5
Yabap heki makaye welehik gineŋ fogiŋ
(Matiyu 8:28-34; Luk 8:26-39)
Unduŋ tiŋa Galili Imeŋgwaŋ fokolok, Gelasa kwetneŋ wosuwagiŋ. Wosuwaaŋ tatakula foune me niŋ yabapnit meyotneŋ itoulugukdi kawe buguk. Me u nebek niŋdi tawa fafaŋeŋdi (sen) tehiwekdok tuwot moŋ. Tawa fafaŋeŋdi tehiyagiŋ iŋgoŋ tubudoko tuluguk eŋ yot fafaŋeniŋneŋ kameyagiŋ iŋgoŋ ubulagineeŋ labu yauluguk. Helebufa indigoŋ meyotneŋ eŋ tuwai foloŋ yauŋa yakawe toŋa folooŋ kawadedi dobudobu tuluguk. Adi kweetniŋgoŋ-kabe yali Jesu kaŋ kiyane buŋa mulelem timiŋguk 7-8 kaŋ Jesudi yabap niŋkulune yakawe kadakaniŋ toŋa tubune me wondi Jesu niŋguk, “Jesu, Bepaŋ Loloŋnit Mihiŋiŋ, du maŋgoŋ tinambe bulaŋ? Nu Bepaŋ namanda foloŋ ganilat, folofigita kisaŋgoŋ mu nambeŋ.”
Unduŋ yoguk kaŋ Jesudi niŋguk “Du wohoge neeŋ” nimbune yoguk “Indi yabap feegoŋ doktiŋa wotniniye Me Mohok”.
10 Unduŋ yobune Jesudi yehikeleune kwet niŋkade uuŋdok moŋ niŋgiŋ, 11 adi makaye mohok kweboboe hapmeneŋ yamaŋgoŋ uŋgoŋ yabudokoyagiŋ ala yeniŋkulu uŋoŋ loloŋdok mede kwanai tigiŋ. 12 Indiŋ nimbulabulayeeŋ ninadigiŋ, “Kedembe ninimbune looŋ makaye heki welehik maaneŋ fonim?”
13 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ yeniŋkulune mehinek gineniŋ fobuŋa wooŋ makaye heki welehik maaneŋ fogiŋ. Foune makaye uŋoŋ hakiŋ hogohogok yokunathik 2 tausen u kiyaneeŋ wooŋ maham gineŋ tatakula ime gineŋ fooŋ ime naaŋ nadilali kumuŋgiŋ.
14 Unduŋ tubune me makaye yabudoko tiŋa ikagiŋ adi kiyaneeŋ yokwet wapumneŋ eŋ diniyeti tiŋa ikagiŋ indigoŋ wooŋ gigit yohautaune 15 metam Jesu hakukneŋ wooŋ kalune me yabapnit hatiluguk agaŋ tinahukut tiŋa nadinadiŋiŋ dakaleune ikuk u kaŋ munta tigiŋ. 16 Me neeŋ kakaŋ tigiŋdi me noli mu kagiŋ kahat tiyemgiŋ 17 kaŋ nadiŋa Jesudi kwet u biŋa uuŋdok niŋgiŋ.
18 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ muwage foloŋ looŋ we tubune me yabapnit hatiluguk adi Jesu dut noŋgoŋ uuŋdok yo ninadiguk 19 iŋgoŋ Jesu adi moŋ yoŋa indiŋ niŋguk, “Yokede wooŋ magemageye Wapumdi kudi uŋgoniŋ hinek tigamuŋak wendok kahat yenimbu nadineŋ.” 20 Unduŋ nimbune me u udaneeŋ wooŋ Jesudi nemek timiŋguk u metam Dekapoli yokwetneŋ hatigiŋ yenimbu nadiŋa boho tigiŋ.
Tam niŋ muyakip yagitnit dut Jailas waabiŋiŋ’walaŋ kahat
(Matiyu 9:18-26; Luk 8:40-56)
21 Jesu kotigoŋ udaneeŋ imeŋgwaŋ fokolok looŋ kiŋ foloŋ yakuk kaŋ metam fee buŋa bopnegiŋ, 22 kaŋ Judahi’walaŋ bopyothik diniŋ me wapum niŋ hatiluguk wou Jailas adi buŋa Jesu kayoŋ foloŋ maaŋ hali 23 baigoŋ hinek indiŋ ninadiguk. “Waabine yagit tiŋa kumumbe tilak ale du kedembe buŋa kohoge folooŋ foloŋ kameune kedebaaŋ hatibek?”
24 Unduŋ niŋguk kaŋ Jesu adut uune metam fee noŋgoŋ yehikeletaugiŋ. 25 Kaŋ adi baŋamhik gineŋ tam niŋ muyakip yagit tomboyoutnit tiŋa hatibune gulet 12 tuguk. 26 Adi haguwo-me hekidi tubukedebanim yo tagiŋ iŋgoŋ moŋ tikaŋ biune folofigita undugoŋ hatinadiluguk. Tiŋa undugoŋ muneeŋŋiŋ maaŋ agaŋ yemdapmaguk. Unduŋ tiŋa kedebadok dabugoŋ iŋgoŋ tububedi tiŋa hatiguk. 27-28 Tam u Jesu kahatŋiŋ nadiluguk doktiŋa buune metam feedi keletabugiŋ, kaŋ adi Jesu sigiŋ foloŋ metam baŋamhik gineŋ uŋgoŋ buŋa indiŋ nadiguk, “Tinahukutŋiŋ hogok wehemila kedem kedebawit.” Unduŋ nadiŋa buŋa Jesu tinahukutŋiŋ wehemikuk, 29 kaŋ nai uŋaniŋgoŋ weleŋ maaneŋ adi agaŋ kedebalat unduŋ nadiguk. 30 Unduŋ tuguk kaŋ Jesu adi saŋiniŋŋiŋ fofoye-tobune uŋgoŋ udaneeŋ yali yeniŋguk, “Nu tinahukutne neeŋdi wehemilak.” 31 Yeninadiguk kaŋ mihiŋiyedibo indiŋ niŋgiŋ, “Metam fee gehikeleeŋ yamaŋgoŋ biiŋ kaŋ maŋgoŋde yonadi undiniŋ tilaŋ?” 32 Unduŋ niŋgiŋ iŋgoŋ Jesu adi gigineeŋ tinahukutŋiŋ neeŋ buŋa wehemikuk u kawe diweguk. 33 Diwelu tam u nemek mintamiŋguk u kadakaleeŋ munta tiŋa heheleeŋ buŋa Jesu kayoŋ foloŋ maaŋ hali kahatŋiŋ timiŋguk 34 kaŋ Jesudi indiŋ niŋguk, “Waabine, nadisukilitigedi gehitubu-kedebalak ale kulemaŋgoŋ wooŋ kedem hatiluwaaŋ.”
35 Jesu adi unduŋ yayolune me niŋ adi Jailas yolineŋkade mede tiŋa buguk, buŋa Jailas indiŋ niŋguk, “Waabige agaŋ kumulak ale hinale nimbu mu wek.”
36 Unduŋ yoguk kaŋ Jesu adi mede wondok nadibedi mu tiŋa indiŋ niŋguk, “Du munta mu tibeŋ. Nadisukiliti hogok tibeŋ.” 37 Unduŋ niŋa metam noli adut uuŋdok kamehep tiyemiŋa Pita agaŋ Jems dut kwayaŋ Jon hogok yanagila ugiŋ.
38 Jailas yolineŋ wooŋ kalune toŋgiyonda wapum tiŋa makat koyone tigiŋ. 39 U kanadiŋa yot maaneŋ fooŋ metam indiŋ yeniŋguk, “Togiyonda wapum i maŋgoŋde tiiŋ? Waabi i kumuŋ mu tiŋak, adi damo deihatak.” 40 Unduŋ yobune adi kagege tigiŋ, kaŋ yeniŋkulu fakaŋde foudapmagiŋ kaŋ waabi miŋbeu agaŋ Jesu ne tiŋa mihiŋiye lufomkulitniŋ yanagila waabi u kumuŋa hakukneŋ fogiŋ. 41 Fooŋ kohoŋ foloŋ honeeŋ niŋguk, “Talita kum,” mebi adi “Waabi, nu pilaleŋ ganilat.” 42-43 Unduŋ nimbune pilali uŋambuŋat tuguk kaŋ metamdi nadiune uŋgoniŋ hinek tuguk. Kaŋ Jesudi mu wooŋ yobihitdok yo kamehep fafaŋeniŋ hinek tuguk, tiŋa nanaŋe neeŋ mimbu nawek yeniŋguk. Waabi u guletŋiŋ tuwelup gineŋ Jesudi kudi u tuguk.