16
Jesu talamut tiŋa kunumneniŋ kudi titiŋdok ninadigiŋ
(Mak 8:11-13; Luk 12:54-56)
Kaŋ Falisi tiŋa Sadusi heki adi Jesu’walaŋ buŋa talamula indiŋ yogiŋ, “Du Bepaŋ’walaaniŋ biyagoŋ nobu foweŋ kaŋ kudi neeŋ tubune saŋiniŋge kanim.”
Unduŋ yogiŋ kaŋ yeniŋguk, “Hidi tebele mele fohebiwene tiŋila giminiŋ diwelak kaŋ yoiŋ, ‘Haloŋ meleyaŋ yalek.’ Be haniŋ fooŋ kaune kunum gouyeŋ kwet mambimambip hatubune yoiŋ, ‘Gwi ulek.’ Hidi kunum foloŋ nai dediniŋ helewek be helelak u kedem kakiyondaaŋ yoiŋ, iŋgoŋ nai yendok mebi mu kanadiiŋ? Metam kobuhi hidi kadakaniŋ titiŋdigoŋ kunum gineniŋ kudi tibe kakaŋdok naniiŋ. Iŋgoŋ kudi gitipmuŋ nemoŋ. Kudi adi koom Jona’walaŋ mintaguk undugoŋ mintaune kaneeŋ.” Jesu adi unduŋ yeniŋa biyabuŋa uguk.
Falisi eŋ Sadusi heki fiyeŋ doktiŋa Jesudi mihiŋiye mute mede yeniŋguk
(Mak 8:14-21)
Mihiŋiye adi belet nemu moŋgola Jesu dut ime fokolok losuwaaŋ kougoŋ naditomgiŋ. Kaŋ Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Hidi Falisi tiŋa Sadusi heki’walaŋ belet tububedidok haguwo gineŋ ala nadinadiŋale hatiyaneeŋ.”
Unduŋ yenimbu nehi uŋgoŋ kiyonadi tiŋa indiŋ yogiŋ, “Indi belet nemu moŋgo bumun doktiŋa unduŋ ninilak.”
Kaŋ Jesudi maŋgoŋdok kiyonadigiŋ u agaŋ nadiŋa yeniŋguk, “Nadisukilitihik kuyaniŋ-kabe hidi! Hidi maŋgoŋde belet kauleeŋ biyabuŋa buŋit wendok yonadiiŋ? Mede i mube nadidakaleiŋ? Nu kudi tugut u agaŋ kaulebe tiiŋ? Nu belet 5-di me 5 tausen yemtoi tibe naaŋ tuwot tubune nadikidiki bondibondi dedigoŋ yehitubu-tokogiŋ? 10 Nu belet yawe 7-di me 4 tausen yemtoi tibe naaŋ tuwot tubune nadikidiki bondibondi dedigoŋ yehitubu-tokogiŋ? 11 Nu adi beletdok mu haniŋat, kaŋ hidi detiŋa mu nadidakaleŋit? Nu adi Falisi tiŋa Sadusi heki’walaŋ belet tububedidok haguwo gineŋ ala nadinadiŋale hatidok wendok hanilat.”
12 Unduŋ yenimbu mihiŋiye adi kougoŋ naditomuŋa yogiŋ, “O, adi yadi belet tububedidok haguwo wendok mu yoŋak, adi Falisi tiŋa Sadusi heki diniŋ mede yoyo tiŋa titiŋhik wendok nadiŋa yoŋak.”
Pitadi Jesu’walaŋ mebiŋiŋ miŋgoŋ yodakaleguk
(Mak 8:27-30; Luk 9:18-21)
13 Jesu tiŋa mihiŋiye adi Sisaliya Filipai yokwet u tubudulaŋila mihiŋiye indiŋ yeninadiguk, “Metamdi Me Kobumuŋ, nutok dediŋ naniiŋ?”
14 Kaŋ adibo niŋgiŋ, “Nolidi Jon Imeyout Tububihit yoiŋ eŋ nolidi Ilaija yoiŋ, eŋ nolidi Jelemaiya yoiŋ, kaŋ nolidi polofet niŋ unduŋ yoiŋ.”
15 Unduŋ yobune nehibo yeninadiguk, “Kaŋ hidi hide nutok dediŋ naniiŋ?”
16 Unduŋ yeninadiune Pitadi yoguk, “Du adi Kilisto, Bepaŋ Hatihatinit’walaŋ Mihiŋiŋ.”
17 Unduŋ yobune Jesudi niŋguk, “Saimon Jon mihiŋiŋ, Bepaŋdi gabunadiune utumba tilak, nadinadi yoŋ adi kwetfoloŋ me’walaniŋ mu tiŋa yolaŋ, yoŋ adi kunum batnedi ganindakaleguk. 18 Unduŋ doktiŋa ganimbe nadiweŋ. Du wohoge Pita,* Pita wou adi mebinit. Mebi adi kawade hakat. doktiŋa nu kawade hakat wondok foloŋ kayoŋbopneye yapmewene kumuŋ fafaŋeŋ diniŋ saŋiniŋdi mu yehitubu-kadakawaak. 19 Tiŋa undugoŋ nu Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ diniŋ yeme youdilitom hogohogok u gambit, doktiŋa du kwetfoloŋ iŋoŋ yokamehep kwanai tuluwaaŋ u kunum foloŋ maaŋ undugoŋ hinek mintaluwaak, be kwetfoloŋ iŋoŋ yodapmandapmaŋ kwanai tuluwaaŋ kaŋ kunum foloŋ maaŋ undugoŋ hinek mintaluwaak.”
20 Unduŋ tiŋa mihiŋiye u adi Kilisto hatilak u nebek nemu yenimbihilune nadidok yoŋa yeniŋkamehep tuguk.
Jesudi kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilalaakdok yeniŋguk
(Mak 8:31–9:1; Luk 9:22-27)
21 Nai uŋaniŋ tububihila mihiŋiye nemek mintamimbaak wendok indiŋ yenimbihikuk. Jelusalem uŋoŋ uune Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapum heki eŋ Yodoko Mede henale heki tiŋa Judahi’walaŋ me wapuhi noli adi medeŋiŋ mu nadiŋa folofigita wapum miŋa ulukumuneeŋ, iŋgoŋ helebufa lufomkulitniŋ dapmaune kotigoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilalaak.
22 Kaŋ Pitadi Jesu ne hogok nagila wooŋ indiŋ niheguk, “Wapum, Bepaŋdi gehitubu-lodaune nemek undiniŋ mu hinek mintagambaak.”
23 Unduŋ nimbune udaneeŋ niŋguk, “Sadaŋ, du tabaweŋ! Du talik kamehep tinamulaŋ. Du mede yolaŋ woŋ adi Bepaŋ’walaŋ mede moŋ, woŋ adi kwetfoloŋ me’walaŋ hogok.”
Jesu takaliyaudok mede
24 Unduŋ yoŋa Jesudi tomboyoula mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Nebek niŋdi nu nehikelewene nadiŋa ne’walaŋ weleŋ diniŋ be sigiŋ diniŋ nadinadi wabidapmaaŋ helemahelemaŋ koloŋdabekŋiŋ bemŋa nu nehikeleluwaak. 25 Nebek niŋdi hatihatiŋiŋ netok kahilewaak, adi hatihatiŋiŋ filimimbaak. Eŋ nebek niŋdi nutok tiŋa hatihatiŋiŋ bikabaak, adi hatihati tubumintawaak. 26 Me niŋ adi Bepaŋ sigilulum timiŋa kwetfoloŋ diniŋ bomboŋdok nadigalika kisaŋ tubune munabuliŋiŋ kumumbune undiniŋgoŋ kotigoŋ deti tubumintawaak? 27 Nadiiŋ be! Me Kobumuŋ adi Beu’walaŋ hauta wapumnit tiŋa aŋeloŋiye dut wanakaŋ buneeŋ. Nai uŋaniŋgoŋ titiŋhik diniŋ tuwolit indigoŋ kibikoŋ tubu-udaneyembaak. 28 Nu biyagoŋ hinek hanilat. Metam i ikiiŋ noli adi kumuŋ mu tiŋa hogok hatilune Me Kobumuŋ adi mapme loloŋnit miŋgilaŋgoŋ mintaune kaneeŋ.”

*16:18: Pita wou adi mebinit. Mebi adi kawade hakat.