1 KORIN
Korin mbal tuku waŋe Paulusŋge amboŋga kuyarna
Yesus nu luka samba mbol kina le yar 26 kinaig le Paulus nu Efesusŋge minmba Korin mbal tuku waŋe te kuyarna.
Korin tumbraŋ suŋgo ta Grik kilke mbolŋge minna. Tumbraŋ ta mbolŋge ma tugu yeki yeki tuku mbal pro taŋge mine likinaig tukunu maŋau ŋaigonu mata suŋgokina. Korin mbal nane yabri mbara gudommba mbariŋniŋmba minnaig le Paulusŋge pasa mayenu tumba nane tugum kumba tumniŋgina le isnaig wam kube ta Aposel 18 mbolŋge minit.
Korin mbal gudommba Paulus nu Kristus tuku sakina le ismba ŋgamuŋgal biye mbilmba kule pisne tinaig le Paulus nu nane ŋgamukŋge yar ndindo bateŋnu inum pirokina sulumba maŋ nane kusreka kina.
Paulus nu waŋe te kuyarna ta tugunu teŋenmba. Nu Efesusŋge minna le mbal afu nane nu tugum promba Kristus tuku mbal Korinŋge minig ta nane fare fare unekade ŋga nu kubeu tunaig sulumba sakinaig: Afu nane naŋgine maŋau ambokok ta maŋ lato ke likade. Nane pur yimyamka sine gabat kise kise tuku kuasmbi ŋgade. Nane tuku ande nu nuŋe ndare ndoŋ kinyna ta nane nu te-ti ndanaig. Nane kualeyaukade sulumba naŋgine naŋgine tira pasa mbolŋge kile-tidiŋgade sulumba fare fare taŋgo pino ndoŋ unekade ŋga Paulus sanaig le nu pasa ta ismba nane tuku mbar kile-tidiŋgam tuku waŋe te kuyarna sulumba wam pagu pasa suŋgomba nane niŋgina.
Taŋamba nu nane nu tuku kusna waŋe pilnaig ta turmba kumumbi lafuna.
1
1-2 Kuate tuku kuasmbi Korinŋge minig tane ŋakmba kaiye. Tane nuŋe mbal minam tuku Kuate nu wikate le tane Kristus Yesus ndoŋ ulendika nu tuku mbal mayok kinig. Kilke tugu ŋakmba mbolŋge siŋgine Suŋgo Yesus Kristus tuku nyu te-duŋgade mbal nane sine ndoŋ ulendika Suŋgo ndindo ŋak minig ta nane tuku turmba waŋe te kuyaret. Ye Paulus Kuate nu nuŋe nzali dubimba ye Kristus Yesus tuku aposel mini ŋga nyu te-mayokna. Ye siŋgine tira Sostenes sile tane ndoŋ pasatam prowek. Siŋgine Mam Kuate Suŋgo Yesus Kristus nale tane ake sinaŋ make patika ŋgamuŋgal wamdus bul sertiŋguwaik. Son.
Paulus nu Kuate tuku garena
Kuate nu Kristus Yesus mbolŋge tane ake sinaŋ make patikina tukunu ye mara mara nu gare pasa tuwet. 5-6 Tane Kristus ndoŋ ulendika wam magenu ŋakmba kilnaig. Sine nu tuku pasa tane tugumŋge kukligeŋ le pasa ta tane tuku ŋgamuŋgal sinamŋge saŋgri tiŋgina le tane katese maŋau tugusek ŋakmba ŋak minmba miŋge bulokmbi te-mayokde. Tane siŋgine Suŋgo Yesus Kristus luka prowam tuku minde minig ta wam ande tane mbolŋge den ndakate. Kuate nu buk wam magenu ŋakmba tiŋge suluna. Nu tane saŋgri piletiŋmba minwa le ma ma nuŋe ait suŋgo mbolŋge mbar ande tane mbolŋge mayok kine nda. Kuate nu nuŋe Kiŋo siŋgine Suŋgo Yesus Kristus tane nu ndoŋ muŋgu gare ŋak minam tuku wikina. Nu siŋka wam ta te-mayokamŋgat.
Kuate tuku kuasmbi Korinŋge purkinaig
10 Tira kame, ye siŋgine Suŋgo Yesus Kristus nu tuku nyu mbolŋge tane saŋgrimba satiŋgamŋgit. Tane pur yimyam ndaka ulendika tumawap sulumba tane wam ŋakmba mbolŋge ŋgamuŋgal ndindo pilmba kap. 11 Tane kualeyaukade ta Klowi tuku wande tuma mbal afu ye tugum promba ye kubeu sinaig le ye isen ta teŋenmba. 12 Tane purka tane afu sakade ye Paulus tuku taŋgo ŋgade. Afu ye Apolos tuku afu ye Petrus tuku afu ye Kristus tuku ŋgade. 13 Yoi. Tane Kristus purpurde le nu gudommba taŋaŋ mayok kinig. Ye Paulus ye tanenu ŋga ail kazrai mbolŋge kume ndaken. Tane ye tuku nyu mbolŋge kule pisne te ndakinaig. 14 Ye tane ŋgamukŋge minmba afu kule pisne ndatiŋgen tukunu kile ye wamdus piti kugatok minet. Ye Krispas nale Gaius ndo kule pisneniken tukunu 15 tane sine Paulus tuku mbal minmba kule pisne tigeŋ ŋga sakam kumuŋ kuga. 16 O son. Ye Stefanas tuku wande tuma mbal mata kule pisneniŋgen. Ye afu turmba kule pisneniŋgen e ko kuga e ye idus ndawet. 17 Kristus nu taŋgo kule pisneniŋgam tuku ye kukul ndayina. Ye pasa mayenu kuklimba sanu tuku kukulyina. Ye pasa ta kuklimba kilke te tuku wamdus kilambi taŋgo wamdus dubikam tuku sa ndaket. Kuga. Ye ail kazrai tuku sa ndo ket.
Kristus nu Kuate tuku wamdus kuyar te-mayokte
18 Kristus nu ail kazrai mbolŋge kumna ta ŋgisikam tuku minig mbal nane pasa ta ismba ŋginŋgan pasa ndo ŋgade. Sine Kuateŋge muskil kile-tidiŋge siŋgit mbal sine ismba ta Kuate tuku saŋgri ŋgeg. 19 Kuyar pasa ande Kuate tuku miŋge teŋenmba sakate.
Nane kila sugo ŋak mbal yeŋge nane tuku kila ŋaigo siglikamŋgit. Wamdus kuyar mayenu ŋak mbal yeŋge nane tuku wamdus te-siwamŋgit ŋgate. Aisaia 29.14
20 Kuate tuku wamdus kila taŋge kilke te tuku ŋginŋgan wamdus kila kilimok kile-mayokkate. Ta tuku kila ŋak mbal aniŋge? Ko kuyar pasa bitekŋganu mbal aniŋge? Ko naŋgine wamdus kilambi afu tuku pasa kile-ibeŋkade mbal aniŋge? Nane tuku kila alo kugatok. 21 Kuate nu taŋgo nane naŋgine kilambi nu kila palmbim tuku ndin ta tukulna. Sine pasa kukliweg le afu ŋginŋgan pasa ŋgade ta pasa taŋge ndo nane Kuate kila palmbim kumuŋ. Nu pasa tambi son ŋgade mbal muskil kile-tidiŋge niŋgit. Kuate tuku wamdus kuyar not. 22 Zu mbal nane wam kitek saŋgrinu kaŋgerkumba ndo son ŋgam idusde. Grik mbal nane pasa kila wamdus mayenu ŋak isam idusde. 23 Sineŋge Kristus nu ail kazrai mbolŋge kumna pasa ta kukliweg. Zu mbal nane pasa ta ismba gubra tumba pitaide. Grik mbal nane ismba ŋginŋgan pasa ndo ŋgade. 24 Sine Kuateŋge wikate mbal Zu ko kasomok mbal sine Kristus tuku pasa ta ismba son ŋgeg. Kuate tuku saŋgri nu tuku wamdus kila nu mbolŋge minig le sine kila pileg. 25 Kuate nu wam te-mayokte le ŋginŋgan wam ŋgade ta taŋgo tuku kila lite. Nu wam te-mayokte le gisleknu ŋgade ta taŋgo tuku saŋgri lite. 26 Tira kame, tane Kuateŋge wikate mbal tane taŋgo ndaŋ ndaŋ. Afu taŋgo am mbolŋge kila ŋak afu saŋgri ŋak afu nyu ŋak tane ŋgamukŋge taŋgo taŋaŋ gudommba mine ndakade. 27 Kuga. Kuate nu kila ŋak mbal kiko tuwaig ŋga kila kugatok mbal kilam tuku madiniŋgina. Saŋgri ŋak mbal kiko tuwaig ŋga nu saŋgri kugatok mbal madiniŋgina. 28 Kuate nu nyu ŋak mbal ake agaŋ taŋaŋ mayok kuwaig ŋga mbal nyu kugatok taŋgo nane kaŋgerka talaniŋgig ta kilam tuku madiniŋgina. 29 Ta tuku ande Kuate am mbolŋge nuŋe nyu payamkam kumuŋ kuga. 30 Kile sine Kristus Yesus ndoŋ ulendika abo kitek ŋak mineg ta Kuateŋge siŋgit. Nuŋge Kristus pilna le sine nu mbolŋge wamdus kila teg. Nu sine tuku muskil kile-tidiŋge siŋgit le sine Kuate am mbolŋge tiŋreknu mayok ka nu tuku mbal purfeŋnu mineg. 31 Ta tuku kuyar pasa ande teŋenmba sakate.
Taŋgo ima nu payamkam idusmba kande nu Suŋgo wam ke likate ta idusniŋmba payamkuwa ŋgate. Yeremia 9.24