi metam noli nadisukilitihik tubukadakalak.
19 Iŋgoŋ Bepaŋdi taka kobumuŋ wenedahiguk u fafaŋeniŋ yatak, kaŋ wendok foloŋ mede youkudip indiŋ hatak: “Wapum adi ne’niŋ metamŋiye u agaŋ yabunadihinakayemilak.” Tiŋa youkudip noli maaŋgoŋ indiŋ hatak: “Metam hogohogok Wapum wou kamehatiiŋ adi yadi titiŋ kadakahi u sigilulum tiyemaneeŋ.”
Welenik walaniŋgoŋ hatiŋa Bepaŋ’walaŋ kwanai kedem taneem
20 Yot wapum niŋ gineŋ maliŋ ikiiŋ u gol tiŋa silwadi tutumbagiŋ hogokdi mu ikiiŋ. Mokoŋ.* Maliŋ yolak woŋ adi maliŋdok hogok mu yolak. Nemek noli, kabot, ime utnaŋ, ime kabot heki wondok yolak. Bemdi be kwetdi tutumbagiŋ u maaŋ ikiiŋ. Ala noli nai uŋgoniŋ dokoŋgoŋ mintalakneŋ beŋa kwanainedok eŋ noli adi kwanai fifit noli mintalak undineŋ beŋa kwanainedok. 21 Unduŋ doktiŋa nediyeŋdi hatihatiŋiŋ gineŋ titiŋ kadakahi tumolokudapmaaŋ Bepaŋ dawineŋ uŋgoniŋ mintawaak, adi yadi maliŋ uŋgoniŋ kwanai dokoŋgoŋ tiiŋ wondok tuwolit mintawaak. Tiŋa Bepaŋ’walaŋ mehinek mintaaŋ Wapumŋiŋ tubulodawaak. Unduŋ tiŋa kwanai-mebimebi momohi u titiŋdok woom tuluwaak.
Sadaŋ’walaŋ tikamanda yabudakaleeŋ yalakapmedok
22 Unduŋ doktiŋa du helemahelemaŋ metam kuya’walaŋ welehik gineŋ nadigalika kadakahi hogohogok mintalak undihi u sigilulum tubudapmaluwaaŋ. Unduŋ tiŋa du adi titiŋ didimeniŋ eŋ Bepaŋ nadisukilitimindok titiŋ eŋ me noli yabukahilekahile diniŋ titiŋ eŋ welekulema diniŋ titiŋ undihi adi kedem yabukahileluwaaŋ. Da tiŋa me noli nediyeŋ Bepaŋ namanda foloŋ uŋgoniŋ hinek hatiŋila Wapum wou gineŋ wo-tubudulaaŋ mulelem timiŋa ninadi tiiŋ, hidi hogohogok wanakaŋdi titiŋ u taneeŋ.
23 Tiŋa undugoŋ, du adi me nadinadihik hogohi heki’walaŋ mede kaulehi nadidakalenit mokit, undihidok magi kametnadi adi mu tuluwaaŋ. Mede undihidi tosiwe eŋ tokwihita tubumintaiŋ, u da-ku agaŋ nadilaŋ. 24 Tiŋa Wapum’walaŋ kwanai-me adi mede tosiwe be tokwihita mu titiŋdok. Mokoŋ. Adi yadi metam hogohogok titiŋ kulemaŋgoŋ tiyemdok. Eŋ me niŋdi foko timimbune kaŋ adi toboniŋ welekulema timiluwaak. Unduŋ tiŋa metam hogohogok Bepaŋ’walaŋ talik didimeniŋ yenindidimeluwaak. 25 Adi yadi me mede wobu tiiŋ heki’walaŋ nadinadihik u baigoŋ kwanaineeŋ tubudidimeluwaak. Unduŋ nobu tubune Bepaŋdi yehitubu-lodaune welehik tubutakaleeŋ mede folooŋ, biyagoŋ hinek wendok nadinadi kwanai kedem binek tineeŋ. 26 Sadaŋ’walaŋ medeŋiŋ takalidok yoŋa agaŋ begepŋiŋdi yohoneguk. Iŋgoŋ oŋ, adi mede biyagoŋ eŋ folooŋ hinek u nadiune nadinadihik kotigoŋ dakaleune Sadaŋ’walaŋ begep u kwihililiwenekula kedem hatineeŋ.

*2:20: Maliŋ yolak woŋ adi maliŋdok hogok mu yolak. Nemek noli, kabot, ime utnaŋ, ime kabot heki wondok yolak.