19
Sakius em Sang te.
Kaneko beli, Yesus e Seliko abiw mutuk fian kawtem elo uneko, iti kolewomin memen kese kale. Kelei, abiw mutuk ka e, mak kunum mak em wiin e Sakius alenale kale. E on kisol fokoliwi, deimale kunum im kak kunum keko, on kisol fian so kunum ke alenale kale. Ke bomelei, e ibolow fukunomele: “Yesus e nonoko kunum kate? Ne elo atebam uno yo!”, angse kate, e sukum kunum alenale kale. Kaem ding dim bakate, kawtiw banban mak ka bisiliw kasike, e ki keko, Yesus elo ateminba kese kale. Ateminba kesomi, e ibolow fukunomele: “Yesus e mew kale toloke kai!”, angeko, fongate akate yako uneko, Yesus em telbe deiw kaem ais fian mak beem el gou unse kale. Unesomelei, Yesus e teleko, em be dim kalo kiin angeko, Sakius elo atemeko, bokolewomele: “Sakius kutaka! Ku fongate akate mita! Mit telew kano, kom am elo unuma o!”, dangse kale. Dangei, Sakius e kalfong fian kesomi, fongate akate ais el elote kilis mit telei, aso i akalem am elo unsiliw kale. Keko beli, aso im unsiliw ding dim bakate, ka biliw kawtiw i aso ilo yetemeko, ibolow mesem keyemeko, weng nutnut keyemeko, bokolomeliw: “Yesus e sili sili nam kunum bakalem am elo une kai!”, ange ange kesiliw kale.* Iluk 15:2
Angiwi, Yesus em Sakius em am kawtem talse ding dim bakate, e Kamok Fian elo bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Nem mali on kisol eisneng be em banim kawtiw ilo amen kuw duyemoki te. Duyemeko, mali dasuw keyemeko, on kisol yakut keyemsi kawtiw biim tum win bakati iti ketket teben kel ding beki kuw duyemoki te.”, dangse kale.* Aneng Kolew 22:1; Teing Bakamin 5:6-7 Dangei, Yesus e elo bokolewomele: “Abalakam e kom fein kunum mongom ete te. Kame kuw, Sunbin-Got e kom am biliw kunum waneng alik alik ilo sunsun finik so kulomin em deiw ka kel mose te.* Iluk 13:16; Kalan Kunum 16:31 10 Feinka! Kawtiw Aul ne teleko, kuankemin deiw kakabiliw kawtiw ilo feneko, sunsun finik so bin kulomin em deiw ka kel molomin beem dulum talsi te.”, dangse kale.* Iluk 15:4; Sion 3:17; 1 Timoti 1:15
Wiin Fian so Kamok em Fakam Weng te.
11 Dangei, ka biliw kawtiw im yange weng be kilisiliw ding dim bakate, e fakam weng mak so bokoyemse kale. Nimtew angom? Yesus em Selusalem abiw mutuk fian mewso talse ding dim bakate, ka biliw kawtiw i ibolow fukunomeliw: “Kame kuw Sunbin-Got em gawman ding dim be fein kaim dim fitewoke kai!”, angsiliw kasike.
12 Keko beli, e fakam weng kale bokoyemomele:
“Kunum mak wiin fian so kunum mak alenale te. Deiw mak ding mak, kunum be singam aneng mak elo unomin memen keko, ‘I nelo aneng kale kel em emisik kamok fian kenemokoliw kai!’, angse te. 13 Angei, em unbe ding dim bakate, e akalem king kel weng afak kunum ilo gaayemei, i teliwi, e ilo tum win ki kuw amen tak tak keyemeko, bokoyemomele: ‘Nem ka binba ding dim kabalak e, yu tum win kale kuluko, eso aluwsomi, tum win beem fufu e fian kuw keloliwka!’, yangeko, fein unse te.
14 Kate, akalem aneng fian kasel i elo ibolow wa keleweko, kunum beem unse ding dim bakate, i ibik weng mak de uneko, bokolomeliw: ‘Nu kunum beelo ibolow kelinba kelewbuluw kasike, e num emisik kamok fian nam kele te!’, angsiliw te. 15 Angsiliw kate, i elo fein aneng beem emisik kamok fian mo kolewsiliw te.
Kolewiwi, em iti akalem am dim elo talse ding dim bakate, e akalem tum win duyemse weng afak kunum biilo gaayemei, i teliwi, e ilo bokoyemomele: ‘Yu tum win fian mak kulabiliw sako? Kame, yom tum win fian kulabiliw be nelo bokonemoliwka!’, yangse te. 16 Yangei, emisik weng afak kunum mak teleko, bokolewomele: ‘Kamok kutaka! Ku nelo tum win fong gel mak dunemselew kate, ne tum win be dowtoloko, em fufu iti king kel anung mak kulusi te.’, dangse te. 17 Dangei, emisik kamok be kunum beelo bokolewomele: ‘Kenati! Ku ken aluwbamin mak keselew te! On kisol fong gel kuw dukemsi kate, ku kiol kuw kunum kesomi, kilele aluwbaselew kasike, ne kulo wiin so kunum kekemeko, king kel abiw mutuk beem yetebin kunum kekemi te.’, dangse te.* Iluk 16:10 18 Dangei, iti weng afak kunum mak teleko, bokolewomele: ‘Kamok kutaka! Ku nelo tum win fong gel mak dunemselew kate, ne tum win be dowtoloko, em fufu iti teingabi kel anung mak kulusi te.’, dangse te. 19 Dangei, emisik kamok be kunum beelo bokolewomele: ‘Kenati! Ne kulo wiin so kunum kekemeko, teingabi kel abiw mutuk beem yetebin kunum kekemi te.’, dangse te. 20 Dangei, iti weng afak kunum mak teleko, bokolewomele: ‘Kamok kutaka! Kom nelo dunemselew on kisol be bakalete. Ne elo ilim anung mak beem mutuk tem dasi te. 21 Nimtew angom? Ne kal kelite: Ku kunum atul nam kebelew kasike, ne kom angan finganbi te. Ku mali kawtiw im dukusiliw mesesem mesesem eisneng be sak kulusomi, mali kawtiw im kaisiliw musun em wanin akal sak kulukabelew kunum kute kasike.’, dangse te. 22 Dangei, emisik kamok be yan weng bokolewomele: ‘Soson baluw kunum kutaka! Kukalem nangew weng beem dulum akate geekemoki te! Ku kal kelewete: Ne kunum atul nam kasike, mali kawtiw im dukusiliw mesesem mesesem eisneng be sak kulusomi, mali kawtiw im kaisiliw musun em wanin akal sak kulukabi kunum nete te. 23 Kasike, nimtew angom ete ku nem dukemsi tum win be kuluko, mali kawtiw im on kisol yetebiliw kunum im teing dim dalinba keselew a? Kaneselew tewe, tum win be iti fufu beki kuw kebe tew kelei, nem iti teli ding dim kame, ne tum win fian alik be iti kuli tew te.’, dangse te.
24 Dangeko, ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: ‘Yu fongate akate kunum kaleem tum win anung be kuluko, on kisol dowtoloko, em fufu anung e king kel kuluse kunum beem teing dim elo dalina!’, yangse te. 25 Yangei, i elo bokolewomeliw: ‘Kamok kutaka! E tum win fian so kunum kebe kai!’, dangiwi, 26 e yan weng bokoyemomele: ‘Mali em so biliw kawtiw ilo iti makso duyemoki te. Kate, ne mali em banim biliw kawtiw im fong gel eisneng bakati kulu koyemoki te.
* Matyu 13:12; Iluk 8:18 27 Kate, nelo maka kenemeko, ‘Nu kunum beelo ibolow kelinba kebuluw kasike, e kanelom num emisik kamok keloke te!’, angbiliw kawtiw bi yu yemde teleko, nakalem kiin dim kale kel yeniwi, i kuanoliwka!’, yangse te.”,
yangse kale.
Yesus em Selusalem Abiw Mutuk Fian ka kel Alenale em Sang te.
(19:28–21:38)
Selusalem Abiw Mutuk Fian Kawtem Unse em Sang te.
28 Beli, Yesus em weng be banimse ding dim bakate, eso, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i aneng ka koleweko, mitem uneko, Selusalem abiw mutuk fian mewso talsiliw kale. 29 Telesomi, Betfage abiw gel so, Betani abiw gel so, abiw alew biim mewso talsiliw ding dim bakate, i kawin muk kang mak em wiin e Oliw amgu ka kel talsiliw kale. Teliwi, e akalem gelewkabiliw kunum alew mak yamdako, 30 bokoyemomele: “Kaso yu abiw fong kalo kawtem unoliwka! Kawtem unbiliw ding dim bakate, kaso yu donki samal men mak ka belei, atemokoliw te. Kawtiw mak beem dim e teininba kekabiliw donki ete te. Kaso yu donki men be kuluko, kaleelo de tololiwka! 31 Kaso yom elo de tolokoliw ding dim kabalak e, mak kunum mak yulo dakalako, bokoyemomele: ‘Kaso yu nono kelomin kanebiliw a?’, yangeko, dakalale tewe, kaso yu yan weng bokolewomeliw: ‘Nukalem Kamok Fian e ‘Kaso yu elo kulu de telina!’, yange kembe kasike, aso nu elo deim tuluw te.’, dangoliwka!”, yangse kale. 32 Yangei, aso i uneko, Yesus em ilo yange kembe weng be fein kanesiliw kale.
33 Keko beli, i donki samal men beem nang silelsiliw ding dim bakate, donki beem kayak e ilo dakalalomele: “Kaso yu nono kelomin kanebiliw a?’, yangei, 34 aso i yan weng bokolewomeliw: “Kamok Fian e ‘Kaso yu elo kulu de telina!’, yange kembe kasike, aso nu elo deim tuluw te.”, dangsiliw kale. 35 Dangeko, aso i donki be Yesus em mit de uneko, ikalem ilim tiaktiak beem dim tikolewsomi, Yesus elo donki em dim ka tein kolewsiliw kale. 36 Ka tein kolewiwi, em unse ding dim bakate, kawtiw i ikalem ilim tiaktiak akati guloko, deiwkim dim kel enke dukusiliw kale.
37 Keko beli, Yesus e Oliw amgu tikin em kolew tele deiw mewso talse ding dim bakate, elo anggelew talsiliw kawtiw banban bi Yesus em kanese kitil so auk so eisneng beelo ibolow fukunsomi, kalfong keleweko, dilinsomi, Sunbin-Got em wiin fian daolewsiliw kale. 38 Daolewsomi, bokolomeliw:
“Sunbin-Got e emisik kamok fian em wiin dim talbe kamok fian beelo bamki fian dulewe tako!
Feinka! Abiil tikin kel ibolow menew so bokoliw kai!
Kasike, Sunbin-Got e wiin fian kuloke te.”, angsiliw kale.* Sim Fut 118:26; Iluk 2:14
39 Angiwi, mali Falisi kunum i kawtiw im gaanin beem dulum elo Yesus elo kitil weng mak bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Ku kukalem kenggelewbiliw kawtiw biilo ‘Kimi angina! Weng ayem!’, yangolewka!”, dangsiliw kale. 40 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu kilele kililina! Kunum waneng bi bontem kasiliw tewe, tum ite Sunbin-Got em wiin fian daolokoliw te.”, yangse kale.
41 Yangeko, Selusalem abiw mutuk fian mewso teleko, abiw mutuk kasel yetemeko, ameko, 42 weng mak bokolomele: “Ibo! Nem ibolow fian e kanekote: Yu nem weng bokoyemsi weng be kiliko, geleweko, kame kuw ibolow menew so bin kulukoliw te. Kate kanele ding be yu dolon kelinba kebiliw te! 43 Kate, deiw mak ding mak toloke ding dim kabalak e, maka i teleko, yom abiw mutuk fian be ow falal mutuk da koyemsomi, yom wati kitil nam be mit mewso kawin fakala dukulu tikin tikin fakala dukusomi, 44 kawtiw yelimel yulo kuiaw kuiaw teleko, yukalem tum kun am kitil nam am biliw beelo dakalemeko, tolokoliw te. Nimtew angom? Nem teleko, yulo dokoyemomin teli ding dim bakate, yu dolon keko, ateminba kebiliw kasike.”, yangse kale.* Iluk 21:6
Am Yol em Kanese em Sang te.
45 Beem ding dim bakate, Yesus e Sunbin-Got em yol am aneng wati dak teleko, webiliw kawtiw ka biliw biilo kut yembakako, 46 bokoyemomele: “Sunbin-Got em fut tem kabalak e bokoyemomele:
‘Sunbin-Got nakalem so weng bakamin em am kalete te.’,
angse kate, yu
‘Am kale yakut kawtiw im yakut am atew kelewbiliw te!’,
angse te!”, yangse kale.* Aisaya 56:7; Selemaya 7:11
47 Keko beli, diwkuw ding e, Yesus e Sunbin-Got em am yol aneng ka kel kawtiw ilo Sunbin-Got em weng kukuyemale kale. Kukuyembelei, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin bi so, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum bi so, Selusalem abiw fian im kak kunum bi so, alik alik i Yesus elo alomin deiw fensiliw kale.* Iluk 21:37 48 Fensiliw kate, kawtiw alik alik i Yesus em Sunbin-Got em weng bokose weng be atin kuw kilele wosusiliw kasike, i elo alomin deiw mak ateminba kesiliw kale.

*19:7: Iluk 15:2

*19:8: Aneng Kolew 22:1; Teing Bakamin 5:6-7

*19:9: Iluk 13:16; Kalan Kunum 16:31

*19:10: Iluk 15:4; Sion 3:17; 1 Timoti 1:15

*19:17: Iluk 16:10

*19:26: Matyu 13:12; Iluk 8:18

*19:38: Sim Fut 118:26; Iluk 2:14

*19:44: Iluk 21:6

*19:46: Aisaya 56:7; Selemaya 7:11

*19:47: Iluk 21:37