13
Jesudi yoyout diniyeti gineŋ kamekaaŋ yoguk
(Mak 4:1-12; Luk 8:4-10)
Mele nai wendegoŋ Jesu adi yopmaniŋ fooŋ buŋa wooŋ imeŋgwaŋ magineŋ ikuk. Kaŋ metam feedi wooŋ bopneune yabuŋa muwage niŋ foloŋ looŋ ikuk. Kaŋ metam bop wapum adi kiŋ foloŋ bopneeŋ yakiŋ. Kaŋ yoyout mede foloŋ mede mebimebi fee yeniŋguk.
Tububihila indiŋ yoguk, “I nadineŋ, me dinina molo niŋ adi nemek yeuli yetibe moŋgola uguk. Moŋgo wooŋ sayoli kilik kukam unduŋ kukuk. Kulune noli talipmeŋ magiŋ kaŋ bagi hekidi kunatnagiŋ. Noli kwet kawadenit foloŋ maaŋ kwet wahiŋgoŋ doktiŋa pilap kadogiŋ. Iŋgoŋ kokoi fuluŋgoŋ mu fogiŋ doktiŋa mele diweeŋ kawade dafafaŋeune kumuŋ tigiŋ. Kaŋ noli haŋginep maaneŋ maaŋ labugiŋ iŋgoŋ haŋginepdi hefulagiŋ. Noli kwet galikit foloŋ magiŋ adi kedem labuŋa folooŋ fee duhugiŋ. Tiŋa kwedei niŋ diniŋ folooŋ 100, kwedei niŋ diniŋ 60, kwedei niŋ diniŋ 30. Unduŋ mintagiŋ.
“Nebek niŋ adi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwek.”
Jesu adi maŋgoŋ mebi doktiŋa yoyout gineŋ Mede Momooŋ yoluguk wendok yodakaleguk
(Mak 4:10-12; Luk 8:9-10)
10 Mede unduŋ yobune Jesu ne’niŋ mihiŋiyedi hebeŋ gineŋ buŋa indiŋ ninadigiŋ, “Du maŋgoŋde mede yoyout hogok tiŋa yenilaŋ?”
11 Kaŋ Jesudibo indiŋ yeniŋguk, “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Kobuli diniŋ mede hebiniŋ hatak u Bepaŋdi agaŋ hanimbihitak, eŋ me noli adi mokoŋ. 12 Iŋgoŋ nebek niŋ adi nemek miŋgiŋ u boiŋa hatibune kaŋ tomboyoulimimbune duhuduhunit tibaak, eŋ nebek niŋ adi nemek miŋgiŋ u mu kame hatibune kaŋ lomtubune hogok hatiluwaak.
13 “Nu indiŋ nadiŋa yoyout mede hogok yenilat. Adi kanim yo kaiŋ iŋgoŋ tuwot mu kadakaleiŋ, eŋ nadinim yoŋa nadiiŋ iŋgoŋ tuwot mu nadidakaleiŋ. 14 Kaŋ Aisaiyadi mede indiŋ yoguk u folooŋ mintalak:
‘Magihikdi nadinadi hogok u nadineeŋ, eŋ welehikdi hinek nadidakale adi mu tineeŋ. Dauhikdi diwediwe u diweneeŋ, iŋgoŋ kadakale adi tuwot mu tineeŋ. 15 Metam yoŋ adi welehik kwambumuŋ eŋ magihik adi agaŋ youkaulegiŋ, eŋ dauhik agaŋ tubusupmakagiŋ. Unduŋ doktiŋa dauhikdi nemek tuwot mu kadakaleiŋ, eŋ magihikdi mede tuwot mu nadidakaleiŋ, eŋ welehikdi nemek nemu nadidakale-hinakaiŋ. Unduŋ doktiŋa welehik mu tubutakaleune nu detiŋa yehitubu-kedebawit.’
16 “Bepaŋdi habunadiune utumba tilak doktiŋa hehitubu-lodaune dauhikdi kadakaleiŋ eŋ magihikdi nadidakaleiŋ. 17 Nu biyagoŋ hanilat. Koom woŋ, polofet heki tiŋa metam didimehi adi nemek hidi kobuk kaiŋ i kanim yoŋa gigine tigiŋ iŋgoŋ mu kagiŋ. Tiŋa nemek hidi kobuk nadiiŋ u nadinim yoŋa gigine tigiŋ iŋgoŋ mu nadigiŋ.”
Jesudi yoyout diniyeti gineŋ kamekaaŋ yoguk wendiniŋ mebi yenimbihikuk
(Mak 4:13-20; Luk 8:11-15)
18 Unduŋ yoŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Dinina molo diniŋ yoyout mede yoŋat wendiniŋ mebi indiŋ. 19 Me nediyeŋ Mede Momooŋ nadilak iŋgoŋ weleŋ gineŋ mu kamehatilak, adi yadi me kadakaniŋdi buŋa weleŋ gineŋ mede yeuli u kuboneeŋ beŋa ulak. Me woŋ adi yeuli moŋgola wooŋ kulune talipmeŋ magiŋ kaŋ bagi hekidi nagiŋ wendok tuwolit. 20 Kaŋ kiliki kawade foloŋ magiŋ woŋ adi me nediyeŋ Mede Momooŋ kedem nadigalikaaŋ kamehatilak 21 iŋgoŋ kokoi fuluŋgoŋ hinek mu foguk doktiŋa Mede Momooŋ foloŋ yayat diniŋ mede be mik-kwadi mintaune munta tiŋa Mede Momooŋ sigilulum timilak. 22 Kaŋ haŋginep gineŋ magiŋ woŋ adi me nediyeŋ Mede Momooŋ nadinadi u kedem tilak iŋgoŋ nadinadiŋiŋ wapum adi nemek kwetfoloŋ iŋoŋ liwewaak wendok hatak. Tiŋa me muneeŋ bomboŋnit mintadok nadilak doktiŋa nadinadiŋiŋ wendigoŋ Mede Momooŋ diniŋ galikitŋiŋ u ulatifoune nadiune folooŋ mokit tilak. 23 Kaŋ me nediyeŋ kwet galikit gineŋ magiŋ undiniŋ hatiiŋ adi yadi Mede Momooŋ welehik gineŋ hinek nadidahiŋa folooŋ tubumintaiŋ. Adi yadi kitili niŋ foloŋ 100, niŋ foloŋ 60, niŋ foloŋ 30, unduŋ mintataulak.”
Jesu adi yoyout nanaŋe mimihi dut nanaŋe moihidok yoguk
24 Jesudi yoyout mede kotigoŋ nimaaŋ indiŋ tomboyoula yeniŋguk, “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ adi me niŋdi dininaŋiŋ gineŋ nanaŋe mimihi diniyetilak wendok tuwot kamekaaŋ yobit. 25 Adi nanaŋe youli mimihi yetiguk ala bufaune metam hogohogok damo deihatune memikŋiŋdi buŋa nanaŋe youli moihi u mimihi baŋamneŋ uŋgoŋ yetititauguk. 26 Kaŋ nanaŋe mimihi u labuŋa wapuhi tiŋa folooŋ titiŋdok titaulune youli moihi yetiguk u maaŋ agaŋ labuŋa mintadakalegiŋ. 27 Kaŋ kwanai-meŋiyedi u kaŋ buŋa indiŋ ninadigiŋ, ‘Bomboŋgi, du fiyege gineŋ nanaŋe mimihi hogok yetiguŋ, iŋgoŋ nanaŋe moihi u deŋandiŋ buŋa yakiiŋ?’
28 “Unduŋ ninadiune adibo yoguk, ‘Woŋ adi nebek memiknedi yetiguk.’
“Unduŋ yobune adibo kotigoŋ indiŋ ninadigiŋ, ‘Unda kedembe wooŋ tamali moŋgoyakutnim?’
29 “Unduŋ yogiŋ kaŋ bomboŋgihikdi indiŋ yeniŋguk, ‘Nanaŋe moihi tamakam yoŋa mimihi tamatneneŋ doktiŋa biyabune uŋgoŋ yatneŋ. 30 Ala kougoŋ folooŋ mintaune yabudidimeeŋ nanaŋe moŋgotnadok nai foloŋ me nanaŋe moŋgomoŋgot heki yenimbene wooŋ moihi u tamali ibidokooŋ beyakulune kudup gineŋ daneeŋ. Kaŋ mimihi nanaŋdok u moŋgola buŋa yopmaŋ bopneneeŋ.’ ”
Jesudi yoyout mastat kilik gut belet tububedi haguwo foloŋ kamekaaŋ yoguk
(Mak 4:30-32; Luk 13:18-21)
31 Unduŋ yoŋa yoyout mede nimaaŋ indiŋ tomboyoula yeniŋguk, “Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli adi mastat kilik* Mastat diniŋ mebi kanadiwe nadiŋa pepa yendiniŋ dikiineŋ Diksineli gineŋ uŋoŋ kaweŋ. undiniŋ. Ala me niŋdi tiŋa wooŋ fiyeŋiŋ gineŋ yetilak. 32 Kiliki woŋ adi kuyaniŋ kabe, kiliki noli yetiyam wendok tuwolit moŋ. Iŋgoŋ mindaŋ mastatdi looŋ wapum tiŋa nemenemek noli yetiyam u yalakapme tiŋa yalune bagi heki adi buŋa taŋeniŋ foloŋ uŋgoŋ deipilat tiiŋ.”
33 Koti tomboyoula yoyout mede nimaaŋ indiŋ yeniŋguk, “Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli adi tam niŋdi belet tububedidok haguwo u palawa dut miŋobuŋa bikabune hali bedi tilak undiniŋ.”
Jesu adi yoyout gineŋ hogok mede yohautaluguk
(Mak 4:33-34)
34 Jesu adi metam mede didimeŋgoŋ be miŋgilaŋgoŋ hogok mu yeniluguk. Adi yoyout mede foloŋ kameeŋ yeniluguk. 35 Unduŋ tubune polofetdi indiŋ yoguk u folooŋ mintaguk,
“Mane gineŋ adi yoyout mede hogok mintaune yobaat. Mede hebiniŋ kwet tububihila mintagukneniŋ halilabu hatak u yohautawaat.”
Jesudi yoyout nanaŋe mimihi eŋ moihi wendiniŋ mebi yeniŋguk
36 Jesu adi unduŋ yodapmaaŋ metam yapmeune ulune yolineŋ loguk. Kaŋ mihiŋiye adi looŋ indiŋ ninadigiŋ, “Du dinina gineŋ nanaŋe mimihi yetibune nanaŋe moihi maaŋ labugiŋ, yoyout mede unduŋ yoŋaŋ wendiniŋ mebi kedembe ninimbeŋ?”
37 Unduŋ ninadiune yeniŋguk, “Me nanaŋe momohi yetilak woŋ adi Me Kobumuŋ. 38 Eŋ dinina woŋ adi kwet wapum hali ulak wanakaŋ. Kaŋ nanaŋe youli mimihi woŋ adi metam kunumdok gigit hatiiŋ. Eŋ nanaŋe youli moihi woŋ adi me hogoli’walaŋ metamŋiye. 39 Mikme nanaŋe moihi yetiguk woŋ adi Sadaŋ. Eŋ moŋgotnadok nai woŋ adi nai wapum, kaŋ kwanai-me adi aŋelo heki. 40 Nanaŋe moihi tamali ibidokooŋ bekulune kudup gineŋ daneeŋ u nai wapum foloŋ mintawaak. 41 Nai uŋaniŋ Me Kobumuŋdi aŋeloŋiye yeniŋkulune kwetkwet wooŋ nemenemek metam yalamut tubune kadakaniŋ tiiŋ be metam kadakaniŋ titiŋ heki u wanakaŋ hogohogok yanagi bopneeŋ 42 kudup wapum gineŋ beyakulune foneeŋ. Uŋoŋ fooŋ folofigita nadiŋa mahik sikilitiŋa makat kobulabulaye tineeŋ. 43 Kaŋ metam didimehi adi yadi Behik’walaŋ kwet kulemaŋ gineŋ wooŋ meledi diwehautalak nabugoŋ diwehautayaneeŋ.
“Nebek niŋ adi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwek.”
Jesudi yoyout muneeŋ bogit eŋ fukut gineŋ kamekaaŋ yoguk
44 Unduŋ yoŋa indiŋ tomboyoula yoguk, “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ adi muneeŋ bogit niŋ dinina gineŋ wenefulagiŋ undiniŋ. Kaŋ me niŋdi u katubumintaaŋ nadifo tiŋa kotigoŋ uŋgoŋ kufulaŋa wooŋ nemenemekŋiŋ hogohogok tuwadok boiune tuwaune muneeŋ u beŋa wooŋ dinina u tuwaguk.
45 “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ adi me niŋdi fukut tuwawene kiyauguk undiniŋ. 46 Ala wooŋ fukut momooŋ hinek niŋ tubumintaaŋ wooŋ nemenemekŋiŋ hogohogok tuwadok boiune tuwaune muneeŋ beŋa wooŋ fukut u tuwaguk.”
Jesudi yoyout umben gineŋ kamekaaŋ yoguk
47 Unduŋ yoŋa indiŋ tomboyoula yoguk, “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ adi umben ime gineŋ kameune halune ime diniŋ kale uŋgoniŋ uŋgoniŋ bufolak undiniŋ. 48 Ala umben u ime diniŋ kale mebimebidi fotokoune tiŋa wooŋ giineŋ wenekula kale nanaŋdok heki u beŋa kabot wapum gineŋ kadahigiŋ. Eŋ kale mu nanaŋdok heki u beyakulune ime gineŋ fogiŋ. 49 Kwet i dapmawaakneŋ nemek unduku mintawaak oŋ. Aŋelo hekidi kwetkwet udapmaaŋ metam nadisukilitihinit lekiŋgoŋhik gineŋ metam hogohi hogohogok u yanagila 50 kudumebem wapum gineŋ yakulune foneeŋ. Uŋoŋ fooŋ folofigita nadiŋa mahik sikilitiŋa masiŋkilip tiŋa kobulabulaye tihatiyaneeŋ.”
51 Unduŋ yodapmaaŋ yeninadiguk, “Hidi u hanilat hogohogok u abe nadidakaleiŋ?”
Unduŋ yeninadiune yogiŋ, “Eeŋ, agaŋ nadidakaleyam.”
52 Unduŋ yobune yeniŋguk, “Yodoko Mede henale niŋdi Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ diniŋ mebi nadidakalelak, adi yadi me yot molom dabugoŋ. Yot molom adi metamdi kaneŋ yoŋa tinaulibi yotŋiŋ maaneŋ fooŋ bomboŋ komi be kobuli moŋgo fooŋ boilak undiniŋ.”
Nasalethidi Jesu sigilulum timiŋgiŋ
(Mak 6:1-6; Luk 4:16-30)
53 Jesu adi yoyout mede unduŋ yodapmaaŋ kwet u bikabuŋa yolikwelide uguk. 54 Uŋoŋ wooŋ Judahi’walaŋ bopyotneŋ fooŋ Mede Momooŋ yenindidimeune metam adi u nadiŋa boho tiŋa indiŋ yogiŋ. “Nadinadi wapum tiŋa kudi titiŋ uŋgoniŋ hinek i daŋ beŋak? 55 Indi me i agaŋ nadimiyam, adi yadi kamunda mihiŋiŋ eŋ miŋ adi Maliya, kaŋ kwayaŋiye wohiye adi Jems, Josep, Saimon eŋ Juda. 56 Tiŋa wiwiye indegut noŋgoŋ hatiyam. Iŋgoŋ adi nemenemek hogohogok i daŋ beguk?” 57 Unduŋ yoŋa kahaŋinda tiŋa nadilakata timiŋgiŋ.
Unduŋ tigiŋ kaŋ Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Polofet adi metam kwet niŋkadehi kahaŋinda mu tiiŋ iŋgoŋ yolikwelineŋ meŋimeŋiye nehi adi kahaŋinda tiiŋ.”
58 Metam uŋahi adi mu nadisukilitimiŋgiŋ doktiŋa adi’walaŋ uŋoŋ kudi fee mu tuguk.

*13:31: Mastat diniŋ mebi kanadiwe nadiŋa pepa yendiniŋ dikiineŋ Diksineli gineŋ uŋoŋ kaweŋ.