27
Amolmol valir ane inggas Yisu itangi Pilata ile
Givin tistumi-ngge bambamo ebe emb lum mateu ane dabin ok be tis eisir yaun ane irek luev ebe ve ines Yisu vunu ok. Beti idgin Yisu bage ta ve seng be inggas itangi amol bamo Pilata ile.
Judas Iskariot gimat vunu
Givin ebe Judas Iskariot amol ebe gitak Yisu gisov amolmol valir ane bais ok, gili ebe amolmol ilgum Yisu ane yaun avo vie ite ok, love gitangi ei aplo ite beti givwat mone ebe bambamo lum yamar ane ivgo ei ok ginumul gile geb gitangi eisir ate vukuri be ginei. “Ayeu galgum tiate ve gatak amol vie molge etenik gisov amolmol valir ane bais.” “Be eisir iwel Judas Iskariot avo be inei “Gen etenik amei-mei gen ite, etenik miam gen.” Be Judas Iskariot gikari mone etok gile gitak lum yamar aplo be gikwai eisir be gile gig-luen ve ate be gimat vunu. Bekob bambamo lum yamar ane bais gisov mone etok be inei, “Etenik mone twerk ane, be gitangi ebe atob tantak niengk nivin mone lum yamar ane ok ite.” Beti bambamo ebe emb lum yamar dabin ok be tis amolmol yaun ane subu inei yaun gisov dongke be ile ivgo amol ebe gipasang ul ve nalk ok ane nalk sawa ti ve mone etok, ve inaspun amolmol taku ti ane inyengk nalk sawa etok. Be ital taku nok are inei taku twerk ane love galkik asmate etenik ok givin. Beti yaun ebe warik Pomate ane amol ebe ginei Pomate avo ok are Jelemia ginei ok ande ano gile. Ve Pomate ginei dang-eteik; ‘Atob amolmol invwat mone siliwa nitangi 30, ebe amolmol nangge Israel emb ve inavgo ei ok, 10 be inde inavgo amol ebe gipasang ul ve nalk ok ane nalk sawa ti.’
Pilata giutani Yisu
11 Yisu givarkei nangge Pilata na be Pilata giutani ei be ginei, “Mie amol bamo ebe gob amolmol dabin nangge Juda as taku ok etenik me?” Be Yisu giwel Pilata avo be ginei, “Yaun nok ete ande miate gunei nok.” 12 Be Pilata ginei gitangi Yisu, “Be bambamo ebe emb lum yamar dabin ok tis amolmol yaun ane subu inei yaun bingkas-kasop gipil mie. 13 Kob ande gute yaun bambamo ete eisir inei gipil mie ok me ma?” 14 Bemem Yisu ginei yaun ti vukuri ite ok. Be Pilata gikuri vunu-ngge ve gili ebe Yisu ginei yaun ti vukuri ite be tumi-ngge givarkei ok.
Pilata ginei amolmol valir ane ines Yisu nireu ei-givsangin
15 Givin Sonda bamo walang ok Juda ilgum ben Pasova ane, be amol bamo ebe geb amolmol dabin ok atob nihlang amolmol ebe imbweg nangge kapual-lu ok dongke dongke nitangi ebe amolmol tas givin ok be menihlang nikwai kapual-lu. 16 Be givin sawa etok ete amol tiate ti gibweg nangge kapual-lu givin, amol nok are Barabas. 17 Amolmol tepwengge iro isate sut gikwai kob, Pilata giutani eisir be ginei; “Yem tangg-aim givin ve ayeu nahlang amol ret nangge kapual-lu be nitangi yem nilek? Barabas me Yisu ebe amolmol ital ei inei Amol ebe geb amolmol ru ok?” 18 Pilata ande gitpweng are gikwai ginei bambamo ebe emb lum yamar dabin ok inggas Yisu itangi ei ile ve gisov eisir tas vadbu ve ebe amolmol tas givin Yisu anongge gitlek eisir ok.
19 Givin ebe Pilata gile gibweg taku ebe ve niute amolmol as yaun ok be arue geb yaun gitangi ei gile be ginei, “Uli ve nulgum gen ti nitangi amol vie etenok, ve galkik tambok etenik ayeu gayengk mev giro amol etenok, be ayeu aplongg bunam molge.”
20 Bambamo ebe emb lum yamar dabin ok be tis amolmol yaun ane inei yaun gisov amolmol ve inei nitangi Pilata be nihlang Barabas nitangi eisir nile, be ines Yisu vunu. 21 Pilata giutani eisir vukuri be ginei, “Amol ailu ete imbweg kapual-lu imbweg nik, be yem tangg-aim givin ve ayeu nahlang sulu as amol ret nitangi yem nilek?” Eisir iwel Pilata avo be inei, “Mie nuhlang Barabas nitangi amei ninme.” 22 Be Pilata ginei, “Be atob ayeu namdom nitangi Yisu ebe amolmol ital ei inei Amol ebe geb amolmol ru ok?” Be amolmol tepwengge iwel Pilata avo be inei, “Tanes Ei nireu ei-givsangin nile.” 23 Bemem Pilata giutani eisir vukuri be ginei, “Yisu gilgum gen tiate ret?” Be amolmol tepwengge ital yaun iro av-kavut ge inei, “Tanes Ei nireu ei-givsangin. Tanes Ei nireu ei-givsangin.” 24 Pilata gilgum ve nilgum amolmol aplos vie, beti gile givuk bage nangge amolmol tepwengge nas be ginei, “Ayeu gitangi ebe nanei be yem unes amol etenik vunu ok ite, be yem aim gen.” 25 Be amolmol tepwengge iwel Pilata avo be inei, “Amei tis natungg-amei-nggen gitangi atob an-gas amol etenik ane twerk ane den.” 26 Be Pilata gihlang Barabas gitangi eisir gile, be geb Yisu gitangi amolmol valir ane gile ve inrau ei bekob ines ei nireu ei-givsangin.
Amolmol valir ane inei yaun ungglus ungglus gipil Yisu
27 Pilata ane amolmol valir ane inggas Yisu isov amol bamo ebe geb eisir dabin ok ane simbel aplo ile, be amolmol valir ane tepwengge iro isate sut ile idbul Yisu. 28 Bekob iwaulu Yisu ane kup gikwai be ino kup mwele ti gireu, 29 be ipasang gululung ti ve wal duduli subu be es gisov Yisu dabe, be emb kabut ti gile bage tavlu bekob ilgum molok gile ei be iro vas dubi supwe gisov nalk gitangi be inei yaun ungglus ungglus gipil ei be inei. “As-mate mie. Mie amol bamo ebe gob amolmol dabin nangge Juda as taku ok etenik mera?” 30 Amolmol iluk gireu Yisu be irau ei ve kabut nok gisov dabe.
31 Eisir valir ane ilgum gen ungglus ungglus bambamo etok gipil Yisu gikwai kob, iwaulu kup mwele etok gikwai ei be ino ei ate ane kup gireu vukuri be inggas ile ve ines nireu ei-givsangin.
Amolmol valir ane es Yisu gireu ei-givsangin gile
32 Amolmol valir ane inggas Yisu ile ve ines nireu ei-givsangin be ile vunge ve amol ti are Saimon nangge luev. Amol nok ei nangge Sairini as taku. Be amolmol valir ane avos girau ei ve nemb Yisu ru be nivwat ane ei-givsangin. 33 Eisir inggas Yisu ile taku ti are Golgada, are etok ane dabe dangeteik; Taku ebe amolmol dabas tulkwe anongge giengk ok. 34 Be emb wain tis gen vavis ti ve Yisu ninum veik nili ebe es ei be viti ok ite, bemem Yisu bua ve ninum. 35 Eisir valir ane es Yisu gireu ei-givsangin gile gikwai kob es bwas ve indi inei atob amol ret nivwat Yisu ane kup. 36 Be eisir imbweg etok ve nas ginal Yisu ebe gikaiwel ok. 37 Be eisir iro yaun ake ebe es ei vunu gisov ok bwalbwale dang eteik inei, ‘Amol etenik are Yisu. Amol Bamo (King) ebe geb amolmol dabin nangge Judia as taku ok.’ Be es gireu Yisu ane ei-givsangin giengk einggoto ane. 38 Be amolmol valir ane nok es amol ailu ebe as amolmol vunkunu be ivaina gen ok gireu ei-givsangin gile givin ivin Yisu. Amol ti gikaiwel gideb Yisu bage mol ane be ti gikaiwel gideb kase ane. 39 Amolmol ebe ilek be inme ivang luev sawa etok ok indank be ili be ilailai dabas be inei: 40 “Mie amol etenik ebe gunei nuyaing lum yamar nikwai, bekob nutav vukuri nitangi as-mate aitol ge ok etenik mera? Dang-etok, be ginei Pomate Natu mie bingano, okob omb im ate ru be usov motak ukwai ei-givsangin ma?” 41 Be bambamo lum yamar ane be tis eisir ebe emb Mose ane yaun dabin ok inei yaun ungglus ungglus gipil Yisu weik etok ge be inei. 42 “Ei gitangi ve nemb amolmol ebe ok ge ru, be gitangi ebe ve nemb ate ru ok ite. O Israel as amol bamo ebe geb eisir dabin ok, galkik etenik ginei ei geb ate ru be gisov meng-gitak gikwai ei-givsangin okob atob eitit tandi be aplond nivin ei. 43 Ei aplo givin Pomate be ginei Pomate ane Natu ei mera? Dang-etok okob tanasge be tandi, tanei atob Pomate ta nivin ei be nemb ei ru me ma?” 44 Be amol ailu ebe amolmol valir ane es sulu gireu ei-givsangin givin ok inei yaun ungglus ungglus gipil Yisu weik etok ge.
Yisu gimat vunu
45 Givin as-mate luvwe taku tumi bamo molge geb taku avut. 46 Be givin as-matano aitol givin gibok Yisu gital yaun avo bamo dongke be ginei, “Eli Eli lama sabatani.” Yaun ake etok ane dabe dangeteik; “Pomate, awangg Pomate nam-nambed ete ande mie ve tam nivalngan ayeu nik?” 47 Beti amolmol ebe ivarkei etok ok inei, “Ei gital Ilaija mera?” 48 Beti amol ti gituvki seukie-ngge gile be giro gen mwaimuai ti utuv gisov bui vavis ti be gidgin gisa kabut ti be gisu gireu gitangi Yisu gile ve ninum. 49 Bemem amolmol subu inei, “Utau ge. Be eitit tanvarkei ge be tandi kob, velob Ilaija ninme be nemb ei ru.” 50 Be Yisu gital avo bamo ti vukuri be gimat vunu. 51 Be babal bamo ebe gikaiwel lum yamar aplo ok gisiel vusa gile ailu. Givin sawa etok ge gikuri ges bamo molge be vat bambamo gipuek vusvusa gile ailu ailu. 52 Be nangge taku gimat ane nalk avo pingpong be Pomate ane amolmol gimungg ane ebe warik imat vunkunu ok matawas be imdil vukuri. 53-56 Eisir etok imdil vukuri nangge taku gimat ane, be bwayage Yisu gimdil gikwai taku gimat ane, kob ete tepwengge ile taku ebe lum yamar bamo givarkei ok be amolmol tepwengge matanos gitut gipil eisir. Be avie gaptol subu ebe ivang mul ve Yisu nangge Galilaia be emb ei dabin ok ivarkei aikawe ge be nas ile ili. Avie gaptol nok subu are eteik. Malia Magdala, be Jems gabu Josep tinas Malia be Sebedi natu-nggen Jems gabu Jon tinas. Givin ebe amolmol valir ane tis as amol bamo ebe gitwem eisir ok ivarkei ve emb Yisu utle ulis dabin ok, be ili gikuri bamo ebe ges ok be tis gen bambamo ebe meng-gihlang ok be ikuri vunu-ngge be inei, “Amol etenik Pomate Natu bingano molge.”
Ispun Yisu gisov nalk avo ebe itav nangge vat bambamo ok
57 Givin gibok etok amol ti ebe tis wambal walang ok gibielk. Amol nok are Josep be ei nangge Arimatia as taku. Josep nok ei Yisu ane amol singamolomb ti. 58 Ei givang gitangi Pilata gile be giutani Pilata ve nivwat Yisu utle ulis nile nispun. Beti Pilata ginei gitangi ane amolmol valir ane ve inemb Yisu utle ulis nitangi Josep. 59 Josep givgo kambam bogbogo vaku ti be gile gisum Yisu utle ulis gisov. 60 Bekob givwat gile gispun gisov nalk avo vaku ti ebe Josep ei ate gitav ok. Be gidugdug vat bamo ti gile giengk giwei nalk avo ebe Yisu giengk ok. 61 Malia Magdala be Jems gabu Josep tinas Malia, sulu imbweg etok be nas giengk umbub ebe Josep gispun Yisu gisov ok.
Amolmol valir ane emb Yisu ane umbub dabin nangge taku gimat ane
62 As-mate ebe Juda ipasang isate ve indi as Sonda ok gile gikwai kob, be imdil tistumi ti ane kob, bambamo ebe emb lum mateu ane dabin ok be tis eisir Parisai itangi Pilata ile 63 be inei, “Amol bamo, amei tangg-amei gitung yaun ebe amol bingkasop ane etok ginei givin ebe gimat vunu ite nangge ok, ve ei ginei atob nivin as-mate ebe ve aitol ane ok, okob atob ei matawe be nimdil vukuri. 64 Dang-etok be unei yaun itangi am amolmol valir ane, be inde inemb ei ane umbub dabin love as-mate aitol etok ma nikwai kob. Velob ei ane singamolomb-gen inde be invwat ei utle ulis nikwai nalk avo, bekob inde inei nitangi amolmol inei Yisu ande gimdil vukuri nangge taku gimat ane. Kob atob yaun bingkasop ete eisir ve inei nitangi amolmol ok atob nivang nemb taku walang ok avut nitlek mate ane.” 65 Beti Pilata ginei gitangi eisir be ginei, “Un-gas amolmol valir ane subu be unde be unvarkei umbub avwut love gwang-ne nitangi ebe ulgum ulgum ok. 66 Beti eisir ile be runggwei gile Yisu ane umbub love gwang-ne, be emb eisir valir ane subu ve inemb umbub dabin.