19
Poldi Efeso uŋoŋ Wapum’walaŋ mede yohautaguk
Apolo adi Kolin uŋoŋ hatilu Pol adi kweboboe fee lokadotawooŋ Efeso wosuwaguk. Uŋoŋ metam kayoŋbop niŋ yehitubu-mintaŋ indiŋ yeniŋguk, “Hidi Bepaŋ nadisukilitimiŋgiŋ kaŋ Uŋgoniŋ Munabuli maaŋbe fotokihamguk?”
Unduŋ yeninadiguk kaŋ niŋgiŋ, “Indi Uŋgoniŋ Munabuli uŋgoŋ hatilak u mu nadiyam.”
Unduŋ niŋgiŋ kaŋ Poldibo kotigoŋ yeniŋguk, “Kaŋ hidi Imeyout dediŋ tigiŋ?”
Yeninadiguk kaŋ yogiŋ, “Indi Jon’walaŋ Imeyout tugumun.”
Unduŋ yogiŋ kaŋ Poldi kotigoŋ yeniŋguk, “Jondi metam kadakaniŋhik sigilulum tineŋdok Imeyout tiyemiluguk. Unduŋ tiŋila Isilaehi metam indiŋ yeniluguk, ‘Me niŋ mindaŋ nu sigineneŋ bulak uŋak nadisukilitimineeŋ.’ Me u Jesu.”
Unduŋ yeniŋguk kaŋ nadiŋa Wapum Jesu wou gineŋ Imeyout tigiŋ. Imeyout tigiŋ kaŋ Poldi kohoŋ kihik foloŋ kameune Uŋgoniŋ Munabuli foyembune mede uŋgoniŋ uŋgoniŋ gineŋ Bepaŋ wou nintilooŋ Bepaŋ’walaŋ mede yohautagiŋ. Me kunakunathik 12 unduŋdi tigiŋ. Kaŋ Pol adi muyakip lufomkulitniŋ wondok tuwot bopyotneŋ fooŋ metam dut Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ wondok yenindakale kwanai tuguk.
Kaŋ metam noli adi mede u mu nadiŋa Jesu’walaŋ Mede Momooŋ u sigilulum timiŋa metam bop wapum gineŋ Wapum’walaŋ talidok mede yopekit fee tigiŋ. Unduŋ tigiŋ kaŋ Pol adi biyabuŋa me nadisukiliti tigiŋ hogok yanagila helemahelemaŋ me niŋ wou Tilana’walaŋ nadinadi yotneŋ wooŋ Mede Momooŋ yonadi tagiŋ. 10 Kwanai u gulet lufom wondok tuwot tubune metam Esiya maaneŋ hatiyagiŋ Judame be me feknit mokit wanaŋ Bepaŋ’walaŋ mede nadigiŋ.
Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋdi Efeso uŋoŋ kwanai tuguk
11 Unduŋ tubune Bepaŋdi Pol saŋiniŋ mimbune kudi gitipmuŋ mebimebi tuluguk. 12 Kudi noli indiŋ, mehinek nolidi buŋa Pol’walaŋ tinahukut fakaŋneniŋ be haule faki mimindi tumololuguk u moŋgo wooŋ yagithinit be yabaphinit yembune yohoneeŋ yagithinit adi kedebayagiŋ eŋ yabaphinit adi yabap heki welehik gineniŋ labu bu wagiŋ.
13 Kaŋ Judame noli yokwet noli gineŋ yauŋa yabap yehikeleyagiŋ adi maaŋ Jesu wou foloŋ kwanai u tine nadiŋa yabap indiŋ yeniyagiŋ, “Nu me Poldi Mede Momooŋ yolak, Me Jesu wou gineŋ ganilat, bikabu weŋ!”
14 Ala uŋoŋ me hekidalit 7 adi Judame heki’walaŋ talitimeŋ wapum wou Siwa, adi mihiŋiyedi kwanai u tigiŋ. 15 Unduŋ tulu yabap niŋdi mede indiŋ tubu-udaneyemguk, “Nu Jesu agaŋ nadilat, nu Pol agaŋ nadilat iŋgoŋ hidi! Hidi neeŋ hinek? Nu hidi mu nadihamulat.”
16 Unduŋ yeniŋa me yabapnit adi mewoi u widihiŋa tinahukuthik kahibulagineŋ yehikeleune mewoi u yolineŋ logiŋ fotatakula hambiyek foloohik naŋgatnaŋgathinit yohite ugiŋ. 17 Kaŋ Judame eŋ me feknit mokit Efeso uŋoŋ itowagiŋ adi kahat u nadiŋa kisaŋ muntaaŋ Wapum Jesu wou nintilogiŋ.
18 Unduŋ tiŋa metam nadisukilitihinit feedi metam bop wapum gineŋ buŋa kadakaniŋ koom tigiŋ u yobihikiŋ. 19 Kaŋ metam noli adi nadinadisu komihi kahaŋ dediŋ titiŋdok wondiniŋ mebi pepa gineŋ youlu muneeŋ wapumdi tuwaaŋ boihebi hatiyagiŋ u moŋgo fooŋ metam bop wapum gineŋ kulaheu dagiŋ. Pepa kulahegiŋ u muneeŋ kunakunathik kunalune 50 tausen kina wondok tuwot mintaguk. 20 Metamdi unduŋ tubune Wapum’walaŋ Mede Momooŋdi kwetkwet hautadapmaguk.
Poldi Efeso uŋoŋ bepaŋ yalayalaŋhik diniŋ mebi yodakaleguk
21 Unduŋ tiŋa Pol adi Lomade we nadiguk iŋgoŋ indiŋ yoguk, “Timeŋ Akaia eŋ Masedoniya kwetneŋkade dapmatauyeeŋ Jelusalem wosuwawaat, tiŋa mindaŋkade kedem Lomade waat.” 22 Unduŋ yoŋa tubuloda meŋiŋ yakat Timoti dut Elasto yeniŋkulu Masedoniyade uune ne Esiya kwet wapum maaneŋ uŋgoŋ hatiguk. 23 Kaŋ nai uŋaniŋ Efeso yokwet wapumneŋ Jesu’walaŋ Mede Momooŋ doktiŋa toŋgiyonda wapum hinek tigiŋ. 24 Me niŋ silwadi moŋgola nemenemek tuluguk wou Demitiliya, ala adi bepaŋ yalayalaŋ Atemis* 24, Atemis adi Efesohi’walaŋ bepaŋ yalayalaŋ. Diksineli gineŋ kedem kaweŋ. siloŋyot diniŋ welewele kuyahikuyahi silwadi fee tutumbaaŋ boiune me nolidi buŋa tuwaune adi tiŋa me noliŋiye adi muneeŋ wapum hinek beyagiŋ.
25 Unduŋ doktiŋa me noli kwanai Demitiliyadi tuluguk undugoŋ tagiŋ u maaŋ kutiyenimbu buŋa bopneune indiŋ yeniŋguk, “Meheki, hide agaŋ nadiiŋ, kwanainik yendigoŋ halune indi muneeŋ bomboŋhinit tiŋa ikam. 26 Kaŋ Poldi buŋa bepaŋ mehinekdi tiiŋ u bepaŋ biyagoŋ moŋ yolak u hide-ku agaŋ kaŋ nadiiŋ. Tiŋa mehinek fee iŋoŋ be Esiya kwet wapum maaneŋ agaŋ yenindapmaune nadiiŋ. 27 U malabumuŋ hinek, muneeŋ kwanainik wougigitŋiŋ kadaka tibaak, tiŋa undugoŋ u hogok moŋ, malabumuŋ niŋ metamdi Atemis’walaŋ siloŋyot u nadiune folooŋnit mokit tibaak, tiŋa Atemis wougigitŋiŋ Esiya maaneŋ be kwetkwet kadaka tibaak.”
28 Unduŋ yobune metamdi nadiune tuwot mu tubune kakaliŋa yogiŋ, “Efeso’walaŋ Atemis adi Wapum.” 29 Unduŋ totubune kakalihikdi yokwet wapum u kilidapmaune mewoidi Masedoniyahi meyat lufom, Alistaka dut Gaiyus adi Pol dut noŋgoŋ yaugiŋ u yehihamaneŋ yanagila bopyothik gineŋ noŋgoŋ ugiŋ. 30 Unduŋ tigiŋ kaŋ Pol ne metam namandahik foloŋ wooŋ mintawit yo tuguk kaŋ me nadisukiliti tagiŋ nolidi kamehep timiŋgiŋ. 31 Unduŋ tubune Pol noliŋiye yokwet wapum wondiniŋ me wapuhi hatiyagiŋ adi maaŋ bopyothik gineŋ mu wooŋ mintawek yo mede kamemiŋgiŋ.
32 Kaŋ metam bopyotneŋ hakiŋ feedi nemekde tiŋa bopneiŋ u mu nadiŋa hogok kakalifit tiŋa noliyeŋ nemek niŋ yoŋ, noliyeŋ nemek niŋ yoŋ, unduŋ tiŋa toŋgiyonda wapum tigiŋ. 33 Unduŋ tubune Judame nolidi Alesanda niŋa siloneune metam namandahik foloŋ looŋ kohoŋdi welewele tiŋa mede yoŋa yehitubu-kulawit yo tuguk, 34 kaŋ metamdi neeŋ yoŋa kagiŋ be adi Judame iŋgoŋ, u kaŋ kakaliŋa yogiŋ, “Efeso’walaŋ Atemis adi wapum,” mede unduŋ kutilu kutilu awa lufom dapmaguk.
35 Unduŋ totubune yokwet wapum wondiniŋ youkudip medi yehitubu-kulaaŋ mede indiŋ yeniŋguk, “Metam hogohogok adi yokwet wapum Efesodi bepaŋ wapum Atemis’walaŋ siloŋyot eŋ kunum gineniŋ welewele foguk u yabudokolak u agaŋ nadiiŋ. 36 Mede i yalaŋ moŋ doktiŋa hidi wabiŋa nemek kaka kotigoŋ mu tineŋ. 37 Hidi meyat i siloŋyot maaneŋ nemek kubo nemu tumuk, be indi’walaŋ bepaŋnikdok mede kadakaniŋ nemu nimuk kaŋ hogok yanagi bufit tiŋit. 38 Me Demitiliya heki adi nebek niŋ mede gineŋ kamene nadiŋa nai fee hakiiŋ ala wooŋ yokwet wapum diniŋ me wapuhi dut mede kedem tineeŋ. 39 Be hide’walaŋ mede niŋ halune kaŋ me wapuhi’walaŋ kedem tiŋa uneŋ. 40 Hidi kamiŋ kakali tifit tiŋit kaŋ mik mintawe tilak, nemek i toyam yendok me yokwet wapum yendiniŋ talitimeŋ mede unduŋ be unduŋ ninim iŋgoŋ medenik tuwot mu nadinimbek.”
41 Youkudip me wondi unduŋ yeniŋa metam yeniŋkulu mowogiŋ.

*19:24: 24, Atemis adi Efesohi’walaŋ bepaŋ yalayalaŋ. Diksineli gineŋ kedem kaweŋ.