16
Bepaŋ’walaŋ kwihita maliŋ 7
Kaŋ Siloŋyotneniŋ kutikuti wapum niŋ indiŋ labune nadigut. Uyadi aŋelo 7 indiŋ yeniŋguk. “Hidi wooŋ maliŋ 7 kwatneune Bepaŋ’walaŋ kwihitadi kwetfoloŋ fowek.” Kaŋ aŋelo kunakunat 1-di wooŋ maliŋ gineniŋ nemek kwatneune kwetfoloŋ foguk. Foune meeniŋ Kale Moiniŋ’walaŋ wou kamehatigiŋ eŋ weleweleŋiŋ mulelem timiŋgiŋ adi wede mebimebi kadakahi hinekdi foloohik foloŋ mintayemgiŋ.
Kaŋ aŋelo kunakunat 2-dibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek kwatneune imeŋgwaŋ wapum gineŋ foguk. Foune imeŋgwaŋdi naŋgat eŋ meniŋgitnit nabugoŋ tuguk. Unduŋ tubune imeŋgwaŋ wapum gineŋ nemenemek hatihatihinit kumuŋdapmagiŋ.
Kaŋ aŋelo kunakunat 3 adibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek kwatneune ime dawi eŋ ime miŋ gineŋ foune naŋgat tubudapmaguk. Unduŋ tubune aŋelo ime kadoko kameŋitdi indiŋ yobu nadigut,
“Didimeniŋ eŋ Uŋgoniŋ Molom, hatiguŋdi hatilaŋ. Kibi toboniŋ yodapmaŋ medege didimeniŋgoŋ yolaŋ. Adi yadi kayoŋbopgeye eŋ polofetgeye’walaŋ naŋgat tubukadakagiŋ doktiŋa kibibo naŋgat iŋgoŋ yemtoiune naiŋ. Unduŋ tiyembune tuwot hinek tilak.”
Kaŋ altadi mede indiŋ yobu nadigut, “U biyagoŋ. Wapum Bepaŋ, Saŋiniŋ Molom, kibi toboniŋ yodapmaŋ medege adi biyagoŋ eŋ didimeniŋ hinek.”
Kaŋ aŋelo kunakunat 4-dibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek kwatneune mele gineŋ foguk. Uŋoŋ foune mele diniŋ kudup gibitaŋ daaŋ meeniŋ kisaŋ yehidaguk. Meeniŋ adi mele kudutŋiŋdi yehidaune, Bepaŋdi yobune nemek miknit unduŋ mintaguk adi’walaŋ wou niŋkadakagiŋ. Tiŋa welehik mu tubutakaleeŋ Bepaŋ mu nintilogiŋ.
10 Kaŋ aŋelo kunakunat 5-dibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek Kale Moiniŋ’walaŋ mapme popŋiŋ gineŋ kwatneune foguk. Kwatneune foune yolikweli mambip tubudapmaguk. Unduŋ tubune meeniŋ adi folofigita fuliŋgoŋ hinek nadiŋa mahik sikiliti tigiŋ. 11 Untiŋila folofigita eŋ wedehik doktiŋa Bepaŋ kunumneniŋ nimpekit tiŋa nisuwambat tigiŋ. Unduŋ tiŋa welehik mu tubutakaleŋ, titiŋ be hatihatihik kadakaniŋ u mu wabigiŋ.
12 Kaŋ aŋelo kunakunat 6 adibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek kwatneune Yufeletis ime wapum gineŋ foguk. Foune ime naŋgakuk. Uyadi talik mintaune mapme mele labulabuneŋkadehidi bubuŋdok unduŋ tuguk. 13 Kaŋ nu yali yabuluwene fowa’walaŋ maŋiŋ gineniŋ eŋ Kale Moiniŋ maŋiŋ gineniŋ, eŋ polofet yalayalaŋ maŋiŋ gineniŋ yabap moihi lufomkulitniŋ, hawom nabugoŋ labugiŋ. 14 Adi yadi yabap folooŋ. Kudi wapum titiŋdok saŋiniŋ hayemilak. Adikuyeŋ mapme kwetkwet hatiiŋ yenihohokeneune Bepaŋ Saŋiniŋ Molom’walaŋ nai wapum foloŋ mik titiŋdok meyout tiŋa buŋa mindobu tineeŋ. 15 “Indiŋ hinek nadineŋ! Nu yadi kubome nabugoŋ kaka busuwawaat. Ale tiyaugene nebek niŋ adi hambiyek tiŋa mekawaakneŋ, ala nadiŋale hauleŋiŋ tinahukutdok tiulidokooŋ hatiluwaak. Unduŋ tibaak adi Bepaŋdi nadifo tiŋa kahaŋ timimbaak.”
16 Toboniŋ indiŋ, yabap moiniŋ heki adi kwet niŋ wou Judahi’walaŋ mede foloŋ Amagedon yogiŋ uŋgoŋ mapme yehibopnedapmagiŋ.
17 Unduŋ tulune aŋelo kunakunat 7 adibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek hamap foloŋ kwatneune foguk. Kaŋ Siloŋyotneŋ mapme pop ikukneŋkade mede niŋ indiŋ foguk, “Agaŋ tuwot tilak.” 18 Unduŋ yolune filimpit, eŋ muŋkulap, eŋ maŋiŋguhut, eŋ kenim wapum hinek tuguk. Meeniŋ koomkwaha hatitalabugiŋneŋ undiniŋ nemu tuguk. 19 Unduŋ tubune yokwet wapum tawaaŋ lufomkulitniŋ tuguk. Eŋ meeniŋ kwetkwet hatiiŋ adi’walaŋ yokwet wapuhi pupuhenedapmaguk. Eŋ Babilon yokwet mebi’walaŋ molohiye adi yadi Bepaŋ ne titiŋhik yabunadiŋa nadikwihitayemiŋa wain ime fafaŋeniŋ miknit yemiŋguk. 20 Tiŋa nai uŋaniŋgoŋ kwet kambaŋgit eŋ kweboboe wanaŋ liwedapmagiŋ. 21 Eŋ kunum gineniŋ gwi wapum ukuk, gwi foloŋ adi sububa tiŋa kawade bigim nabugoŋ mintaŋ,* Malabumuŋhik adi 45 kilo. meeniŋ udihiune folofigita nadiŋa Bepaŋ nimpekit tiŋa nisuwambat tigiŋ. Gwi sifo wapum hinek ula fana kisaŋ tiyemguk.

*16:21: Malabumuŋhik adi 45 kilo.