8
Jesudi metam 4 tausen nanaŋe yemguk
(Matiyu 15:32-39)
Nai mu kweheyelune uŋaniŋgoŋ metam bop wapumdi kotigoŋ buŋa bopnegiŋ. Iŋgoŋ nanaŋehik moŋ, doktiŋa Jesudi mihiŋiye yehibopneeŋ yeniŋguk, “Metam i nukut buŋa hatibune helebufa lufomkulitniŋ tilak, kaŋ nanaŋehik agaŋ dapmaune map tubu yabuŋa bulaniŋgoŋ nadiyemilat. Metam noli kweetniŋ hinek bugiŋ doktiŋa map tiŋa agaŋ gweheye tiiŋ i yeniŋkulene uneŋ wooŋ noli talipmeŋ dauhik kulune maneeneŋ.”
Unduŋ yeniŋguk kaŋ mihiŋiyedibo indiŋ yogiŋ, “Kwet fiileŋ indineŋ nanaŋe deŋgoŋ yehitubu-mintaaŋ metam bop wapum i yemne natoki tineŋ?”
Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudibo yeninadiguk, “Kaŋ hide’walaŋ belet dedigoŋ boihakiiŋ?”
Yobune adibo yogiŋ, “7 hogok.”
Unduŋ nadiŋa metam yenimbune kwetfoloŋ fooŋ ila ugiŋ. Kaŋ belet 7 u moŋgo Bepaŋ niutumbaaŋ wobuŋa mihiŋiye yembune adibo metamdok yemtaugiŋ. Unduŋ tiŋa pisi kuyahi lufom-kabe u moŋgola Bepaŋ niutumbaaŋ mihiŋiye yembune u maaŋ moŋgola metam dane-yembune nagiŋ. 8-9 Metam 4 tausen-di nanaŋe u naaŋ tuwot tigiŋ kaŋ nanaŋe nadikidiki tigiŋ u Jesu mihiŋiyedi moŋgola bondibondi 7 kadahitokogiŋ. Unduŋ tiŋa metam yeniŋkulu uune 10 Jesu adi mihiŋiyedut muwage gineŋ looŋ Dalimanuta kwetneŋ ugiŋ.
Falisi hekidi Jesu kudi titiŋdok niŋgiŋ
(Matiyu 16:1-4)
11 Wooŋ hatune Falisi heki adi Jesu hakukneŋ buŋa deti honeeŋ nagitnim yoŋa siweneeŋ indiŋ niŋgiŋ, “Du Bepaŋ’walaaniŋ biyagoŋ hinek nobu foweŋ kaŋ kudi niŋ tubune saŋiniŋge kanim.”
12 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ Jesu adi munabut wapum tiŋa yeniŋguk, “Metam kobuhi hidi maŋgoŋde kudi tibe kakaŋdok naniiŋ? Nu biyagoŋ hinek hanilat, nu kunum gineniŋ kudi tifit tibit kaŋ hidi mu nadisukilitineŋ doktiŋa mu tibit.” 13 Unduŋ yeniŋa mihiŋiyedut muwage foloŋ looŋ ime fokolok logiŋ.
Jesudi Falisi heki gineŋ yo mihiŋiye yeniŋkiliti tuguk
(Matiyu 16:5-12)
14 Mihiŋiye adi belet moŋgotdok kaule tiŋa kubugoŋ hogok tiŋa ugiŋ 15 kaŋ Jesudi fafaŋeŋgoŋ hinek indiŋ yeniŋguk, “Hidi Falisi eŋ Helot heki’walaŋ belet tububedidok haguwo gineŋ ala nadinadiŋale hatiyaneeŋ.”* Mede u mebi indiŋ: Falisi eŋ Helot heki’walaŋ titiŋhik adi belet tububedidok haguwo undiniŋ. Unduŋ doktiŋa hidi adi’walaŋ titiŋhik faki-kabe niŋ tineeŋ adi u-kabe wondigoŋ titiŋhik fofooŋ u kedem tubukadakawaak.
16 Unduŋ yenimbu nehi uŋgoŋ kiyonadi tiŋa indiŋ yogiŋ, “Indi belet nemu moŋgo bumun doktiŋa unduŋ ninilak.”
17 Kaŋ Jesudi maŋgoŋdok yonadigiŋ u agaŋ nadiŋa yeniŋguk, “Hidi maŋgoŋde belet kauleeŋ biyabuŋa buŋit wendok yonadiiŋ? Mede mu nadiiŋbe, be mu nadidakaleiŋ? Hidi nadinadihinit mokit be? 18 Dauhik sipmakahi be? Be magihik kaulehi, mu naditomiiŋ be? 19 Koom metam 5 tausendok belet kohofukuŋ wobugut kaŋ naaŋ tuwot tubune nadikidiki bondibondi dediŋ kadahitokogiŋ?”
Yeninadiune “12” niŋgiŋ.
20 “Kaŋ belet yawe 7 wobuŋa metam 4 tausen yembe naaŋ tuwot tigiŋ kaŋ nanaŋe nadikidiki bondibondi dediŋ kadahitokogiŋ?”
Yeninadiune “7” niŋgiŋ.
21 Kaŋ yeniŋguk, “U agaŋ kagiŋ iŋgoŋ deti mu nadidakaleiŋ?”
Jesudi me dausipmik niŋ tubukedebaguk
22 Jesu adi mihiŋiye dut wooŋ Besaida usuwaune metam nolidi me niŋ dawi sipmakaŋ nagi buŋa Jesudi tubutombek yo niŋgiŋ. 23 Kaŋ Jesudi me u kohoŋ foloŋ honeeŋ hamaneeŋ nagila nehi hogok yokwet magineŋ wooŋ maluluk dawi foloŋ suwambali kohoŋ dawi foloŋ kameeŋ ninadiguk, “Nemek kedembe yabulaŋ?”
24 Unduŋ nimbune me u diweeŋ yoguk, “Eeŋ, metam yabulat iŋgoŋ yabe bem dabugoŋ yawiiŋ.” 25 Unduŋ yoguk kaŋ Jesudi kotigoŋ kohoŋ me u dawi foloŋ kameguk kaŋ diwedakaleeŋ nemenemek kedem yabuguk. 26 Kaŋ wooŋ yokwet maaneŋ mu fowek niheŋa niŋkulune yolide uguk.
Pitadi Jesu’walaŋ mebi yodakaleguk
(Matiyu 16:13-20; Luk 9:18-21)
27 Jesu adi mihiŋiye dut Galili bikabuŋa Sisaliya Filipaide ugiŋ. Talipmeŋ wooŋ mihiŋiye indiŋ yeninadiguk, “Metamdi nutok dediŋ hinek naniiŋ?”
28 Kaŋ adibo niŋgiŋ, “Nolidi Jon Imeyout Tububihit yoiŋ eŋ nolidi Ilaija yoiŋ, eŋ nolidi Jelemaiya yoiŋ, kaŋ nolidi polofet niŋ unduŋ yoiŋ.”
29 Unduŋ yobune nehibo yeninadiguk, “Kaŋ hidi hide nutok dediŋ naniiŋ?”
Unduŋ yeninadiune Pitadi niŋguk, “Du adi Kilisto.”
30 Unduŋ nimbu yeniŋguk, “Nebek noli mu yenimbihitneeŋ. Moŋ hinek hanilat.”
Jesudi kumuŋŋiŋdok yoguk
(Matiyu 16:21-28; Luk 9:22-27)
31 Unduŋ yeniŋa kumuŋŋiŋdok indiŋ tububihila yeniŋguk, “Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapum heki eŋ Yodoko Mede hinale heki tiŋa Judahi’walaŋ me wapuhi noli adi Me Kobumuŋ medeŋiŋ mu nadiŋa folofigita wapum miŋa ulukumuneeŋ, iŋgoŋ helebufa lufomkulitniŋ dapmaune kotigoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilalaak.”
32 Mede u yenindakaleune nadiŋa Pitadi Jesu ne hogok nagila wooŋ “Mede undiniŋ u mu yodok” yo kwihikwihileŋgoŋ nihep tuguk.
33 Kaŋ Jesu adi udaneeŋ mihiŋiye yabuŋa Pitadi mede yoguk u nadiune tuwot mu tubune niŋguk, “Sadaŋ, du tabaweŋ! Du mede yolaŋ woŋ adi Bepaŋ’walaŋ mede moŋ. Woŋ adi kwetfoloŋ me’walaŋ hogok.”
34 Unduŋ yoŋa mihiŋiye eŋ metam yenimbu buŋa bopneune yeniŋguk, “Nebek niŋdi nu nehikelewe nadiŋa ne’walaŋ weleŋ diniŋ be sigiŋ diniŋ nadinadi wabidapmaaŋ helemahelemaŋ koloŋdabekŋiŋ bemŋa nu nehikeleluwaak. 35 Kobuk nebek niŋdi hatihatiŋiŋ netok kahilewaak adi fiit timimbaak. Be nebek niŋdi nutok be Mede Momooŋdok tiŋa hatihatiŋiŋ bikabaak adi hatihati folooŋ kahilewaak. 36 Nebek niŋ adi kwetfoloŋ nemek fiila liwe tibaak wendok nadigalikaaŋ gigine hinek tihatilune hatihatiŋiŋ fiilune undiniŋgoŋ hinek kotigoŋ deŋaniŋ kaŋ tibaak? 37 Be weleŋ filaak wendok kibikoŋ maŋgoŋ kame hatibune tuwot hinek tibaak? Me niŋ kwetfoloŋ diniŋ bomboŋdok nadigalika tiŋa weleŋ kuyaniŋdok mu nadiŋa, be Bepaŋ sigilulum timimbaak adi hatihati folooŋ hinek deti kahilewaak? Moŋ hinehinek. 38 Eŋ nebek niŋ kobuk nai kadakaniŋ yendok, na be medene sigilulum tinimiŋa kwetfoloŋdok nadinadi hogok tibaak adi nubo udaneeŋ aŋelo uŋgoniŋ hekidut Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋŋiŋ foloŋ buneemneŋ me be tam u kibimaaŋ sigilulum timimbaat.”

*8:15: Mede u mebi indiŋ: Falisi eŋ Helot heki’walaŋ titiŋhik adi belet tububedidok haguwo undiniŋ. Unduŋ doktiŋa hidi adi’walaŋ titiŋhik faki-kabe niŋ tineeŋ adi u-kabe wondigoŋ titiŋhik fofooŋ u kedem tubukadakawaak.