4
Sadaŋdi Jesu tikamanda timiŋguk
(Mak 1:12-13; Luk 4:1-13)
Kaŋ Jesu nai uŋaniŋgoŋ Sadaŋdi tikamanda timimbune mebiŋiŋ dakaledok yoŋa Uŋgoniŋ Munabulidi nagilune kwet fiileŋ uguk. Jesu adi uŋoŋ wooŋ helebufa 40 nanaŋe kamehep tiŋa map hatiguk, doktiŋa map hanadilune me tikamanda molom adi mintamiŋa niŋguk, “Du Bepaŋ mihiŋiŋ biyagoŋ nobu hatiliweŋ kaŋ kawade i yenimbune nanaŋe yageleneŋ.”
Unduŋ nimbune Jesudi yoguk, “Yodoko Mededi indiŋ yolak, ‘Mehinek adi nanaŋedok hogok mu hatidok. Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ bulak tuwot nadidahiŋa hatidok.’ ”
Unduŋ yobune kotigoŋ nagila Jelusalem Siloŋyot ki foloŋ logumuk. Looŋ Sadaŋdi niŋguk, “Du Bepaŋ mihiŋiŋ biyagoŋ nobu hatiliweŋ kaŋ iŋaniŋ tatakula kwetfoloŋ foweŋ. Yodoko Mededi indiŋ yolak doktiŋa ganilat,
‘Bepaŋ adi aŋeloŋiye yapmeune buŋa gehitubu-lodaaŋ gabudokoneŋ.’
Tiŋa indiŋ maaŋ yolak,
‘Adi kohoŋgoŋ gitagoŋ ganagi fooŋ gapmeune kawadedi kayoge-kabe nemu youlek.’ ”
Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Yodoko Mededi indiŋ maaŋ yolak, ‘Du Wapumge Bepaŋ tikamanda mu timimbeŋ.’ ”
Unduŋ yobune Sadaŋdi kotigoŋ nagila looŋ kweboboe kweheyeniŋ foloŋ yali kwetkwet nemenemek hogohogok hatak u nimbune saŋiniŋhik kaguk, kaŋ niŋguk, “Du mulelem tiŋa naniutumbaweŋ kaŋ kedem nemenemek hogohogok u dutok gambit.”
10 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Sadaŋ, du tabaweŋ! Yodoko Mededi indiŋ yolak, ‘Wapumge Bepaŋ hogok niutumbaaŋ mulelem timiluwaaŋ.’ ”
11 Unduŋ nimbune Sadaŋ adi bikabuŋa uguk, kaŋ aŋelo hekidi buŋa tubulodagiŋ.
Jesudi Galili kwetneŋ wooŋ kwanaiŋiŋ tububihikuk
(Mak 1:14-15; Luk 4:14-15)
12 Jon agaŋ yot fafaŋeniŋneŋ kameune hatak, gigit unduŋ nadiŋa Jesu adi Galili kwetneŋ uguk. 13 Unduŋ tiŋa Nasalet yokwet bikabuŋa wooŋ Kafanaum uŋoŋ itouguk. Yokwet u imeŋgwaŋ gagayeŋ, Sebulon eŋ Naftali kwetneŋ uŋoŋ hakuk. 14 Unduŋ tubune polofet Aisaiyadi Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede tagimneeŋ indiŋ yoguk u folooŋ mintaguk:
15 “Sebulon eŋ Naftali kwetneŋ, Galili Imeŋgwaŋ gagayeŋ tiŋa Jodan Ime magimagi, eŋ Galilihi noli Judahi’walaŋ feknit mokit uŋoŋ hatiiŋ. 16 Mebop u mambip gineŋ hatiiŋ adi hauta wapum kaiŋ. Eŋ mambip gineŋ itowiiŋ adi hautayembaak.”
17 Nai uŋaniŋ Jesudi tububihila mede indiŋ yohautaguk, “Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋdi hehitubu-dulalak doktiŋa kadakaniŋhik sigilulum tiyemaneeŋ.”
Jesudi me lufolufom kutiyenimbune keleeŋ ugiŋ
(Mak 1:16-20; Luk 5:1-11)
18 Ala heleniŋ Jesu Galili Ime magi hogok wooŋ me yadalit niŋ yabuguk, Saimon, wou noli Pita, tiŋa kwayaŋ Endulu. Adi me pisi moŋgomoŋgot yakat doktiŋa imeŋgwaŋ gineŋ umbenhik kukut hati tugumuk. Kaŋ wooŋ yehitubu-mintaaŋ yeniŋguk, 19 “Buŋa nu nehikeledemek kaŋ metam yahaŋedok hanindidimewit.”
20 Unduŋ yenimbune nai uŋaniŋgoŋ umbenhik uŋgoŋ biyabuŋa Jesu kelegumuk. 21 Kaŋ kabe-muniniŋ uuyeŋ kotigoŋ meyadalit iŋgoŋ nimaaŋ yehitubu-mintaguk, Jems tiŋa kwayaŋ Jon. Adi Sebedi mihiŋiyat, ala behik dut muwagehik foloŋ hali umbenhik hati kaulidokolune yehitubu-mintaguk. 22 Tiŋa Jesudi me yadalit u maaŋ kutiyenimbune muwage be behik wanakaŋ uŋgoŋ biyabuŋa Jesu kelegumuk.
Jesu adi Mede Momooŋ yohautaŋila metam fee hinek yehitubu-kedebaguk
(Luk 6:17-19)
23 Kaŋ Jesu adi Galili kwetneŋ Judahi’walaŋ bopyot yaliugiŋ indigoŋ tuwot yaudapmaaŋ Hatihati Uŋgoniŋ diniŋ Mede Momooŋ yohauta kwanai tiyauguk. Tiŋa undugoŋ me yagit folofigitahinit yehitubu-kedebaguk. 24 Unduŋ tubune gigitŋiŋdi Siliya kwetneŋ hautadapmaune nadiŋa metam yagit folofigitahinit be yabaphinit be me kumuŋkaika tagiŋ be me kayohik kohohik kumuhi yanagila adi’walaŋkade uune yehitubu-kedebaguk. 25 Unduŋ tubune Galili kwetneŋhi be yokwet 10 ila ugiŋ* Gilik mede gineŋ yehikiut tiŋa wou Dekapoli youkiŋ. uŋahi be Jelusalem yokwetneŋhi be Judiya kwetneŋhi be Jodan fukuniŋ be fukuniŋ metam fee hinekdi bopneeŋ Jesu kelegiŋ.

*4:25: Gilik mede gineŋ yehikiut tiŋa wou Dekapoli youkiŋ.