28
Pol adi muwage kadakaune looŋ Malta kwet kambaŋgit uŋoŋ hatiguk
Kiŋ foloŋ lodapmaaŋ kwet kambaŋgit u wou Malta yobu nadigumun. Kaŋ nai uŋaniŋgoŋ gwi maaŋ tububihila ukuk, doktiŋa sububa nadine metam uŋahi adi not tinimiŋa kudup henimgiŋ. Kaŋ Poldi kudup moŋgo buŋa heune miŋgembet miknit niŋdi kudup maaneŋniŋ labuŋa kohoŋ foloŋ siŋa wodikaiguk. Kaŋ kwehiwahi adi Pol kohoŋ foloŋ miŋgembet wodiune kaŋ nehi uŋgoŋ yonadiŋa yogiŋ, “Me ya me widihikumuŋ tilak, ala imeŋgwaŋ gineŋ fooŋ mu kumuŋak doktiŋa bepaŋnikdi miŋgembetŋiŋ niŋkulune silak, ala agaŋ kumuŋ tibek.”
Unduŋ yogiŋ kaŋ miŋgembet waipenetukulune kudup gineŋ foguk, iŋgoŋ Pol adi folofigita-kabe nemu nadiguk. Unduŋ tuguk kaŋ metamdi Pol folooŋ bediŋa kumuŋ nobu tiŋa maune kanim yoŋa yakiŋ, iŋgoŋ nai yagigi hinek yali kagiŋ iŋgoŋ nemek nemu mintamiŋguk doktiŋa indiŋ yogiŋ, “Me ya bepaŋ.”
Kwet kambaŋgit wondiniŋ me wapum adi wou Pubiliyas. Adi’walaŋ hamuheŋiŋ hakuk gagayeŋ uŋoŋ kudup hekobu ya tugumun. Adi me siloniŋ doktiŋa adi nibudokoune yolineŋ helebufa lufomkulitniŋ itougumun. Nai uŋaniŋ Pubiliyas beu adi yagit tiŋa folooŋ kudup daaŋ kumo naŋgatnit keleeŋ yopmaŋgoŋ hakuk. Kaŋ Poldi yot hakuk maaneŋ fooŋ Bepaŋ ninadiŋa kohoŋ folooŋ foloŋ kameeŋ tubukedebaguk. Unduŋ tubune kwet kambaŋgit wondok maaneŋ metam yagithinit Pol’walaŋ buune yehitubu-kedebaguk. 10 Unduŋ tiŋa metam uŋahidi niniutumbaaŋ ninintiloloŋ tigiŋ, tiŋa undugoŋ uuŋ tine tugumun kaŋ talipmeŋ nadamdaaŋ uuŋdok nanaŋe fee moŋgo wooŋ muwage foloŋ boinimgiŋ.
Pol adi Malta uŋoŋ muwage gineŋ looŋ wooŋ Loma wosuwaguk
11 Uŋoŋ hatine muyakip lufomkulitniŋ dapmaune muwage Alesandiliyaniŋ foloŋ logumun. Muwage won diniŋ mimim foloŋ bepaŋ yalayalaŋ Sus mihiŋiyat’walaŋ welewelehik figiŋ. Adi gwi nai u indi hatigumunneŋ uŋgoŋ yakuk ala wondok foloŋ looŋ ugumun. 12 Wooŋ yokwet wapum niŋ wou Silakus wosuwaaŋ uŋoŋ kadehati lufomkulitniŋ hatigumun. 13 Uŋaniŋ dilitelegumundi Lisiyam yokwet wapumneŋ wosuwagumun. Ala heleŋ agaŋ fifiŋ siginik gineŋkade fedila nihisiloneu helebufa lufom yauge yauge yokwet wapum niŋ wou Puteoli wosuwagumun. 14 Puteoli wosuwanene Jesu’walaŋ kayoŋbop uŋoŋ hatiyagiŋdi ninimbu Sonda kubugoŋ adut hatigumun. Hatiŋa uŋaniŋ agaŋ Loma kwetneŋ wosuwagumun. 15 Unene Jesu’walaŋ kayoŋbop uŋoŋ hatiyagiŋ adi kahatnik nadiŋa me noli Apiyus yokwetneŋ uŋoŋ wooŋ nibugiŋ, eŋ me noli yokwet Nalum Yot Lufomkulitniŋ yoiŋneŋ uŋoŋ wooŋ nibugiŋ. Kaŋ Poldi u yabuŋa Bepaŋ niutumbaaŋ saŋiniŋ tuguk.
Pol adi Loma uŋoŋ Jesu’walaŋ Mede Momooŋ yohautaguk
16 Loma wosuwane Pol adi mikme niŋdi kadokoune ne hogok kedem itowek niŋgiŋ. 17 Ala kadehati lufomkulitniŋ dapmaune Judame heki’walaŋ talitimeŋ yenimbu buŋa bopnegiŋ. Bop tubune yeniŋguk, “Notneye, nu Yodoko Medenikdok be titiŋnikdok nemek kadakaniŋ nemu tugut iŋgoŋ Jelusalem gwaŋ nanagila yot fafaŋeniŋneŋ nehidahiŋa Loma me heki’walaŋ kohohik foloŋ napmegiŋ. 18 Kaŋ Lomahidi nulukumuŋdok malabumuŋ nemu tubumintagiŋ doktiŋa nanindapmaaŋ binabune hogok hatidok yogiŋ, 19 iŋgoŋ Judame hekidi gigine tigiŋ doktiŋa Mapme Wapumdi medene nadiwek yogut. Tiŋa undugoŋ nu metamneye Judahi mede gineŋ nemu yapmegut. 20 Unduŋ doktiŋa hehibopneeŋ hidigut mede yonadinim yo haniŋat, tiŋa undugoŋ nu Isilaehi metam Mesiyadok nadikunakunaleeŋ woomiiŋ aditok tiŋa tawa fafaŋeniŋ (sen) i kohone foloŋ hatak.”
21 Unduŋ yoguk kaŋ adibo niŋgiŋ, “Indi du’walaŋ kahat Judahidi nemu youtnimbune kagumun, be notniye uŋahidi nemu buŋa niniŋgiŋ, be dutok mede kadakaniŋ nemu yobu nadigumun. 22 Iŋgoŋ metam kwetkwet adi du’walaŋ kayoŋbopgeye yenimpekit tubune nadiyam, ale du’walaŋ nadinadige ninimbune nadinim.”
23 Unduŋ yoŋa nai tiŋa mowogiŋ ala nai uŋaniŋ metam feegoŋ buŋa Pol hakukneŋ bopnegiŋ. Kaŋ haniŋ tububihila Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ diniŋ mede yenilu yenilu bufaguk. Tiŋa undugoŋ Jesu’walaŋ mede Moses’walaŋ Yodoko Mede gineŋ eŋ polofet hekidi pepa youkiŋneŋ uŋoŋ moŋgola yenintauguk. 24 Kaŋ metam adi mede yeniŋguk wondi welehik tubukulemaguk, iŋgoŋ noli adi medeŋiŋ mu nadiŋa 25 nehi uŋgoŋ siweneeŋ mowogiŋ.
Poldi mede indiŋ yoguk doktiŋa siweneeŋ mowogiŋ, “Uŋgoniŋ Munabulidi polofet Aisaiya nimbu mamahi-papahiye kedem hinek mede indiŋ yeniŋguk,
26 ‘Du wooŋ mebop i indiŋ yenimbeŋ:
“Mede magihikdi nadineeŋ iŋgoŋ nadidakale mu tineeŋ, dauhikdi kaneeŋ iŋgoŋ kadakale mu tineeŋ. 27 Metam i nadinadihik bubuyeŋ, tiŋa magihik teheŋa dauhik maaŋ tehep tigiŋ. Unduŋ mu tine tigiŋ binek dauhik kedem diweyaneŋ, eŋ magihikdi mede kedem nadiyaneŋ, eŋ nadinadihik kedem dakaleluwek, kaŋ nu’walaŋ buune nu kedem yehitubu-kedebalit.” ’ ”
28 Unduŋ yoŋa indiŋ yeniŋguk, “Unduŋ doktiŋa indiŋ hanimbe nadineŋ. Bepaŋdi kedeba-kedeba mede u metam fekhinit mokit hekidok kameyemguk, ala adi kedem nadineeŋ.”
29 Poldi unduŋ yenimbu Judame heki u nadiŋa nehi uŋgoŋ kisaŋ siweneeŋ mowogiŋ.
30 Pol adi Loma uŋoŋ yot tuwaŋila itouguk, kaŋ metamdi adi kakaŋdok yolineŋ bagiŋ kaŋ yabuŋa nadifo hogok tuluguk. 31 Buŋa kaune Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ wondiniŋ medeŋiŋ yeniluguk eŋ Wapum Jesu Kilisto’walaŋ Mede Momooŋ muntanit mokit gibitaŋ yeniluguk. Unduŋ tubune nebek niŋdi kamehep nemu timiŋgiŋ.