11
Jon Imeyout Tububihitdi mede kameune mihiŋiyedi tiŋa Jesu’walaŋ ugiŋ
(Luk 7:18-35)
Jesu adi mihiŋiye 12 mede unduŋ yenindidimedapmaaŋ yokwet noli Galili kwetneŋ ila ugiŋ uŋoŋ yenindidime kwanai tiŋa Mede Momooŋ yoyo tibene uguk. Kaŋ Jon adi yot fafaŋeniŋneŋ hali Jesudi kwanai tubune gigitŋiŋ nadiŋa mihiŋiye yeniŋkulune ugiŋ. Wooŋ indiŋ ninadigiŋ, “Du Jondi me niŋ bubuŋdok yoguk u du-kube? Be nolidok woomuneem?”
Unduŋ yobune Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Hidi udaneeŋ uneŋ. Wooŋ nemenemek mintaune kanadi tiiŋ u Jon nimbune nadiwek. Me dauhik sipmakahidi diwetom tiiŋ, kayohik kadakahidi talik yawiiŋ, wede hakihinitdi walandaiŋ, be magihik kaulehidi mede nadiiŋ, eŋ kumuhidi koti kaikaiŋ, agaŋ fiyewakahidi Mede Momooŋ nadiiŋ. Me nediyeŋ nu’walaŋ titiŋne kaŋ nadikadaka mu tilak adi Bepaŋdi kaune utumba tilak.”
Jon mihiŋiye udaneeŋ ulune Jesudi metam Jondok indiŋ yeniŋguk, “Hidi kwet fiileŋ ugiŋ u maŋgoŋ kanene ugiŋ? Hidi baniŋgip sububadi fedilu uŋambuŋat tilak ube kane ugiŋ? Be me tinahukut kinonom tilak undiniŋbe kane ugiŋ? Me tinahukut unduhi tinahukukiiŋ adi me mapme yohineŋ hogok hatiiŋ. Be polofet niŋ kane ugiŋ? Indiŋ hanimbe nadineŋ. Hidi me wooŋ kagiŋ adi yadi polofet noli yalakapme tilak, tiŋa adi yadi me uŋgoniŋ hinek. 10 Aditegoŋ Yokudip Mededi indiŋ yolak,
‘Nu kwanai-mene kamewene timeŋ wooŋ talik dobui tigambaak.’ ”
11 Unduŋ yoŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Indiŋ hanilat. Metam hogohogok kwetfoloŋ mintagiŋ nebek niŋdi Jon Imeyout Tububihit mu kalakapmelak, iŋgoŋ nebek niŋ Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Kobuli gineŋ fofoŋnit-kabe hatilakdi Jon kalakapmeeŋ loloŋnit tilak. 12 Jon Imeyout Tububihitdi tububihila kwanai tuguk nai uŋaniŋ Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli diniŋ Mede Momooŋ u saŋiniŋnit tububihila mintagukdi mintati bulak. Kaŋ me nediyeŋ gigine kwanai tiiŋ hekidi Hatihati u kahileiŋ. 13 Polofet heki tiŋa Moses adi wanakaŋ kigili mede youkudip foloŋ eŋ yohauta gineŋ titabubuyeeŋ Jon’walaŋ nai gineŋ tubudapmagiŋ. 14 Unduŋ doktiŋa hidi mede i nadine kaŋ kedem nadineŋ. Ilaija bubuŋdok yogiŋ u Jon buguk uŋakoŋ. 15 Nebek niŋ adi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwek.”
16 “Metam kobuhi i maŋgoŋdok tuwolit kamekaaŋ yenimbit? Adi yadi wapmihidok tuwolit. Wapmihi adi yowawaliweŋ bopneeŋ haliŋa nohiyedok indiŋ yeniiŋ, 17 ‘Indi kap momooŋ togumun iŋgoŋ nadifo mu tigiŋ, be kap bulaniŋgoŋ togumun iŋgoŋ makat mu kokiŋ!’ 18 Jon Imeyout Tububihit adi buŋa nanaŋe kamehep tiŋa ime fafaŋeniŋ maaŋ mu naguk kaŋ ‘Me yabapnit’ niŋgiŋ. 19 Kaŋ Me Kobumuŋ adi buŋa nanaŋe ime naune kaŋ indiŋ yoiŋ, ‘Me i nanaŋe molo tiŋa ime fafaŋeniŋ nanaŋ tilak doktiŋa adi yadi me takis muneeŋ moŋgomoŋgot eŋ me kadakahi’walaŋ nohik.’
“Metam kobuhidi unduŋ yoiŋ iŋgoŋ Bepaŋ’walaŋ nadisuhebet adi negoŋ folooŋnit tubune mebiŋiŋ mintadakalelak.”
Jesudi Galilihi metam mute mede yeniŋguk
(Luk 10:13-15)
20 Jesu adi yokwet indigoŋ yauŋa kunumneniŋ kudi tiyauguk iŋgoŋ metamdi kudi u yabuŋa welehik mu tubutakalegiŋ, doktiŋa nai uŋaniŋ kisaŋ yabutoŋa indiŋ yeniŋguk. 21 “Hidige! Kolasinhi tiŋa Besaidahi, hidi’walaŋ uŋoŋ kudi tugut u Saidon dut Taiya uŋoŋ binek tibe tugut adi metam uŋahidi kobulabulaye tiŋa kadakaniŋhik sigilulum tiyemne tigiŋ. 22 Unduŋ doktiŋa kougoŋ nai wapum mintawaakneŋ hidi’walaŋ malabumuŋdi adi’walaŋ kalakapme tibaak.
23 “Tiŋa Kafanaumhi, hidi hidetok nadiune loloŋ tilak, iŋgoŋ oŋ, hidi yadi hamdok gigit. Hidi’walaŋ kwetneŋ iŋoŋ kudi mintaguk u Sodom kwetneŋ uŋoŋ mintawe tuguk binek yokwet u mu kadakawe tuguk. Nai indidegoŋ momooŋ hatuwek. 24 Unduŋ doktiŋa indiŋ nadineŋ, kougoŋ nai wapum mintawaakneŋ hidi’walaŋ malabumuŋ mintawaak adi Sodomhi’walaŋ kalakapmeeŋ mintahambaak.”
Jesudi ne’walaŋkade wooŋ kulema tubumintadok kutininilak
(Luk 10:21-22)
25 Nai uŋaniŋ Jesudi mede indiŋ yoguk, “O Me Baŋ, kunumkwet diniŋ Wapum, du nemenemek i me nadinadihinit be nadidakalehinit’walaŋkade kamehebi tuguŋ. Tiŋa me nadinadihikdok nadiune wapmihidok tuwolit tilak aditok adi miŋgoŋ taŋakiyeyembu kaiŋ. 26 O Me Baŋ, da unduŋ mintadok yokwambundaaŋ nadifo tuguŋ wondok tuwot mintalak doktiŋa nadifo tiŋa ganiutumbalat.
27 “Nu Batnedi nemenemek agaŋ namdapmaguk tiŋa adi kubugoŋdi nadinamulak. Nebek noli nemoŋ. Kaŋ nebek niŋdi Me Baŋ mu nadimilak, Mihidi hogok nadimilak. Tiŋa meeniŋ Mihidi yehidanelak adi-hogok yenindakaleune nadidakaleiŋ.
28 “Me malabumuŋ tinatagibemŋa nadimalabudaaŋ gweheye tiiŋ, hidi nu’walaŋkade buune hehitubu-lodaaŋ kulema hambit. 29 Nu adi me kulemaŋ eŋ welene maaŋ kulemaŋ ale nu’walaŋ kwanai tiŋa mebine nadidakaleune welehik kulemawek. 30 Nu’walaŋ isene u kulemaŋ eŋ nemek beemdok hamulat uyadi loŋgoŋ.”