7
Mbele mbele wasilaka os mihik nawan esngishashihi os mahik nawan heyembawa hala
(Lk 6:37-38,41-42)
�Jir avak ma uwa yokon ji heyehe ji mba, �Avak hik ikwa jir,� karem ji mbanan. Os erem ji mba nahi, Avui Wasilaka kumak avak jirin erem mbakwa ri. Ro 2:1; 1 Ko 4:5; Je 4:11-12 Os ma li uwak ji heyembanda hom Avui Wasilaka kumak jirin erem heyembakwa ria. Os ma uwak ji heyembanda yombo orok Avui Wasilaka jirin erem ukwa ri. Mk 4:24 Mberem ushiwak minimba wasilaka os misokome jihik nawan ji halashihi misup mbrunga os misokome mahasanje jihik nawan ji heyembandu? Mberem ushiwak kavakava wasilaka os jihik nawan ji esngishashihi kavakava awarikanda os mahasanje jihik nawan ji heye ji laha ermbekwak ji mbandu? Os erem ji mbawa oso kas tolowa ambu sir. Masmas kavakava wasilaka jihin ji laha ermbeshihi mahasanje jihi li uwan ji heyembaka.
Jir avak mbele mbele jivi ol Avui Wasilakahik nahandan ji lashihi asan ji hawa hala. Os erem ji u nahi, lir avak li tormblehe jirin shikwa lir. Uhu jir avak mbele mbele jivi ondon flen ji hawa hala. Os erem ji u nahi, men li esnerkokwa lir. Ushihi li tormblehe jirin shikwa lir.�
Avui Wasilakan ji sawewa, misinda ri
(Lk 11:9-13)
�Ermba ermbak Avui Wasilakan ji silinak os ji siliwan orvai haka. Uhu ji lasanak os ji lasawan orvai mukushinak jivai heyeka. Uhu akayangan ji tirinak or sutlashinak jivai layika. Mk 11:24; Jn 14:13; 15:7; 16:23-24 Mberem ushiwak? Ma ol mbele mbelenjik siliwan or handa lir. Ma ol mbele mbelen lasawan or mukushinak heyekwa lir. Ma ol akayangan tiriwan or sutlashinak layikwa lir. 1 Jn 3:22; 5:14-15 Os jikisi jihi akwanjik li siliwa, akwan ji halashihi sunja kava yokon hakundaj? Wahau. 10 Os foomenjik li siliwa, foomen ji halashihi hovo kava yokon hakundaj? Wahau. 11 Ambehoma, angop ji heyewa sir. Jir kavakavan unda ma jir. Hako jikisi jihi li siliwa wolo mbele mbele jivi nom lirin handa jir. Uhunda hom Avui Wasilaka jihi or hevenik linda oto mbele mbelen orin ji sili nahi, hakwa ri. Je 1:17 12 Lo orhi os Moses jirin or hahanda nga mashi ol profet ondo li mbahanda nga maintontlo os li saweri karem, mbele mbele os ma jirin li ukmbaha ji hishiwa hom, jir masmas lirin erem ji uka.� Mt 22:39-40; Lk 6:31; Ro 13:8-10
Akayanga os nombo jintlak inda nombok ji layika
(Lk 13:24)
13 �Jir avak akayanga os nombo jintlak inda nombo orok ji layika. Mberem ushiwak? Os hik inda nombo oso akayanga sihi wasilakak nanda sir. Uhu nombombana lakak si nashiwak ma mushak li heyehe nombo orok inda lira. 14 Hako akayanga os ermba ermbak linda mishik inda oto awarikanda ri. Uhu nombo jintla kandak or nashiwak ma laptonom li heyehe orok layinda lir.�
Haimba handambanda mashin sawenda ma ondon ji auheyeka
(Lk 6:43-44; 13:25-27)
15 �Haimba handambanda mashin sawenda ma ondon ji auheyeka. Ondo kala asa indinga lir. Hako sipsip hom li otlehe jirin kavak nakwak rakwa lir. Mt 24:24; Ap 20:29; 2 Pi 2:1 16 Hako avak ji heyekrahakorokwa lir, os mi siji jivi os li anda nga mi sijimbale os li anda ambu nga ji heyenda hom. Liri mbeek hamen wanak ji tle akwa ambu sir. Uhunda hom haimba handambanda ma ondo mbele mbele ol li uwa ondo kormbak mukunak ji heyekwa lir. Ga 5:19-22; Je 3:12 17 Mi mbele mbele ondo angop ji heyenda lir. Lopwa akwa ome jivin wanda sir. 18 Lopsantla akwa ome kavan wanda sir, mbeek akwa ome jivin wanda ambu sir. Lopwa erem, mbeek akwa ome kavan wanda ambu sir. Akwa jivi nom wanda sir. 19 Mi ol akwa ome jivin wawa ambu men li shihi hik li ermbeshinak hi ukwa lir. Mt 3:10; Lk 3:9; Jn 15:6 20 Uhunda hom ma ondo ol li liyawa nombo nombo lihi orok ji heilaha ji mba, �Rondo haimba handambanda mashin sawenda ma lira.� Mt 12:33
21 Ma amber hom ol anin, �Wasilaka, Wasilaka,� karem anin ushanda ma amber hom mbeek hevenik layikwa ambu lir, wahau. Ma ol Avui anhi or hevenik linda mashi orhin misindiyawa ma ondo nom kuyanga orhi orok layikwa lira. Lk 6:46; Je 1:25 22 Kumak hulaima nokopma mbele mbele li uhundan or heyembakwa wolo ma musha karem anin mbakwa lir, �Wasilaka, nir hi mihik profet mashik ni sawendari on te! Uhu hi mihik wasimalengamban ni mbru ermbendari on te! Uhu hi mihik mbele mbele ma undahi ambun ni undari on te!� 23 Hako os erem li mbawa wolo lirin a sawekwa karem, �An mbeek jir kas a heyenda ambu nir. Jir kavakavan unda ma jir, ji ika.� Karem a mbakwa lira.� Sng 6:8; 2 Ti 2:19
Akan unda nombo frijip nanda vria
(Lk 6:47-49)
24 �Ma or mashi anhin misindiyawa ma oto ma or akan armek tolmiskalmisihi unda hom nanda ri. Wormbonawan yawur sunjak or jishiwak si mborna sinda sir. 25 Ushiwak ma si rakaha fa si rasawak suwa lakak si rasawa wolo aka oso mbeek tarvlanda ambu sir. Mberem ushiwak? Angop or tolmiskalmisihi nor uhunda osik osmu kwambuk sinduwa. 26 Hako ma or mashi anhin misindiyawa ambu oto ma or aka orhin armek unda ambu hom nanda ri. Wormbonawan armek or tolmiskalmisihi sunjak or jihinda ambu osik aka oso mbeek kwambuk sinda ambu sir. 27 Ushiwak ma si rakaha fa si rasawak suwa laka si rasawa wolo aka oso kolok tarvlafarakanda sir.�
28 Jisas mashi mashi amber or sawerakorik ma ondo wavu lihi musha mushak limu hishira. 29 Mberem ushirik? Or mbeek mashi Moseshin sawendari ma hom saweri ambu ri, wahau. Or malakama hom kwambu nga saweri ri. Mk 1:22; Lk 4:32

7:1: Ro 2:1; 1 Ko 4:5; Je 4:11-12

7:2: Mk 4:24

7:7: Mk 11:24; Jn 14:13; 15:7; 16:23-24

7:8: 1 Jn 3:22; 5:14-15

7:11: Je 1:17

7:12: Mt 22:39-40; Lk 6:31; Ro 13:8-10

7:15: Mt 24:24; Ap 20:29; 2 Pi 2:1

7:16: Ga 5:19-22; Je 3:12

7:19: Mt 3:10; Lk 3:9; Jn 15:6

7:20: Mt 12:33

7:21: Lk 6:46; Je 1:25

7:23: Sng 6:8; 2 Ti 2:19

7:29: Mk 1:22; Lk 4:32