24
Jisas or mbari, �Tempel aka toso kumak kavak nakwa sir�
(Mk 13:1-2; Lk 21:5-6)
Jisas tempel akan or halaha hikrik or layirik ol orin tiyandari ma ondo orok li raha tempel aka nga aka jivi ol orok nandarin orin li mukuhu limu mbara, �Ayo, aka jivi tondon mi heyewa!� Urik ormu mbara, �Aka tondo jivi lira. Hako omendingak jirin amu sawenduwa, aka mbele mbele tol ter ji heyewa ondo kumak avak wutari li taha jila tarvlalarakokwa lir.� Lk 19:44
Jisas or mbari, �Nomorawu musha kumak avak talakwa lir�
(Mk 13:3-13; Lk 21:17-19)
Hovok Jisas telemba Olivik or lirik ol orin tiyandari ma li raha limu silira, �Mbele mbele ol mi sawewa ondo mbele wolo mendek li talanak nivai heyeku? Mberem si nanak ni heyehe nivai mbaku, Wasilaka am or tanak misambi mbele mbele ondo am mendek li nakwa wolok osmu nanduwa?�
Urik ormu mbara, �Ji auheyeka, las avak ma lal li taha jirin li haimba handambanak lirin ji tiyanda ngashi. Ma musha kumak avak hi anhik li raha karem mbakwa ola, �An Krais anira.� Karem li mbaha ma mushak haimba handambakwa ola. Mt 24:23-24; 1 Jn 2:18 Uhu kumak avak ji misinak yanga yangak awun ukwa lir. Ushinak maintama nga auhukwa nga ji misikwa sir. Hako oso wolo ji ajewa hala. Mbele mbele ondo masmas talakwa lir. Hako misambi nga lersuwu nga mendek fri nakwa wolo os akrik. Kraha las hovok kraha lasik fehe nga anajikwa lir. Malakama yanga lasik fehe hovok malakama lasik fehe nga anajikwa lir. Unak kuyanga lal erenghanak kuyanga lal nenawu jikwa sir. Nomorawu ondo os jikisin li wakwak kumanhava jinda hom nakwa lir. Hako mbele mbele os mendek si nakwa wolo os akrik.
Oro wolok jir anin tiyanda man kavakavak li uhu li jila mandingormelakwa jir. Uhu ma amber jirin waplelenaha kavak ukwa jir. Mt 10:22 10 Unak ma mushak os anin li tiyanda nombon halakwa lir. Uhu ma ol mas nakrem li lotu undari ma ondon ma kavahi tavak halakwa lir. Uhu lihi ambek wutarik ewekwa lir. 11 Unak haimba handambanda profet mushak li talaha li mbanak ma musha lirin tiyakwa lir. Mt 24:5,24; 1 Jn 4:1 12 Kavakava os ma li unda avak wasilaka mendek si nanak os man li rupshihi armek li unda nombo oso mendek nakwa sir. 13 Hako ma ol kwambuk sitambanawa ondo Avui Wasilaka indik or lakwa lir. Mt 10:22 14 Mashi jivi os Avui Wasilaka hulaima nokopma orhin or arangoshinak orhi yangak li likwa mashi oson yanga yangak li sawenak li mistakonakop misambi nga lersuwu nga mendek nakwa vri.� Mt 28:19
Mbele kava indingo las avak talakwa sir
(Mk 13:14-23; Lk 21:20-24)
15 �Mbele kava indingo las profet Daniel jekamba Avui Wasilakahik or kayehendarin avak ji heyenak Avui Wasilakahi akak li eweshinak sikwa sir. Ma ol mashi kason misiwa halanak armek li hishiyarika. Dan 9:27; 11:31; 12:11 16 Oro wolok jir provins Judiak linda ma shirinyambar telembak ji tulu ika. 17 Ma or hikrik liwa indik aka orhik or layihi mbele mbelen lawan or halaka. Lk 17:31 18 Ma or nowek liwa indik yangak or ihi kowe mbele mbele orhin lawan or halaka. 19 Kavasumba, nokove ol masam nomok nawa nga jikisakrin muk hawa nga. Mberem livai tuluku? 20 Uwosik ji beten unak os ji tulu ikwa wolo Sabat wolok mo ma rakanda wolok si nawan si hala. 21 Nomorawu os talakwa oso wasilaka mendek nakwa sir. Misambi toso nari wolok sishi raha ter nawa nga mbeek oso himi kas talari ambu sir. Ihi kumak erem, mbeek oso himi kas indik talakwa ambu sir. Dan 12:1 22 Nomorawu oso wasilaka mendek nakwa sir. Os Avui Wasilaka nomorawu oson or halashinak nambe mendek er si na nahi, ma amber harakokwa lir. Hako ma ol orhinjik or kamahanda ondonjik or holoho or mbanak nindik mendek nakwa sir.
23 Oro wolok os li sawehe li mba, �Ji heyeka, Krais tor torok lindu,� mo �Katai karok lindu,� erem li sawe nahi, mashi lihin ji misiwa hala. Mt 24:5 24 Mberem ushiwak? Ma musha mendek li taha lal karem haimba handambakwa ola, �An Krais anira.� Hovok lal karem mbakwa ola, �An profet lar anira.� Karem li mbaha mbele mbele ma undahi ambu ondon li uhu man haimba handambakwa ola. Uhu Avui Wasilakahi krahak sinda ma ondon er nga li laha ikwak hishikwa lir. Hako mberem li laha indahi ambu. Lo 13:1-3; 2 Te 2:8-9; Rev 13:13-14 25 Mbele mbele ondo tala namber, angop a sauhambarik ji misiri sir.
26 Karem uri osik os li mba, �Krais ma ngashi mishi ambu orok or lindu.� Karem li mba nahi, orok ji iwa hala. Uhu os li mba, �Aka orok or lindu.� Karem li mba nahi, mashi lihin ji misiwa hala. Lk 17:23-24 27 Mberem ushiwak? Ma Jikisi Avui Wasilakahi os or takwa wolo os si lervla saikanda hom or tanak ma amber li heyekwa ri. Mt 24:37-39 28 Os mbele las haha wawak apkumbono li tirsawak li heyenda hom nakwa sir.� Lk 17:37
Ma Jikisi Avui Wasilakahi indik or takwa wolo
(Mk 13:24-27; Lk 21:25-28)
29 �Nomorawu oso mendek si nanak kolok ta or tormblenak si tangnanak niyaka mbeek ukwa ambu sir. Unak tashingra misambik kongo rakakwa lir. Unak lersuwu yok avak nenawu jinda hom lishirikwa sir. Ais 13:10; 34:4; Ese 32:7; Jol 2:10,31; 2 Pi 3:10; Rev 6:12-13 30 Unak kolok mbele las lersuwu yok talakwa sir. Oso Ma Jikisi Avui Wasilakahi os indik or takwa wolon mukukwa sir. Unak lersuwu nindik or sihi kwambu orhi nga ukruharanda orhi nga rakakwa ri. Ushinak ma amber orin li heyehe tlaholokwa lira. Dan 7:13; Sek 12:10; Rev 1:7 31 Unak fiwan li ufunanak ensel orhin or mbashinak misamsumbu yok yok li ihi ma ol or kamahanda ondon li lahara tirsaha orhik laharakwa lir.� 1 Ko 15:52; 1 Te 4:16
Mi fik oso mbele mbele os kumak talakwan heimanda sir
(Mk 13:28-31; Lk 21:29-33)
32 �Mi fik oson heyenda oja. Am si shorngo hanyiwak ji heyehe karem mbanda jir, �Ta am or jikwa wolok osmu nanduwa.� 33 Uhunda hom mbele mbele ondo li talanak ji heyehe karem ji hishika, Ma Jikisi Avui Wasilakahi or takwa wolo osmu pasir nanduwa. 34 Omendingak jirin amu sawenduwa, ma tol ter liwa lihi lal li ha namber mbele mbele ondo talakwa lir. Mt 16:28 35 Misambi nga lersuwu nga mendek nakwa vri. Hako mashi anhi mbeek mendek nakwa ambu sir.� Mt 5:18
Ma Jikisi Avui Wasilakahi or takwa wolo mbeek ma lar heyenda ambu sir
(Mk 13:32-37; Lk 17:26-30,34-36)
36 �Hako Ma Jikisi Avui Wasilakahi or takwa wolo mbeek ma lar heyenda ambu sir. Ensel heyenda ambu lir. Ma Jikisi er nga heyenda ambu ri. Avui orto nom tolonda sir. Ap 1:7; 1 Te 5:1-2 37 Os or takwa wolo ma misambik fehe os Noahi wolok li undari hom ukwa lir. Stt 6:5-8 38 Fa si jisiri namber akwan li u aha nokoplaha hulasiri lir. Erem li liyaha ihi Noa sipik or layikuri wolok nari sir. 39 Hako lir mbeek os talakuri kas heyeri ambu lir, wahau. Men er li liyarik fa si rasaha si jisiriri lir. Uhunda hom os Ma Jikisi Avui Wasilakahi or takwa wolo erem nakwa sir. Stt 7:21-23 40 Ma frijip nowek fri lanak Avui Wasilaka lar or laha lar or halakwa ri. 41 Nokove frijip wit sijin fri jimbresenak las or laha las or halakwa sir. 42 Uwosik ji auheyeka, jir mbeek os or takwa wolon heyenda ambu jir. Mt 25:13 43 Ji hishika, os aka mashama hirnyanda ma li takuri wolon or misirikop aka orhin armek or washilishirik aka orhin li tlelayiri ambu sir. Lk 12:39-40; Rev 16:15 44 Uhunda hom jir erema, ermba ermbak ji auheyehe ji hundujehe ji lika. Os ji mba, �Ma Jikisi Avui Wasilakahi mbernda takwa ambu ri.� Karem ji mbana wolokop takwa ri.�
Sauheima ma or lerawu jivin landa nga ma or lerawu kavan landa nga
(Lk 12:35-48)
45 �Jir mberem ji hishindu, malakama lar yanga lasik or ikuna wolo mberem nanda man or mbashinak mbele mbele orhin or washiliku? Ma or hishiyarinda nga naha jip lerawun landa ma otona. Erem nanda ma lerawun landa ma anandi ondon armek or washilihi akwan lirin humasikwa ri. 46 Os malakama indiyok or ta heyenak lerawu orhin er or la nahi, or rupshika. 47 Omendingak jirin amu sawenduwa, malakama avak orin or mbashinak mbele mbele orhi ondon washilikwa ri. Mt 25:21,23 48 Hako os lerawun landa ma oto mambalek or naha or hishihi or mba, �Malakama anhi mbernda kolok takwa ambu ri.� 49 Karem or hishihi ma ol nakrem lerawun landan or jihi uku kavan anda ma ondo nga or li aha ambarambasi yanak 50 malakama orhi tumsar takwa ria. Hako or mbeek os or takuri wolon heyeri ambu ri. Uhu mbeek hundujeri ambu ri. 51 Hako malakama oto or taha lerawu kavan landa ma oton kavakavan or jihi or halashinak ma kava wavu frijip frijip hishinda ondo nga yanga os entle koronda mishi orok li ermbeshinak likwa ri. Uhu orok or lihi entlembale misihi fu orhin masham koho akwa ri.�

24:2: Lk 19:44

24:5: Mt 24:23-24; 1 Jn 2:18

24:9: Mt 10:22

24:11: Mt 24:5,24; 1 Jn 4:1

24:13: Mt 10:22

24:14: Mt 28:19

24:15: Dan 9:27; 11:31; 12:11

24:17: Lk 17:31

24:21: Dan 12:1

24:23: Mt 24:5

24:24: Lo 13:1-3; 2 Te 2:8-9; Rev 13:13-14

24:26: Lk 17:23-24

24:27: Mt 24:37-39

24:28: Lk 17:37

24:29: Ais 13:10; 34:4; Ese 32:7; Jol 2:10,31; 2 Pi 3:10; Rev 6:12-13

24:30: Dan 7:13; Sek 12:10; Rev 1:7

24:31: 1 Ko 15:52; 1 Te 4:16

24:34: Mt 16:28

24:35: Mt 5:18

24:36: Ap 1:7; 1 Te 5:1-2

24:37: Stt 6:5-8

24:39: Stt 7:21-23

24:42: Mt 25:13

24:43: Lk 12:39-40; Rev 16:15

24:47: Mt 25:21,23