12
Hidi kaipmuŋ hatiŋila foloohik Bepaŋdok siloŋ timiyaneeŋ
Notneye, nu Bepaŋ welekulemaŋiŋ doktiŋa mede indiŋ haniŋgiginewe nadineŋ. Hidi adi foloohik kaipmuŋ hatihatinit hatiŋila Bepaŋdok siloŋ uŋgoniŋ hinek timimbune adi kaune utumba tuluwaak. Unduŋ tiŋa welehikdi hinek Bepaŋ niutumbaune tuwot hinek tibaak. Tiŋa hidi’walaŋ hatihatihikdi metam nadisukilitihinit mokit hatiiŋ wondok tuwolit mu hatiyaneeŋ. Hidi yadi Bepaŋ kahileune welehik be nadinadihik tubutakaleune folonamandap uŋgoniŋ tubune Bepaŋ’walaŋ nadihebet didimeŋgoŋ u nadidakalehinakaaŋ takaliyaneeŋ. Bepaŋ’walaŋ nadihebet adi titiŋ momooŋ, eŋ titiŋ Bepaŋdi nadiune tuwot hinek eŋ didimeniŋ hinek tilak.
Bepaŋdi siloŋ molomolom nimguk wondok tuwot kwanainik tiyaneem
Bepaŋ ne siloŋ tobogoŋ tinamuŋa kwanaiŋiŋ timindok nehitubu-dakaleguk doktiŋa hidi wanakaŋ hogohogok indiŋ hanindakalewe nadineŋ. Nebek niŋ adi netok nadiune loloŋnit hinek mu tuluwaak. Bepaŋdi siloŋ tobogoŋ dediŋ timimbune nadisukilitilak wondok tuwolit kwanai tuluwaak. Fekŋiŋ kalakapme tiŋa mu tibaak. Unduŋ doktiŋa indiŋ nadineŋ. Foloonik kobumuŋ kubugoŋ, ala adi’walaŋ dikidikiŋiye feedi kwanai-mebimebi tiiŋ. Kilisto’walaŋkade maaŋ undiniŋgoŋ, feedi kiutnene folooŋ kobumuŋ kubugoŋ tilak. Unduŋ tiŋa kayoŋ kohoŋ be dikidiki noli hatiŋila kiulihi tiyam. Siloŋ tobogoŋ Bepaŋdi kwanai-mebimebi siloŋ tinimguk. Ala me nediyeŋ Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede yohautadok siloŋ timiŋguk adi yadi nadisukiliti halimilak wondok tuwolit yoluwaak. Kaŋ niŋ adi tipilapilaye kwanai titiŋdok siloŋ timiŋgukdi kwanai u tuluwaak. Kaŋ niŋ adi yeniyehitubu-didime kwanai titiŋdok siloŋ timiŋgukdi kwanai u tuluwaak. Eŋ niŋ adi munte mede yodok siloŋ timiŋgukdi unduŋ yoluwaak, eŋ metam baniŋ tiiŋ yehitubu-lodalak adi tuwot hinek yemuluwaak, eŋ niŋ adi talitimeŋ hatidok siloŋ timiŋgukdi nadidakaleeŋ gigine tiŋa tuluwaak, eŋ niŋ adi metam nolidok bulaniŋgoŋ nadiyemiŋa yehitubu-lodalak adi kwanai u nadifo foloŋ tuluwaak.
Me hekinolit momooŋ hinek hatidok
Welesiloŋ kibikibi uyadi sigihikdi mu tiyaneeŋ. Hidi yadi nemek hogoli sigilulum timiyaneeŋ, eŋ nemek kedemneŋkade wooŋ galiyaneeŋ. 10 Hidi yadi menot folooŋ hinek tiŋa hatiyaneeŋ, eŋ nohiyedok nadiyembune loloŋnit tuluwaak. 11 Gweheye lakatanit mokit fafaŋe tiŋa yakaneeŋ. Munabulidok adi welehik koloŋgoŋ yatuwaak. Unduŋ tiŋa Wapum tipilapilaye timiyaneeŋ. 12 Unduŋ tiŋa nadifo foloŋ nadikunakunale tiyaneeŋ. Eŋ folofigita be bulaniŋgoŋ nai gineŋ welehik kulemaŋgoŋ hatiyaneeŋ. Unduŋ tiŋila ninadi kwanai tomboyoutnit tiyaneeŋ. 13 Unduŋ tiŋila Bepaŋ’walaŋ metamdi nemek niŋdok baniŋ tubune yabuŋa yehitubu-lodayaneeŋ. Eŋ me nalum buune momooŋgoŋ tiyemiŋa yabudokoyaneeŋ.
14 Eŋ fidihiŋa hehikali tineeŋ adi yadi kahaŋ tiyemaneeŋ. Hidi mahikdi medehaki mu yoyaneeŋ, tobo kahaŋ mede hogok yoyaneeŋ. 15 Unduŋ tiŋa nohiye nadifo tiyaneeŋ u yehitubu-lodaaŋ nadifo tiyaneeŋ. Be nohiye makunum tiyaneeŋ u yehitubu-lodaaŋ makunum tiyaneeŋ. 16 Unduŋ tiŋa nemek kubugoŋdok welehik kiut tiŋa tiyaneeŋ. Tiŋa hide sigitiŋalo mu tiŋa metam fofoŋhinitdut nemenemek hebet kubugoŋ kameeŋ tiyaneeŋ. Tiŋa undugoŋ, hide’walaŋ nadinadihikdok nadiune kisaŋgoŋ mu loluwaak. 17 Eŋ kadakaniŋ tihambune kibikoŋ mu tubu-udaneyemaneeŋ. Hidi yadi tobo metam hogohogok dauhik gineŋ titiŋ didimeniŋ hogok tiyaneeŋ. 18 Biyagoŋ kuyoŋ, hidi metam noli hogohogok dut menot momooŋ tiŋa hatidok talik kedem halune kaŋ talik uŋakoŋ keleeŋ hatiyaneeŋ. 19 Notneye, yomhik hidi hide mu tubu-udaneyaneeŋ. Adi Wapum’walaŋ kwihitadok kameune hatuwaak. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, mede indiŋ youkiŋ hatak.
“Yom tubudapmaŋ u nu’walaŋ kwanai, eŋ kibi toboniŋ wobuwobu wadi nagoŋ tibaat, Wapum adi unduŋ yolak.”
20 Unduŋ doktiŋa hidi yadi indiŋ tiyaneeŋ. Memikge nanaŋe map tubune nanaŋe mintoi tibaaŋ. Ime map tubune ime mintoi tibaaŋ. Du unduŋ tubune adi ne’niŋ titiŋŋiŋ kadakaniŋ u kaŋ kisaŋ mekawaak. 21 Kadakaniŋdi du mu gehitiŋafowaak. Moŋ! Du yadi nemek momooŋ tiŋa kadakaniŋ ulatiŋa fowaaŋ.