7
Stiwen adi me talitimeŋ wapuhi namandahik foloŋ yakuk
Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapumdi Stiwen indiŋ niŋguk, “Unduŋ u biyagoŋ hinek-kube yolaŋ?”
Ninadiguk kaŋ Stiwendibo yeniŋguk, “Notneye eŋ batneye, nanimbe nadineŋ. Koom Bepaŋ Kunumneniŋ Saŋiniŋnit adi papanik Abalahamdi Halan mu wooŋ Mesopotamiya uŋgoŋ hatilu indiŋ niŋguk, ‘Magemageye eŋ kwet i biyabuŋa kwet nu ganimbaatneŋ uŋoŋ waaŋ.’
“Unduŋ nimbune yolikweli bikabuŋa Halan kwetneŋ itowe uguk. Uŋoŋ wooŋ hatiŋa Abalaham beu kumumbune Bepaŋdi nimbune kwet kobuk hatiyamneŋ iŋoŋ buguk. Buguk kaŋ Bepaŋdi kwet faki-kabe Abalaham netok yo nemu niŋguk. Bepaŋdi yofafaŋe tuguk adi indiŋ: kwet u kougoŋ yalakiŋiyedi maaŋ kwet molom tiŋa hatineeŋ. Bepaŋdi yofafaŋe tuguk nai uŋaniŋ Abalaham adi wapmihiŋiye nemoŋ iŋgoŋ indiŋ niŋguk,
‘Du’walaŋ yalakigeye adi kwet noli gineŋ hatiŋa gulet 4 handelet wondok tuwot kwanai tuwaŋit mokit tineeŋ eŋ momooŋ mu tiyemneeŋ. Unduŋ tiyemneeŋ wondok nubo kibi kougoŋ nemek tiyembaat, kaŋ kougoŋ kwet u bikabuŋa iŋoŋ buŋa nu naniutumbaneeŋ.’
“Abalaham eŋ yalakiŋiye adi Bepaŋ dut yofolok tigiŋ diniŋ fek Bepaŋdi Abalaham sigiŋ gitnem diki foloŋ fek timiŋguk, kaŋ Abalahamdibo Aisak mintaaŋ halu Sonda kubugoŋ dapmaune sigiŋ gitnem foloŋ fek tuguk. Kaŋ Aisakdibo Jekopdok fek u timiŋguk, kaŋ Jekopdibo mihiŋiye 12 sigihik gitnem diki foloŋ fek tiyemguk.
“Kaŋ mindaŋkade mewoi 12 adi Josepdok kwihita timiŋa me noli hekidok kwanai tuwaŋit mokit tuluwaak yoŋa yemiŋa muneeŋ moŋgokiŋ, kaŋ adibo nagila Isipde ugiŋ. Iŋgoŋ Bepaŋdi Josep momooŋ hinek kadokooŋ 10 malabumuŋ gineŋ tubulodaguk. Josepdi Mapme Felo namanda foloŋ loguk nai uŋaniŋ Bepaŋdi nadinadi fofooŋ mimbune looŋ momooŋ timiŋguk doktiŋa Mapme Felodi nimbune kwet wondiniŋ eŋ Felo ne yoli diniŋ kadokome wapum hatiguk. 11 Unduŋ tiŋa hatilu nanaŋe map wapum Isip eŋ Kanahan kwetneŋ mintaguk, kaŋ papaniye adi nanaŋedok lohilohi wapum tigiŋ. 12 Unduŋ doktiŋa Jekop adi haŋgom Isip uŋoŋ ikiiŋ nadiŋa mihiŋiye yeniŋkulu wooŋ u tuwaaŋ bugiŋ. 13 Buŋa hatiŋa kotigoŋ yeniŋkulu ugiŋ, nai uŋaniŋ Josep u adi’walaŋ kwayahik u nadigiŋ, kaŋ nai uŋaniŋ Mapme Felodi maaŋ Josep daliye u nadiyemguk. 14 Unduŋ tiŋa Josepdi mede kameune beu eŋ meŋimeŋiye’walaŋ buune metam 75-di ugiŋ. 15 Wooŋ uŋoŋ hatitauyeeŋ Jekop tiŋa papaniye adi kumuŋgiŋ. 16 Kumumbune yanagi buŋa bom koom Abalahamdi Hemo metam’walaŋ kwet niŋ meyotdok yoŋa muneeŋdi tuwagukneŋ Sikem uŋoŋ yehiwenegiŋ.
17 “Bepaŋdi Abalaham yofafaŋe mede niŋguk u agaŋ folooŋ mintadok nai dulaune Judahi metam Isip uŋoŋ yokunathik agaŋ wapumgoŋ tuguk 18 kaŋ mindaŋ me niŋ Josep mu nadimiŋguk adi mapme ila Isip kwet u kadokoguk. 19 Tiŋa indi’walaŋ metam bolik tiyemiŋa yehitubu-kadaka tiŋa wapmihihiye gimiŋgimiŋ fakaŋfakaŋ yapmeune haliŋa kumuŋ titiŋdok yeniluguk.
20 “Nai uŋaniŋ Moses mintaune Bepaŋdi kaune mihi momooŋ tuguk. Kaŋ beu yolineŋ kadokooŋ hatibune muyakip lufomkulitniŋ dapmaguk. 21 Unduŋ ti hatigene nagi fooŋ fakaŋ kameune Felo waabiŋiŋdibo nagi wooŋ natiune bediguk. 22 Bediŋa Isiphi’walaŋ nadinadihik nindidimeune nadidapmaguk eŋ medeŋiŋ yoyo be titiŋŋiŋdi tubune saŋiniŋnit tuguk.
23 “Moses adi guletŋiŋ 40 tubune Isilaehi meŋimeŋiye yabe uguk. 24 Wooŋ yabulu Isipniŋ me niŋdi Isilaeniŋ ya ukuk, kaŋ Mosesdibo wooŋ Isilaeniŋ u tubulodaaŋ Isipniŋ me u ulukumuŋguk. 25 Moses adi indiŋ nadiŋa tuguk, ‘Bepaŋdi metamneye talitimeŋ tiyemiŋa yanagitdok yodapmaguk nobu nadidakaleneŋ.’ Adi unduŋ yoŋa tuguk iŋgoŋ metamdi u kaŋ mu nadidakalegiŋ. 26 Heleune kotigoŋ Isilaehi meyat lufomdi mindobu tubune wooŋ yehidaneeŋ indiŋ yeniŋkulemaguk, ‘Ai! I nadiyamuk! Hidi yanolitdigoŋ maŋgoŋde mindobu tamuk?’
27 “Unduŋ yenimbune me noli mik tuguk adi Moses silonetukula indiŋ niŋguk, ‘Du neeŋdi indi nibudokoweŋ yoŋa talitimeŋ gameŋak kaŋ bu yolaŋ. 28 Be da kwe Isipniŋ me niŋ ulukumuŋguŋ unduŋ-ku be nulukumumbene buŋa ya tilaŋ.’
29 “Unduŋ nimbune Mosesdi mede u nadiŋa munta tiŋa momoŋ Midiande uguk. Uŋoŋ wooŋ hatibune mihiŋiyat lufom mintagumuk 30 kaŋ hatibu gulet 40 dapmaune Sainai kweboboe gagayeŋ kwet fiileŋ uŋoŋ bem daune aŋelodi Moses kudumebem gineŋ mintamiŋguk. 31 Mintamimbune Moses adi kaŋ boho tiŋa yamaiŋgoŋ wooŋ baigoŋ kadakalewit yo uguk kaŋ Wapumdi indiŋ niŋguk, 32 ‘Nu papageye Abalaham, Aisak, eŋ Jekop heki’walaŋ Bepaŋ.’
“Unduŋ nimbune Moses adi muntaaŋ hehele tiŋa uŋandiŋ mu diweguk. 33 Kaŋ Wapumdi niŋguk, ‘Kwet yayat tilaŋ uyadi uŋgoniŋ doktiŋa kayoŋnamokopge kwihikut tibeŋ. 34 Nu metamneye Isip uŋoŋ kwanaimiŋ kadakaniŋ hinek tiŋa katibulabulaye tiiŋ u kaŋ nadiŋa yehitubu-lodawe foŋat ale buune ganiŋkule Isipde weŋ.’
35 “Kaŋ Isilaehi adi Mosesdi talitimeŋ yayatdok moŋ nadiŋa indiŋ niŋgiŋ, ‘Du neeŋdi indi nibudokoweŋ yoŋa talitimeŋ gapmeguk!’ Adi unduŋ yogiŋ iŋgoŋ Bepaŋ ne Mosesdi talitimeŋ tiyemiŋa yabudokooŋ yanagitdok yoŋa Aŋeloŋiŋ niŋkulune kudumebem gineŋ mintamiŋguk. 36 Bepaŋdi nindapmaguk wondok tuwot wooŋ metamŋiye yanagila kudi titiŋdegoŋ eŋ mu titiŋdok u Isip kwetneŋ eŋ Imeŋgwaŋ Giminiŋ gineŋ eŋ kwet fiileŋ gulet 40 wondok tuwot yanagila titauguk.
37 “Mosesdigoŋ Isilaehi metam indiŋ yeniŋguk, ‘Bepaŋdi kougoŋ polofet niŋ nu napmeune buŋa hanagitat undugoŋ hinek hide’walaŋ lekiŋgoŋhik gineniŋ niŋ tubumintaaŋ kamehambune baak.’
38 “Moses adi Isilaehi metam kwet fiileŋ yanagi uguk. Wooŋ Sainai kweboboe foloŋ loune Aŋelodi Bepaŋ’walaŋ hatihati fafaŋeniŋ diniŋ mede u nimbune tiŋa fooŋ Isilaehi yeniŋguk. 39 Unduŋ tuguk iŋgoŋ adi medeŋiŋ mu nadiŋa sigilulum timiŋa kotigoŋ Isipde momoŋ uuŋdok yoŋa 40 Alon indiŋ niŋgiŋ, ‘Moses adi Isipniŋ ninigila buŋak, buŋa kweboboe gineŋ loŋak looŋ debek tiŋa mu bulak. Ale bepaŋnik neeŋ tutumbanimbune adi talitimeŋ tinimbune unim.’ 41 Unduŋ yobune kohohikdi makau mihiniŋ welewele tiŋa kameeŋ kale muni hemiŋa hinaŋ wapum tigiŋ. 42 Unduŋ tigiŋ kaŋ Bepaŋ adi sigilulum tiyembune bamholiŋa heki yeniutumbagiŋ. Mede u koom polofet heki’walaŋ pepa gineŋ youkiŋ undugoŋ hinek mintaguk. Indiŋ youkiŋ,
‘Isilaehi metam, hidi kwet fiileŋ gulet 40 wondok tuwot kale widihiŋa muni hemiŋ u nutok tiŋa mu tigiŋ. Mokoŋ. 43 Hidi Molak’walaŋ seliyot bemŋa bepaŋ yalayalaŋ yeniutumbaaŋ bamholiŋa bepaŋhik Lefan weleweleŋiŋ niutumbagiŋ. Unduŋ tigiŋ doktiŋa nu Bepaŋhikdi mede indiŋ yofafaŋelat. “Hehikelekule Babilonde wooŋ kwanai tuwaŋit mokit tineeŋ.” ’ ”
44 “Mamani-papaniye adi kwet fiileŋ daŋ yaugiŋ indigoŋ Bepaŋ’walaŋ seli yot mayagiŋ. Bepaŋdi Moses seli yot namandap dediniŋ mamaŋdok niŋguk wondok tuwot mayagiŋ. 45 Kaŋ mihihiyedibo Siloŋyot selidi magiŋ uŋakoŋ uyali tiŋa Josuwa dut wooŋ Bepaŋdi yehitubu-lodaune metam niŋ itowagiŋ yehikelegukneŋ Josuwa hekidibo wooŋ kwet uŋakoŋ kahileeŋ ikiŋ. Ilaŋa Siloŋyot selidi magiŋ uŋakoŋ yali ulune Dewitdi mapme mintaguk. 46 Kaŋ Bepaŋdi Dewit kaune utumbaguk. Unduŋ tubune Dewitdi Bepaŋdok Siloŋyot fafaŋeŋ kedem be mawit yoŋa Bepaŋ ninadiguk. 47 Iŋgoŋ mihiŋiŋ Solomondi mindaŋ maguk.
48 “Unduŋ tigiŋ iŋgoŋ Bepaŋ Loloŋnit adi koom polofet hekidi yogiŋ unduŋ mehinekdi yot maiŋneŋ uŋoŋ mu itoulak. 49 Wapumdi indiŋ yoguk,
‘Kunum adi popne uŋgoniŋ eŋ kwet adi kayone yaliŋa ikula tilat. Hakuladok kwet daŋgoŋ tutumbanamneŋ eŋ yot dediniŋgoŋ manamneŋ? 50 Kunumkwet wa nagoŋ yehitubu-mintagut.’
51 “Kihiwom fafaŋehi hidi! Sigihik gitnem gineŋ fek tiŋa ‘Inde Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ tagimneyam’ yoiŋ, iŋgoŋ welehik mu tubutakaleiŋ doktiŋa Bepaŋ’walaŋ mede mu nadiiŋ. Hidi adi hide papahiye dabugoŋ. Uŋgoniŋ Munabulidi nemek kedem titiŋdok hanimbu mu tiiŋ. 52 Koom polofet heki hatigiŋ u hidi papahiyedigoŋ mube widihi yehitubu-kadakatabugiŋ ale? Polofet me noli Bepaŋ’walaŋ Me Didimeniŋ baak wendok yoyaugiŋ adi maaŋ, hidi papahiyedigoŋ widihikumuŋgiŋ kaŋ kobuk folooŋ agaŋ hide yalaŋ niŋa ulukumuŋgiŋ. 53 Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede aŋelodi agaŋ hamguk iŋgoŋ mu tagimneiŋ.”
Stiwen kawadedi ulukumuŋgiŋ
54 Me wapuhi bop tiŋa ila Stiwen’walaŋ mede u nadiŋa welehik kadakaune mahik sikilitiŋa kwihitaŋgoŋ kagiŋ. 55 Kaŋ Stiwen adi Uŋgoniŋ Munabulidi weleŋ maaneŋ fotokoguk kaŋ adi kunum foloŋ diweeŋ Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ gineŋ kaune Jesu adi Bepaŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade yakuk. Kaŋ yeniŋguk, 56 “Gu kaneŋ! Kunum dilitombu kawe Me Kobumuŋ adi Bepaŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade yatak.”
57 Unduŋ yenimbune me wapuhi adi magihik teheŋa pilali kakaliŋa Stiwen yakukneŋ wooŋ 58 honeeŋ silonetaune yokwet magineŋ foune kawade moŋgola ukiŋ. Kaŋ me yalaŋ mede niŋgiŋ heki adi dahidahi wahiniŋhik kwihiŋa moŋgola me wou Sol adi yabudokowek yoŋa boiŋa wooŋ 59 kawadedi ha utu utu Stiwen adi Wapum indiŋ ninadiguk, “Wapum Jesu, du munabuline nagileŋ.”
60 Unduŋ ninadiŋa mulelem tiŋa wapumgoŋ indiŋ kutiguk, “Wapum, du kadakaniŋhik i biyembeŋ.” Unduŋ kutiŋa kumuŋ tuguk.