3
God tebe numi kamaa ulo ko age weng de kobesa umi sang uta ko
(Mat 26:28, Jon 8:32,36, Rom 3:21-22, 7:6, 8:2, 11:23-26, Gal 5:1, Hib 8:7-13, 9:1-10:18)
Kale kabo bogo-nalap e, “Fol ninggil iyo boyo kam age-nilip ilimi win uyo kufu-e-bilip o,” agan-balap aga? Umbae. Numi win uyo kufubaalup kale, ibo nuyo itamta, nuyo waantap ita kalaa agebip kale, nuyo asok baga-eman-temaalup ko. Kale unang tinum numi kuguup maak umi sang bogobelan o ageta kale, tinangku-silipta. Kanube tinum atamamin binim umaak, kamaki tal abiip kaa tolon o agela umdii, bemi duup maak abiip kasel tele atamsip beta tebe-nala e, suuk kon dola ko bogobe-nala e, “Keta tinum tambal kale, kemi weng uta kup tinangkamin o,” age-nala e, tinum atamamin binim imi kobelata, beta suuk kon uyo kwep no abiip kasel kobelata, “Suguul ke talap o,” age am ilep kobelan-temip kuta, ninggil nuyo suuk kon kanupmin boyo kwep tal ibo kupka-em-nuubaalup e minte, aa mungkup ipkil suuk kon kanupmin boyo kobelip nuyo kwep no abiip maak kupka-em-nuubaalup no kale, abiip maak maak kwiin tagang iyo tinangkulipta, Fol ninggil iyo Korin kasel iyo kafale-bilip kuguup tambal waafubip kalaa age-nilipta, utamipta e, Fol ninggil iyo atin fen Yesus imi kalaan tinum kalaa agan-bilip kale, bota ninggil numi abiip maak maak unemup uyo ki, alugum iyo, “Suguul ke tilip o,” age deng tebe numi weng uyo tele tinangkan-nuubip ko. Kale kanubelu kalaa age-nulupta, nuyo suuk kon tem weng bogo-nulu, “Fol ninggil iyo tinum tambal o,” agan-bo umaak kwep no abiip maak maak imi kobelan-temaalup ko. Kale ibo suuk kon Krais tebe dola kosa ulutap kale, ninggil nuta kwep tal unang tinum kobe-sulup ko. Kale sugayok uyo God tebe kamaki weng de ko tuum diim dola kobesa boyo Moses ita kwep tal unang tinum kobesa kuta, ibo tuum diim fut min, ing fut min ulutap ba kale, God tiin kafan miit kayaak ilami Sinik Tambal iyo daala tal ipmi aget tem iin-se uyo, Sinik ita fut ulutap uyo dola-se kale, boyo ki, God imi Sinik iyo kwek ipmi aget tem iinom-nalata, fupkela imolata, kuguup tambal uyo waafulipta, kek kek iyo utamipta, Krais ita tebe fupkela imoba kalaa agan-bilip ko.
Kale ninggil nuyo utamupta e, Krais ita tebe-nala ibo fupkela imola mitam kamaa unang tinum ke-silip kalaa age-nulupta, nuyo utamupta e, boyo ki fen God ita tebe nuyo ulaa imdula imi ogok uyo tambaliim kup waafuu kwep tibin o age-se kalaa age-sulup ko. Kuta minte kalaan tinum nuta kup fen bagang-kale-nulup God imi ogok uyo waafu-numup binim kale, nulumi win uyo kufumin binim kale, God ita titil uyo kupka-e-be kale, imi ogok uta kup tambaliim kup tele waafuu kwep talan-bulup ko. Kale nuyo God imi kalaan tinum kale, God yagal nuyo dong dogobe titil kobe-nalata, imdala ti-sulup kale, nuyo imi kamaa weng de ko-se uyo unang tinum iyo kupka-emin o age-nalata, imdala ti-sulup kale, sugayok uyo God imi siin weng de kosa uyo dola ko Moses kobela yagal kwep tal Israel unang tinum kobesa kuta, iyo tele waafulin-tem ke-nilipta, kaan maagalo kesip kuta minte, God imi kamaa weng asok de kola kwep tal kobe-sulup boyo ugulumi migik kale, kamaa weng de ko-se boyo bogo-nulu e, “God imi Sinik daala ta, unang tinum imi diim abe-nalata, ita tebe dong daga-e-balata, kamaa unang tinum ke-nilip God imi, ‘Kanubelin o,’ agan-be uta kup waafu-bom-nilipta, suun kup nan-temip o,” age God imi kamaa weng boyo kam agesu ko.
Kale God iyo siin weng uyo de ko tuum kom diim dola ko-nala e, Moses imi kobelata, God imi dong uyo Moses imi tibit kun diim abesu kale, Moses iyo amdu tigiin kugol God iyo dupka-nala e, unang tinum imi finang kafin diim e tolon o age-nala malaak tele-bala e, imi tibit kun diim dong uyo duumana-bulu malaak tala kuta, Moses imi tibit kun diim dong uyo kanube bom-buluta kale, Israel kasel iyo dagak diibe tele atamamsaalip ko. Kale God imi kamaki weng de kosa uyo dogonubeta unang tinum imi kaan maagalo kemin umi ilep uyo ugaa kwaabe-numu binim kuta, God imi weng de kosa kota, unang tinum iyo imi dong uyo utam-silip kuta minte, God imi Sinik Tambal imi kamaa weng de ko-se umi kwep tal kufo-se umi dong uta uta ke-nuluta, unang tinum imi aget tem uyo kefobe-nulu e, siin umi dong uyo kubaganu kupka-suu kale, umi dong uyo daak daak unom binimanan-temaalu binim kale, amiit ti-suu ko. Kale siin umi weng de kosa uyo bogo-nulu e, “Unang tinum waantap ita weng boyo tinangkulin-tem kelip umdii, kaan maagalo kelan-temip o,” agesu kale, boyo tambaliim kuta, kamano kota God imi weng kamaa maak de ko-se uyo kulbu kale, God iyo unang tinum imi fengmin uyo kupkan kebe-nala e, imi aget uyo fupkela imola mitam imi kamaa unang tinum aligaap ke-emip kale, kamaa weng de ko-se bota atin ki tambaliim kale, boyo uta uta ke-nuluta, siin weng uyo boyo kubaganu kupka-suu ko. 10 Kale uyo kanubesu kale, kamano kota God imi weng maak de ko-se bota uta uta keluta, siin umi weng boyo kubagan win binim kelu kupka-suu ko. 11 Kale siin umi weng boyo kuun weng kale, siit ilugoluta minte, God imi kamaa weng de ko-se bota uta uta ke-nuluta, siin umi weng bomi abiin uyo ku-nuluta, mitam suun weng ke-suu ko.
12 Kale ninggil nuyo atin utamupta e, fen God imi kamaa weng de ko-se boyo suun weng kalaa age-nulupta, nuyo kuban-nuubaalup kale, God imi kamaa weng uyo unang tinum iyo kem baga-em-nuubup ko. 13 Kale God imi dong Moses imi tibit kun diim albu uyo kota duumanan tal-buluta, iyo ilim maak ku-nala e, imi tibit kun uksu-se boyo, Moses imi aget fugunin uyo, Israel unang tinum iyo God imi dong uyo kota duumanan talan-bo boyo utamipta, ko unan-bom binimanu kalaa agomip o age-nalata, tibit kun uyo uksu-se kuta minte, ninggil nuyo God imi weng ko age dong tambal boyo kuban-nuubaalup ko. 14 Kale siin uyo Israel kasel iyo aget fugunin tambal binim kale, dogonubeta God imi weng uyo utam tinangku tele dagaa ku-nimip binim kale, Moses iyo kaana nuubipta, kamano kogal kanu-bo kale, Israel kasel iyo tala tala ke-bom God imi siin weng tambal kwep daasa ko age Olpela Testamen umi tiki-bilip igil mungkup kanube aget fugunin tambal binim no kale, imi aget fugunin uyo ilum ilum ke-bilip bii, iip maak maak iyo yak Krais imi diim febalip kota, ilim kaal ko age ilum ilum nin uyo kupkan kepmata, kota suun God imi weng uyo tele tinangka-bom kubaget dagan-nuubip ko. 15 Asok maak so bogolan-temi boyo, kanube Moses imi kamaki God imi weng suuk kon tem dola kosa uyo kwep talanbu tal kaa diibelu no kale, Juda kasel imi suun tikimip uyo, imi aget fugunin uyo mungkup ilim kaal falaa kwaalu malaak tibit kun uksubu ulutap kale, iyo dogonubeta tele utam-nimip binim ke-bilip kuta minte, 16 kanube waantap ita imi aget aa bubul aa uyo fupkela ko Kamogim imi kobelan-temip bota, Kamogim iyo tebe bilip imi ilum ilum nin uyo falaa kupkan kebelata, God imi weng uyo tele tolong do waafulan-temip ko. 17 Kale nimi weng kaa bogo-nili, “Kamogim o,” agan-bii boyo ki Yesus imi Sinik Tambal imi sang kale, kanube Kamogim Yesus imi Sinik numi diim kal nan-tema uyo, dogap uta tebe-nuluta, nuyo imdaak tamalan-temu? Moses imi ulo ugo ba e minte, mufekmufek migik umaak tebe-nuluta, nuyo sok de imolan-temaalu kale, Yesus imi Sinik iyo tebe numi siin kuguup umi sok uyo tiila imolata, bam daabup ko. 18 Kale kamano koyo mufekmufek umaak tebe Kristen numi tibit kun uyo uksumin binim kale, nuyo glas ulutap ke numi Kamogim Yesus imi dong uyo ku-nulup e, asok nugumal kek kek iyo kafale-bulupta, iyo nuyo itamipta, Yesus imi kuguup uyo bilip imi diim uyo albu kalaa age-nilip e minte, Yesus imi Sinik iyo tebe bilip iyo fupkela imka-bala mitam Yesus ilatap ke talan-bom-nilipta, imi kuguup tambal boyo waafuu kwep tam tam taban-bilip kalaa agan-bom no ke-bilip ko.