7
Äma yäŋpäŋ-yabäŋ yäwat nämo täneŋ
Luk 6:37-38,41-42
1-2  * Rom 2:1; 1Ko 4:5; Jem 4:11-12 * Mak 4:24 Jesutä man äneŋi kubä pen ŋode yäwetkuk; In äma kubä yäŋpäŋ-kaŋiwat nämo täneŋ, Anututä in udegän yäpmäŋ daniwekta nadäŋkaŋ. In nadäkaŋ? In ämawebeta jide nadäŋpäŋ kuŋatnayäŋ täkaŋ uterakgän Anututä inta api nadäŋ tamek.
3-4 Unita gäk imata täpun-täpun taŋi dapunka-ken itak u nämo kaŋpäŋ nadäŋkaŋ notkapak kubä dapuri-ken täpun-täpun täpuri itak u kaŋpäŋ yokut gamayäŋ iwet täyan? Täpuntäpun gäkŋa dapunka-ken itak u imata nämo kaŋpäŋ nadäk täyan? Gäk yäŋ-yäkŋarani äma! Intäjukunä gäkŋa dapunka-ken täpun-täpun taŋi itak u yokutkaŋ uyaku dapun täga ijiŋpäŋ kaŋpäŋ notkapak dapuri-ken täpun-täpun u täga yokut imen! * Mat 10:11 Ude yäŋpäŋ yäwetkuk; Äma Anututa gäripi nämo nadäk täkaŋ unita Anutu täŋo man kudupi u jop nämo yäwetneŋ. Aŋtä äma yek täkaŋ udegän äma udewani uwä Anutu täŋo man unita bitnäŋpäŋ taniŋ wärätneŋ. Bureni, äma udewani uwä but bumik. Buttä it täkaŋ-ken tuŋumka täga kubä jop nadäŋ täga maŋpi kuneŋ? Nämo, buttä tuŋumka u yeŋ gatäŋtäŋ kuŋkaŋ abäk täneŋ. Äma uwä udegän täneŋ yäk.
Anutu-ken yäŋapiŋtäko api nadäŋ tamek
Luk 11:9-13
* Mak 11:24; Jon 14:13, 15:7; Jon 16:23-24 Jesutä man ude yäŋpäŋ yäwetkuk; In Anutu-ken imaka kubäta yäŋapiŋirä api nadäŋ tamek. Uwä äma kubätä wäyäkŋek epän täŋ yäpmäŋ kuŋtäŋgän kaŋ-ahäweko ude. Ba kubätä yäma-ken kwäpkwäp yäput yäpmäŋ kuŋirän yäma dät imeko ude. * Jem 1:5; 1Jo 3:22; 1Jo 5:14-15 Näk bureni täwetat. Äma kubätä yäŋapik epän täŋpäŋä bureni api yäpek, äma kubätä wäyäkŋek epän täŋ yäpmäŋ kuŋtäŋgän bureni kaŋ-ahäweko ude. Ba kubätä yäma-ken kwäpkwäp yäput irirän Anututä nadäŋ imiŋpäŋ yäma dät imeko ude.
Eruk, jide nadäkaŋ? Nanakka kubätä ketemta yäŋirän mobä täga imen? Nämo! 10 Ba tomta yäŋapiŋirän gämokpäŋ täga imen? Nämoinik! 11  * Jem 1:17 Inä äma waki upäŋkaŋ nanakjiyeta imaka tägatäga yämik täkaŋ. Unita ŋode nadäwut; Kunum gänaŋ Nanjin iron mähemi itak uken yäŋapiŋirä imaka tägatäga imata täga nämo tamek? Nämo, u gäripi nadäŋ tamiŋpäŋ bureni-inik tamek yäŋ täwetat!
12  * Mat 22:39-40; Luk 6:31; Rom 13:8-10 Unita ŋode täwetat; Kädet äma ätutä täŋ nimut yäŋ nadäk täkaŋ in udegän täŋ yämineŋ. Man täpuri unitäwä man profet bianitä yäŋahäwani u ba baga man Mosestä yäŋahäwani u kumän uwäk täyak.
Kunum kädet u täpuri
Luk 13:24
13  * Jon 10:7,9 In kunum kädet iwatta yäma täpuri-ken kaŋ ärowut. Kumäŋ-kumäŋ kädet u taŋi ba yämani udegän u taŋigän. Kädet taŋi uken ämawebe mäyaptä kuŋ äbäŋ täk täkaŋ. 14  * Apos 14:22 Täŋpäkaŋ irit kehäromi täŋo yäma uwä täpuri ba käderi udegän gäkŋi. Kädet uwä ämawebe kubäkubä-tägän iwat täkaŋ.
Päya wakitä mujipi näŋpani täga nämo wädäwek
Luk 6:43-44
15  * Mat 24:4,24; Apos 20:29; 2Pi 2:1 In nadäkaŋ? Äma ätu Anutu täŋo man yäŋahäk täkaŋ upäŋkaŋ ämawebe täŋyäkŋatna yäŋkaŋ Anutu täŋo man siwoŋi nämo yäŋahäk täkaŋ. Äma udewanita ket nadäŋkaŋ kuŋatneŋ. Äma uwä bänep ärik-ärik man täwet täkaŋ upäŋkaŋ bänepi-ken nadäk wakiwaki yäpmäŋ kuŋat täkaŋ. 16  * Gal 5:19-22; Jem 3:12 Unitäŋo irit kuŋat-kuŋariken bureni jide pewä ahäk täkaŋ u yabäŋpäŋ-nadäŋkaŋ mebärini täga nadäneŋ. Uwä päya ude. Bärop terak wama mujip täga nämo wädäneŋ ba gupmom yen terak wäyän täga nämo wädäneŋ. 17 Nämo, päya mebäri täga terak bureni gäripi nikek wädäneŋ. Täŋ, päya mebäri wakitä mujipi näŋpani nämo wädäneŋ. 18 Päya mujipi näŋpani terak bureni waki wädäkta käderi nämo pätak. Ba päya mujipi nämo näŋpani terak bureni näŋpani uwä täga nämo wädäneŋ. 19  * Mat 3:10; Luk 3:9; Jon 15:6 Täŋpäkaŋ päya, bureni goret pewä ahäk täkaŋ uwä madäŋpäŋ kädäp pewä ijik täkaŋ. 20  * Mat 12:33 U udegän, äma Anutu täŋo man jopjop yäŋahäwani unitäŋo mebärini nadäna yäŋpäŋä irit kuŋat-kuŋari upäŋ yabäŋpäŋ-nadäneŋ.
Jesutä ämawebeniye burenita yäwetkuk
Luk 13:25-27, 6:47-49
21  * Luk 6:46; Mat 21:31; Rom 2:13; Jem 1:22,25 Unita ŋode täwera nadäwut; Äma mäyaptä näka Ekänina yäŋ näwet täkaŋ upäŋkaŋ u kuduptagän Anutu täŋo kaŋiwat yewa gänaŋ nämo api äroneŋ. Nämo! Nana kunum gänaŋ unitäŋo mani buramik täkaŋ ämawebe unitägän api äroneŋ. 22 Äma mäyaptä kadäni pähapken ŋode api näwetneŋ; Ai! Ekäni! Gäkŋo biŋam man ämawebe yäŋahäŋpäŋ yäwetkumäŋ. Ba gäk wäpka terak kudän kudupi mebäri mebäri täŋit mäjo yäwat kireŋit täŋkumäŋ. 23  * Sam 6:8; Mat 10:33, 25:41; Mat 13:41-42; 2Ti 2:19 Man ude yäŋirä näkä ŋode api yäweret; Wakiwaki täŋpani in kewewut! Näk inta nämo nadätat!
24 Eruk, ämawebe man täwet täyat ŋo buramiŋpäŋ iwatnayäŋ täŋo uwä äma yot täkta mebäri nadäkinik täŋpani udewani bumik. Kadäni kubä äma nadäk-nadäk ikek udewani kubätä yori mobä kehäromi terak täŋpek. 25 Täŋpekopäŋ iwän mänit täŋirän ume tokätkaŋ gwägu tokŋewek. Täŋpäkaŋ yot uwä mobä kehäromi terak täŋpani unita nämo wärämurek. 26 Eruk kadäni kubä äma guŋ udewanitä yori mobä jiraŋ terak täŋpek. 27 Täŋpekopäŋ iwän mänit täŋirän ume tokätkaŋ gwägu pähap tokŋewek. Ude täŋpäŋ yot uwä äneŋ kwinit täŋpän kuneŋ. Bureni, u paot-inik täŋpek! Täŋpäkaŋ ämawebe näkŋo man täwet täyat ŋo nadäŋkaŋ nämo buramiŋpäŋ iwatnayäŋ täŋo uwä äma yot täkta mebäri nämo nadäwani, guŋ udewani.
28 Täŋpäkaŋ Jesutä man päke u yäŋ moreŋirän ämawebe dubini-ken itkuŋo u man u nadäŋpäŋ nadäwätäk pähap täŋkuŋ. 29  * Mak 1:22; Luk 4:32; Jon 7:46 Ŋode nadäŋkuŋ; Baga man yäwoŋärewani ämatä man yäŋpäŋ-yäwoŋärek täk täkaŋ ude bumik nämo yäyak yäk. Äma ŋowä man mähemitä ini yäyak yäŋ nadäŋkuŋ.

*7:1-2: Rom 2:1; 1Ko 4:5; Jem 4:11-12

*7:1-2: Mak 4:24

*7:6: Mat 10:11

*7:7: Mak 11:24; Jon 14:13, 15:7; Jon 16:23-24

*7:8: Jem 1:5; 1Jo 3:22; 1Jo 5:14-15

*7:11: Jem 1:17

*7:12: Mat 22:39-40; Luk 6:31; Rom 13:8-10

*7:13: Jon 10:7,9

*7:14: Apos 14:22

*7:15: Mat 24:4,24; Apos 20:29; 2Pi 2:1

*7:16: Gal 5:19-22; Jem 3:12

*7:19: Mat 3:10; Luk 3:9; Jon 15:6

*7:20: Mat 12:33

*7:21: Luk 6:46; Mat 21:31; Rom 2:13; Jem 1:22,25

*7:23: Sam 6:8; Mat 10:33, 25:41; Mat 13:41-42; 2Ti 2:19

*7:29: Mak 1:22; Luk 4:32; Jon 7:46