1 PETRUS
Petrusŋge waŋe amboŋga kuyarna
Petrus nu waŋe te Kristus tuku kuasmbi ma tugu ŋakmba mbolŋge mine likinaig ta tuku kuyarna. Ait ta mbolŋge nane suŋgomba piti yeki yeki sugokanu kaŋgerkinaig tukunu nu nane piti sinamŋge bike ndaka saŋgri tiŋguwaig ŋga waŋe te kuyarna.
1
Kuate tuku mbal tane rawe taŋgo taŋaŋ Pontus Galesia Kapadosia Asia Bitinia ma tugu ta ŋakmba mbolŋge mine likade tane ŋakmba kaiye. Ye Petrus Yesus Kristus tuku aposel tane ndoŋ pasatam prowet. Tane Tukul Guwa tumba Kuate tuku mbal mayok ka Yesus Kristus tuku pasa dubika nuŋe ndare mbolŋge purfeŋnu mayok kambim tuku Kuate nu o buk tane maditiŋgina.
Kuate nu lato-latomba tane ake sinaŋ make patika ŋgamuŋgal mukuk wamdus bul sertiŋguwa. Son.
Sine abo ŋak minmba minam tuku minde mineg
Suŋgo Yesus Kristus tuku Mam Kuate sine nu tuku nyu te-duŋgube. Yesus Kristus nu kumna le nu te-tina le aboŋga tiŋgina wam ta mbolŋge Mam Kuate nu sine suŋgomba mapeka kitek kile-mayokkina le kile minmba nu tuku wam magenu minde mineg. Kuate nu samba mbolŋge sine kilam tuku madisiŋgina wam mayenu ta kutur kugatok. Meŋge nda. Mayenu minmba minamŋgat. Sine Kuate nu kumuŋ ŋgeg mbal nu nuŋe saŋgrimbi sine kulatka minwa le ma ma kugawam tuku ait mbolŋge muskil kile-tidiŋge siŋgamŋgat.
Tane kile ait fagnu piti yimyam kamusde ta muskil kile-tidiŋge tiŋgam tuku wam ta idusmba gare-gareka minap. Nane agaŋ afu gol kaŋgeranu suk ta kilmba siŋka gol e ŋga katesewam tuku pasokade. Taŋamba ndo taŋgine ŋgamuŋgal son ta katesewam tuku piti yimyam pa taŋaŋ tane pasokade. Piti mbolŋge taŋgine ŋgamuŋgal son tugusek mayok kinit ta Kuate am mbolŋge suŋgokanu ŋgisikam tuku agaŋ gol ta lite. Tane ŋgamuŋgal son ŋak ta Yesus prowa sulumba tane tuku nyu kile-mayokkuwa le tane nyu ŋak minmba minamŋgaig.
8-9 Tane Yesus kaŋger ndanaig ta tane nu tuku kume purmba minig. Tane nu kaŋger ndade ta tane nu tuku saŋgri tomba tiŋgade. Tane taŋade le Kuate nu tane tuku muskil kile-tidiŋge tiŋgit le taŋgine ŋgamuŋgal son tuku alonu tade. Ta mbolŋge taŋgine gare maŋau suŋgo ŋayote.
10 Kuate nu ake sinaŋ sine make patika muskil kile-tidiŋgate ta tuan taŋgo kame o buk ta tuku dir pasa saka katese mayewam tuku wamdusmba minnaig. 11 Kristus tuku Guwaŋge tuan taŋgo kame tumniŋgina le Kuateŋge madina taŋgo nu rar suŋgo tuwa sulumba nyu suŋgo pasa ŋak tamŋgat ta nane isnaig. Ismba nuŋe ait ginu prowamŋgat ko kilke te ndaŋndaŋmba minwa le nu prowamŋgat ŋga katesewam tuku sotinaig. 12 Sotinaig ta Kuate nu tuan taŋgo kame ta saniŋgina: Taŋgine ŋgarosu turam tuku piro ndakade. O ŋgumneŋga mbal afu tuku tane pirokade ŋga saniŋgina. Mbal ta tane. Kuate nu samba mbolŋge Tukul Guwa kukulna le ndekina le nane afu nu tuku saŋgri mbolŋge Kristus tuku pasa mayenu tiŋginaig. Wam kame tane isnaig ta eŋel kameŋge katesewam tuku wamdus suŋgo ŋak minig.
Kuate nu sine mine mayebe ŋga wikina
13 Tane wamdus ndindo pilmba wamdus kuyar mayenu ŋak likap. Kristus nu prowa le Kuate nu tane make patikamŋgat wam ta idusmba minap. 14 Tane o buk Kuate gilai minmba taŋgine nzali ŋaigonu dubikinaig ta kile kusrekap. Tane kiŋo kame magenu taŋaŋ Kuate kumnemŋge minap. 15 Kuate nu tane nuŋe kiŋo kame minam tuku wikina ta nu purfeŋnu tukunu tane nu tuku wam te-purmba taŋgine mine mbolŋge purfeŋnu minap. 16 Kuate tuku kuyar pasa teŋenmba sakate. Ye purfeŋnu minet taŋamba ndo tane yiŋe mbal purfeŋnu minap ŋgate.
17 Tane Kuate nu siŋgine Mam ŋgade ta nu sine taŋgo ŋakmba tuku maŋau kumumbi pilesiŋgit. Ta tuku tane riroŋka kilke te mbolŋge minmba nu kumnemŋge minap. 18 Taŋgine mbuŋ kat taŋgine tuku maŋau alo kugatok dubika minnaig le ta ŋgamukŋge Kuate nu tane tuku muskil kile-tidiŋge tiŋgina ta gol le silwa ŋgisikam tuku agaŋ tambi nu tane piya ndatiŋgina. 19 Nu Kristus tuku ndare tambi tane tuku muskil kile-tidiŋge tiŋgina. Nane sipsip fatnu mayenu balemba Kuate atraukade taŋaŋ Kristus nu purfeŋnu minmba nuŋe ŋgarosu kumam tuku pilna. 20 Kuate nu agaŋ ndende nda kile-mayokkina sulumba nu Kristus piro ta kam tuku nu madina. Kile kugawam tuku ait te mbolŋge tane turkam tuku mayok kina. 21 Tane nu mbolŋge Kuate tuku saŋgri tomba tiŋgade. Kristus nu kumna le Kuate nu te-timba nyu suŋgo tuna wam ta tuku tane Kuate nu kumuŋ ŋga nu tairŋga minig.
Sine tira kame ŋgamuŋgal niŋbe
22 Tane Kuate tuku pasa tugusek dubide ta taŋgine mine magenu mbolŋge minmba miŋgembi ndo sa ndaka taŋgine ŋgarosumbi turmba taŋgine tira kame tuku kume purde. Ta tuku tane kile taŋgine ŋgarosu ŋakmbambi taŋgine taŋgine muŋgu kume purkam tuku wamdus saŋgrinu palpe. 23 Tane kiŋo dabro kitek taŋaŋ maŋ mayok kinaig. Taŋgo tuku maŋau dubimba ina sinamŋge mayok nda kinaig. Abo ta ŋgisikam tuku. Tane Kuate tuku pasa minmba minam tuku ta tinaig sulumba kitek mayok kinaig. 24 Kuate tuku kuyar pasa teŋenmba sakate.
Kilke mbol mbal aŋga taŋaŋ minig.
Naŋgine mindepiye aŋga botnu taŋaŋ.
Aŋga ta tugunu lamba botnu supika ndekate.
25 Suŋgo tuku pasa taŋawe nda.
Nu minmba minamŋgat ŋgate. Aisaia 40.6-8
Nane afu pasa mayenu tane tugumŋge kuklinaig ta not.