9
Koom Wapum niutumbadok tali adi woliniŋ hogok hakuk
Yofolok komi gineŋ Wapum niutumba titiŋdok tali hakuk eŋ wondiniŋ Yoholaŋ* Seliyot indi’walaŋ mede gineŋ yoholaŋ yoyam. Uŋgoniŋ kwetfoloŋ ikuk. Bepaŋ niutumbadok Yoholaŋ indiŋku magiŋ oŋ. Yotmaaŋ niŋ timeŋ hinek, u wou Yotmaaŋ Uŋgoniŋ yogiŋ, uŋoŋ kendol boiŋa galidok kayoŋ yakuk, tiŋa falik niŋ yakuk wondok foloŋ belet Bepaŋdok boiŋa uŋgoniŋ yoŋit wondi hakuk. Kaŋ yotmaaŋ niŋ hauledi dobuhep tubune hatuguk uyadi wou Yotmaaŋ Uŋgoniŋ Hinehinek yoŋit. Uŋoŋ adi hemundumunduŋe titiŋdok alta goldi tiŋit uŋgoŋ ikuk. Tiŋa yofolok diniŋ bogit goldi hafiyegumotagiŋ wondi ikuk. Tiŋa mana kabot Mana uyadi nanaŋe Bepaŋdi Judahi kwet fiileŋ yembu nayagiŋ. Kisim Bek 16 uŋgoŋ kunali nadidok. eŋ Alon’walaŋ tot kaikaaŋ mundiniŋ kadoguk uye yofolok komi diniŋ kawade gumoi dut wanaŋ kameŋit. Sigiŋ foloŋ adi hauta diniŋ Kelobim Kelobim adi Bepaŋ’walaŋ aŋelo bop niŋ’walaŋ wohik. welewele lufomuk papalihikdi bogit namokopŋiŋ kufula hehewe tiŋa yakumuk. Ala wondiniŋ medeŋiŋ dediŋ tiŋa yodapmaweŋ.
Nemenemek unduŋ boiune halune yotmaaŋ niŋ timeŋ hinek uŋoŋ dumuŋ heheŋ-me heki adi helemahelemaŋ foŋat labuŋat tiŋa kwanaihik tiyagiŋ. Eŋ yotmaaŋ niŋ maaneŋ hinek uŋoŋ adi Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapumhik ne kubugoŋ gulet kubugoŋ maaneŋ nai kubugoŋ foluguk. Ala hogok adi moŋ, ne’walaŋ yom eŋ metam’walaŋ yomdok nadisuŋa naŋgat moŋgola fooŋ siloŋ tiŋa kwatneluguk. Nemek wendiniŋ mebi Uŋgoniŋ Munabulidi indiŋ nihititiŋenelak. Yoholaŋ Uŋgoniŋ komidi uŋgoŋ ihelune indi Bepaŋ’walaŋ Yot Uŋgoniŋ, folooŋ hinek gineŋ fofoŋdok talii u miŋgilaŋgoŋ hinek mu mintadakaleguk. Yoholaŋ timeŋ ikuk wondiniŋ mebi adi nai indidegoŋ kwetfoloŋ hatiyam wondiniŋ weleweleŋiŋ tilak. Yoholaŋ Uŋgoniŋ gineŋ nanaŋe kale boiŋa dumuŋ hemihemiŋ wondi meeniŋ bopneeŋ Bepaŋ niutumba tigiŋ adi’walaŋ welehik tutumbadok tuwot moŋ. 10 Unduŋ doktiŋa Judahi’walaŋ Yodoko Mede adi titiŋ mebimebi tiŋa nanaŋe ime eŋ foloohik youtewalandadok mede hogokdi hakuk. Undiniŋ uyadi kougoŋ folooŋdi mintaune kelekutdok, ala hogok weleweleŋiŋ hakuk.
Kilisto adi siloŋ kwanai folooŋ tuguk
11 Kilisto adi nemek momooŋ agaŋ mintaguk hakiiŋ wendiniŋ Siloŋyot Talitimeŋ Wapum mintaguk. Unduŋ tiŋa Siloŋyot folooŋ hinek, meeniŋ kohohikdi mu magiŋ, kwetfoloŋ iŋoŋ iitdok tuwot moŋ, uŋoŋ foguk. 12 Meme eŋ makau naŋgatdi moŋ, ne’walaŋ naŋgatdi Siloŋyot diniŋ Yotmaaŋ Uŋgoniŋ Hinehinek uŋoŋ nai kubugoŋ fooŋ nihituwaguk wondigoŋ hahat fafaŋeniŋ halaak. 13 Meme dut makau naŋgat eŋ makau kwam uyadi Judahi’walaŋ titiŋ keleeŋ wendi meeniŋ geŋgeŋhinit foloŋ gikwaimbat tiyembune foloohik hogok walandaguk. 14 Judahi’walaŋ dumuŋ heheŋ-me hekidi unduŋ tagiŋ, iŋgoŋ hatihati dapmadapmaŋnit diniŋ Munabuli adi Kilisto tubulodaune ne’walaŋ hatihatiŋiŋ didimeniŋ hinek u Bepaŋdok siloŋ timiŋa welenik bumbut nihiyoutewalandalak. Ale indi titiŋnik hogohi doktiŋa kumuŋdok gigit tugumun u Kilisto’walaŋ naŋgatdi kedem nihiyoutewalandaune Bepaŋ hatihati molom tipilapilaye timiyaneem.
Jesu’walaŋ naŋgatdi kadakaniŋdok tuwaŋiŋ kameune sidokoguk
15 Unduŋ degoŋ tiŋa Kilisto adi yofolok kobuli diniŋ talitimeŋ tuguk, unduŋ tiŋa yofolok komi gineŋ hatiŋila yom tiŋit u tumolokutdok kumuŋguk. Unduŋ tuguk doktiŋa adi’walaŋ meŋimeŋiye adi yadi hatihati fafaŋeniŋ diniŋ kohoŋdiki moŋgotdok gigit yeniŋit u kedem moŋgotneeŋ. 16 Kohoŋdiki diniŋ mede adi indiŋ hatak. Molom kumumbune adigili moŋgotdok. 17 Molom dawi kaipmuŋ hatilune kohoŋdikidok gigit yoŋit u hogok haletik ala kumumbune mede wondiniŋ folooŋ mintalak. 18 Biyagoŋ kuyoŋ, unduŋ doktiŋa yofolok komi adi undugoŋ naŋgatnit mokit mu hakuk. 19 Adi Mosesdi indiŋ tuguk. Yodoko Mede kiutkiut mebimebi nindidimeŋit indigoŋ tuwot metam mede yeniyehitubu-didimedapmaaŋ makau eŋ meme naŋgat ime gut miŋobuŋa kusek§ Kusek u wou hisop. Koom Isip kwetneŋ Aŋelodi Isilaehi yabukiyondaaŋ yalakapmeguk, nai uŋaniŋ Isilaehi hisop kusekdi dompa mihiniŋ’walaŋ naŋgat gineŋ kapmaŋ tiŋa yeme foloŋ hafiyegiŋ. foloŋ dompa dumuniŋ giminiŋ ulobuŋa wendi naŋgat gineŋ fulaŋa tiŋalooŋ gikwaimbalune pepa bilibetnit be metam wanaŋ tinagomyemuluguk. 20 Unduŋ tiŋa indiŋ yeniluguk, “Biyagoŋ kuyoŋ, Bepaŋdi yofolok mede yokwambundahamuŋak wendiniŋ naŋgat iŋakoŋ.” 21 Unduŋ yeniŋa Siloŋyot magiŋ eŋ siloŋ kwanai diniŋ kulufe heki u maaŋ naŋgatdi yougomuluguk. 22 Diki adi indiŋ, Yodoko Mede gineŋ yoŋit doktiŋa nemenemek hogok-kabe nemu wabidok, naŋgatdi wanaŋ youtewalandadok, eŋ naŋgatnit mokit adi yom tumolokutdok talik nemu hatak.
Kilisto adi inditok siloŋ nai kubugoŋ tubune dapmaguk
23 Kunumneniŋ nemek folooŋ hinek hatak wendiniŋ weleweleŋiŋ uyadi naŋgatfitdi youtewalandadok yoŋit eŋ nemek folooŋ hinek ne adi siloŋ wapum hinekdi youtewalandadok tali kubugoŋ hatak. 24 Unduŋ doktiŋa Kilisto yadi Bepaŋ’walaŋ Siloŋyot folooŋ hinek diniŋ woliniŋ meeniŋ kohohikdi magiŋ gineŋ uŋoŋ mu foguk. Adi yadi kunum maaneŋ loguk, tiŋa uŋgoŋ hatiŋila Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ inditok tiŋa siloŋ kwanaiŋiŋ hati tilak. 25 Tiŋa undugoŋ weleŋ be folooŋdi inditok siloŋ kwanai folooŋbo kilikibo titiŋdok mu loguk. Dumuŋ heheŋ-me talitimeŋhik adigili biyagoŋ gulet indigoŋ tuwot foluguk. Ala uyadi ne’walaŋ naŋgat moŋ, uyadi naŋgat fiili moŋgola Siloŋyot diniŋ Yotmaaŋ Uŋgoniŋ Hinehinek gineŋ foluguk. 26 Kaŋ Kilistodibo undugoŋ titalabuliwek binek adi kwet tububihila mintagukneŋgoŋ tububihila nai fee hinek kumuŋtalabuluwek. Adi yadi unduŋ mu tiŋa nai wapum dulaune yomnik dapmandok ne’walaŋ folooŋdi nai kubugoŋ hinek siloŋ timimbune dapmaguk. 27 Meeniŋdi nai kubugoŋ hogok kumuŋdok niniŋit, kaŋ wondok sigineŋ medenik yodapmaŋdok yoŋit. 28 Kaŋ Kilisto adi undugoŋ meeniŋ fee diniŋ yomhik hekiŋa nai kubugoŋ kumuŋgukdi kotigoŋ kadakaniŋ diniŋ kwanai tibene moŋ, adi woom timiŋila hatiiŋ adi yanagitdok hogok mintadakalewaak.

*9:1: Seliyot indi’walaŋ mede gineŋ yoholaŋ yoyam.

9:4: Mana uyadi nanaŋe Bepaŋdi Judahi kwet fiileŋ yembu nayagiŋ. Kisim Bek 16 uŋgoŋ kunali nadidok.

9:5: Kelobim adi Bepaŋ’walaŋ aŋelo bop niŋ’walaŋ wohik.

§9:19: Kusek u wou hisop. Koom Isip kwetneŋ Aŋelodi Isilaehi yabukiyondaaŋ yalakapmeguk, nai uŋaniŋ Isilaehi hisop kusekdi dompa mihiniŋ’walaŋ naŋgat gineŋ kapmaŋ tiŋa yeme foloŋ hafiyegiŋ.