6
Äma jäwäri täŋkentäŋ yämikta man
* Mat 23:5 Jesutä ude yäŋpäŋ ŋode yäwetkuk; In ket nadäŋkaŋ kuŋat täkot. Imaka täga kubä täŋpa yäŋpäŋä ŋode nämo nadäŋpäŋ täŋpen; Kwawak täŋira ämawebetä nabäŋpäŋ wäpna yäpmäŋ akut yäŋ nadäŋkaŋ nämo täŋpen. In ude tänayäŋ täkaŋ uwä kunum gänaŋ Nanjintä gwäki täga nämo api tamek. Unita gäk äma kubä täŋkentäŋ ima yäŋpäŋä eruk ämawebetä nabäwut yäŋ nadäŋkaŋ iŋamiken kwawak nämo täŋpen. Äma yäŋ-yäkŋaranitä kudupi yot gänaŋ ba kädet miŋin täk täkaŋ ude nämo täŋpen. Äma udewaniwä ämawebetä nibäŋpäŋ wäpnin biŋam yäpmäŋ akut yäŋ nadäŋkaŋ täk täkaŋ. Näk bureni täwetat. Äma udewani gwäki yäpmäŋirä täretak ubayäŋ! * Mat 25:37-40 Unita gäk äma kubä täŋkentäŋ ima yäŋpäŋä käbop-inik, notkapak kubä dubika-ken ireko unitä gabäŋpäŋ-nadäŋirän nämo. Ude täŋiri Nanka, imaka käbop täŋiri kaŋpäŋ nadäk täyak unitä gwäki api gamek.
Anutu-ken yäŋapik man yäkyäk täŋo käderi
Luk 11:2-4
* Mat 23:5; Luk 18:10-14 Jesutä man ude yäŋpäŋ man kubä pen ŋode yäkgän täŋkuk; In Anutu-ken yäŋapina yäŋpäŋä äma yäŋ-yäkŋaranitä täk täkaŋ ude nämo täneŋ. Yäŋ-yäkŋarani äma uwä kudupi yot gänaŋ ba kädet miŋin itkaŋ Anutu-ken yäŋapik man käroŋi boham yäkta gäripi nadäk täkaŋ. Ämawebetä nibäwut yäŋkaŋ udewä täk täkaŋ. Näk bureni täwetat. Ämawebetä äma udewani yabäŋirä gwäki yäpä täretak ubayäŋ! * 2Kin 4:33 Unita Anutu-ken yäŋapiwa yäŋpäŋä gäkŋa yot gänaŋ päro yäma yäputpäŋ itkaŋ Nanka käbop it täyak ukät man yäŋpäŋ-nadäk tädeŋ. Ude täŋiri Nanka imaka käbop kaŋpäŋ nadäk täyak unitä gwäki api gamek.
* Ais 1:15; 1Kin 18:26-29 Ba in Anutu-ken yäŋapina yäŋpäŋä guŋ ämatä täk täkaŋ ude nämo täneŋ. Guŋ äma uwä anutunita man käroŋi, mebärini nämo yäŋiwat yäpmäŋ kuk täkaŋ. Käroŋi ude yäŋ yäpmäŋ kuŋitna uyaku anutunintä käwep nadäŋ nimek yäŋ nadäk täkaŋ. * Mat 6:32 Upäŋkaŋ inä ude nämo täneŋ. In imaka imakata wäyäkŋeŋpäŋ Anutu Nanjinken yäŋapinayäŋ nadäŋirä Nanjin uku tabäŋpäŋ-nadäk täyak. Unita imata man käroŋi mebärini nämo yäŋiwat yäpmäŋ kuneŋ? Nanjin uwä täŋkentäŋ tamikta gäripi nadäk täyak. * Jon 17:6 Unita Anutu-ken yäŋapinayäŋ nadäŋpäŋä man siwoŋi ŋode yäneŋ;
Kunum gänaŋ Nanin taŋi,
Gäk wäpka inipärik kubä pat täyon.
10  * Mat 7:21, 26:39; Luk 22:42 Äbäŋpäŋ bänepi bänepi, komeni komeni Ekäni täŋ nimi.
Kunum gänaŋ gäkken man buramik pätak, kome terak ninken udegän man buramik pat täyon.
11 Kadäni ŋonitäŋo ketem nimisi.
12  * Mat 6:14-15; Mat 18:21-35 Nin notniye täŋo momi pek täkamäŋ, gäk udegän mominin peŋ nimisi.
13  * Luk 22:40; Jem 1:13; Jon 17:15; 2Te 3:3; 2Ti 4:18; 1Sto 29:11-13 Täŋyabäk-ken nämo nipmaŋpen.
Wakiken nanik wädäŋ tädotpäŋ nipmaŋsi.
14  * Mak 11:25-26 Ude yäŋpäŋ yäŋkuk; Äma kubätä waki täŋ gamiŋirän, waki täŋ gameko u peŋ imiŋkaŋ nämo yäpmäŋ kuŋariwä Nanka kunum gänaŋ naniktä udegän gäkŋo wakika api peŋ gamek. 15 Upäŋkaŋ äma kubätä waki täŋ gamiŋirän waki täŋ gameko u nämo peŋ imiŋkaŋ yäpmäŋ kuŋariwä Nankatä udegän gäkŋo waki nämo api peŋ gamek.
Nakta jop iritta man
16  * Ais 58:5-9 In kadäni ätu Anutu iniŋ oretta nakta jop itna yäŋpäŋä butewaki iŋam dapun nämo ijiŋkaŋ kuŋatneŋ, yäŋ-yäkŋarani ämatä täk täkaŋ ude. Äma udewani uwä ämawebetä nibäŋpäŋ in äma kädet täga täŋpani yäŋ nadäwut yäŋkaŋ iŋam dapun butewaki ijiŋkaŋ kuŋat täkaŋ. Näk bureni täwetat. Äma udewani gwäki yäpmäŋirä täretak ubayäŋ! 17 Upäŋkaŋ inä, Anutu iniŋ oretta nakta jop itna yäŋpäŋä ume ärutpäŋ gwäkjin pujiŋ täŋket utkaŋ kuŋatneŋ. 18 Ude täŋirä ämawebetä in Anutu iniŋ oretta nakta jop kuŋatkaŋ yäŋ tabäŋpäŋ nämo nadäneŋ. Nanjin käbop it täyak unitägän tabäŋpäŋ-nadäk täŋpek. Nanjin uwä imaka käbop täŋirä tabäŋpäŋ-nadäk täyak unitä gwäkiwä api tamek.
Tuŋum burenita man
Luk 12:33-34
19  * Jem 5:1-3 Jesutä man ude yäŋpäŋ äneŋi kubä pen ŋode yäkgän täŋkuk; In kome terak ŋo imaka tägatäga yäpmäkta nadäwätäk nämo täneŋ. Kome täŋo tuŋum u kehäromi nämo. Äpusit ba gwakgwaktä nak täkaŋ ba gämäneŋ ärok täkaŋ. Ba kubo ämatä yot däpmäŋ äreyäŋpäŋ kubo täneŋ. 20  * Mat 19:21; Luk 18:22; Kol 3:1-2 Unita kunum täŋo tuŋum yäpmäkta epäni täŋpeŋ kaŋ kuŋarut. Kunum täŋo tuŋum nämo wak täkaŋ. Äpusit ba gwakgwak u nämo nak täkaŋ ba u nämo gämäneŋ ärok täkaŋ. Kunum täŋo tuŋum uwä kubo ämatä täga nämo däpmäŋ äreyäŋpäŋ yäpneŋ. 21 Bureni-inik, imatäken tuŋumta nadäwi ärowani täŋpeko uwä bänep nadäk-nadäkka uterakgän peŋpäŋ kuŋaren.
22 In nadäkaŋ? Dapunjin u gupjin täŋo topän. Dapunjintä täga ijineŋo uwä gupjin imaka, peŋyäŋek ikek irirän kädet siwoŋi täga kuŋatneŋ. 23 Täŋ, dapunjin waneŋo uwä jide täŋpäŋ imaka imaka täga kaŋpäŋ täŋpeŋ kuŋatneŋ? Nämo, gupjin bipmäŋ urani gänaŋ irek. Täŋpäkaŋ peŋyäŋek bänepjin-ken itak unitä bipmäŋ urani täŋpeko uwä bipmäŋ urani pähap gänaŋ api itneŋ.
Gup täŋo tuŋumta nadäwätäk nämo täneŋ
Luk 16:13, 12:22-31
24 Äma kubä-tägän äma ekäni yaräta watä epän täga nämo täŋ yämek. Nämo, u kubäta gäripi nadäŋkaŋ kubäta gaŋani nadäwek. Ba kubä täŋo epän täŋkaŋ kubäta mäde ut imek. In udegän, bänep nadäk-nadäkjin Anutu terak ba moneŋ tuŋum terak bok täga nämo peŋpeŋ kuŋatneŋ.
25  * Plp 4:6; 1Ti 6:6-8; Hib 13:5; 1Pi 5:7 Unita ŋode täwetat; In gupjinta nadäwätäk ŋode nämo täneŋ; Ketem depäŋ näŋpet? Ba tek depäŋ täŋpäŋ kuŋaret? yäŋ nämo nadäneŋ. Nämo, ketem ba tek uwä bureni nämo. Uwä irit kuŋat-kuŋatjin täŋo täŋkentäk moräkigän. Unita bänep nadäk-nadäkjin imaka bureni terak peneŋ. 26  * Mat 10:29-31; Luk 12:6-7 In imata Anutu u watä säkgämän nämo käwep it nimek yäŋ nadäk täkaŋ? Eruk, in barakta yabäŋpäŋ-nadäwut! U ketem nämo piŋpäŋ puget täkaŋ ba pugetpäŋ kämita nämo pek täkaŋ. Upäŋkaŋ Nanjin kunum gänaŋ naniktä yabäŋ yäwatpäŋ yepmäŋ towik täyak. Imaka äpani udewani yabäŋ yäwatpäŋ yepmäŋ towik täyak u täŋpänä imata äma inta udegän nämo tabäŋ täwatpäŋ tepmäŋ towiwek? 27 Nadäwätäkjintä kome terak iritjin täga wädäwän käroŋ täwek? Nämoinik!
28 Unita gupjin täŋo tuŋumta imata nadäwätäk täk täkaŋ? Päya irori bipiken it täkaŋ unita yabäŋpäŋ-nadäwut! U inita tekta epäni nämo täk täkaŋ upäŋkaŋ yabäŋgärip ikek. 29  * 1Kin 10; 2Sto 9 Bureni, imaka kubä täŋo kaŋgäriptä päya irori unitäŋo kaŋgärip u täga nämo irepmirek. Unitäŋo yabäŋgäriptä intäjukun äma biani Solomon unitäŋo moneŋ tuŋum ba tek säkgämän kaŋgärip ikek päke u yärepmit täyak. 30 U uwä Anututä ini tek gäripi nikek ude päya irori jopi unita uwäktäŋ yämik täyak. Täŋpäkaŋ u kadäni keräpigän itpäŋ paot täkaŋ. Apiŋo ahäneŋopäŋ kwep ude äneŋi täreŋ mäneŋ. Eruk, päya irori unita yabäŋ yäwat täyak upäŋ imata inta udegän täga nämo tabäŋ täwatpäŋ tamek? U bureni tamek! Unita imata nadäkinikjin Anutu-ken kumän nämo pek täkaŋ?
31 Unita ketem ba ume deken yäpmäŋpäŋ näne yäŋkaŋ nadäwätäk nämo täneŋ. Ba tek deken yäpmäŋpäŋ täne yäŋkaŋ nadäwätäk nämo täneŋ. 32  * Mat 6:8 Nämoinik! U guŋ ämatä bänep nadäk-nadäki udewani terakgän pek täkaŋ. Täŋ, inä imaka udewanita nadäwätäk pähap nämo täneŋ. Nämo, nanjintä in imaka udewanita wäyäkŋek täkaŋ yäŋ tabäŋpäŋ-nadäk täyak unita api täŋkentäŋ tamek. 33  * 1Kin 3:13-14; Sam 37:4,25; Rom 14:17 Unita inä imaka kubäta nadäwä intäjukun nämo täŋpek. Nämo, Anututä intäjukun it tamiŋpäŋ tabäŋ täwatta ba unitäŋo kädet siwoŋi u iwatta unitagän gäripi-inik nadäŋpäŋ epäni täk täkot. Ude täŋirä uyaku ketem tuŋumta wäyäkŋek epän tänayäŋ täkaŋ u api taniŋ kirewek. 34  * Kis 16:4,19; Mat 6:11 Unita kwep täŋo irit kuŋat-kuŋat jidewani api itneŋ yäŋ nadäŋkaŋ nadäwätäk nämo täneŋ. Kwep yäŋen täŋo bäräpi ini irirä apiŋo täŋo unitagän nadäwätäk täneŋ.

*6:1: Mat 23:5

*6:3: Mat 25:37-40

*6:5: Mat 23:5; Luk 18:10-14

*6:6: 2Kin 4:33

*6:7: Ais 1:15; 1Kin 18:26-29

*6:8: Mat 6:32

*6:9: Jon 17:6

*6:10: Mat 7:21, 26:39; Luk 22:42

*6:12: Mat 6:14-15; Mat 18:21-35

*6:13: Luk 22:40; Jem 1:13; Jon 17:15; 2Te 3:3; 2Ti 4:18; 1Sto 29:11-13

*6:14: Mak 11:25-26

*6:16: Ais 58:5-9

*6:19: Jem 5:1-3

*6:20: Mat 19:21; Luk 18:22; Kol 3:1-2

*6:25: Plp 4:6; 1Ti 6:6-8; Hib 13:5; 1Pi 5:7

*6:26: Mat 10:29-31; Luk 12:6-7

*6:29: 1Kin 10; 2Sto 9

*6:32: Mat 6:8

*6:33: 1Kin 3:13-14; Sam 37:4,25; Rom 14:17

*6:34: Kis 16:4,19; Mat 6:11