15
Beghi koku mingg wand God ningg wand ane tuqui segi
Mak 7:1-23
Parisi di wute Moses ningg lo wute bei meny kin Jerusalem pu Jisas nde mandi di pengu mindig mari, “Pughe kin ningg nunon wute te koku mingg yumbo ur te gure mawo? Ni mari, beghi si wuye pap pre ei mir bad, pudi nunon wute ni si wuye map segine mir mand.”
Jisas ni oyi nindim nari, “Di pughe kin ningg nungoqi God ningg lo gure waq, di nungoqi non nuqo mingg chuqo tene yembe wundiny? God ni nari, ‘Nungoqi nuyi numo ningg wand te irepene ei wutungu,’ di ‘Wuti tughe kiyi o kumo wand brequ nindiny tedi wi nati.’ [Kis 20:12; 21:17]
Pudi nungoqi wute simbe wundiny wari wuti iri yumbo ninge kiyi o kumo ghav nindiny ningg, pudi ni simbe nindiny nari, ‘Nge yumbo nungoqi ghav guduq kin ren te God geg ningg kiping ruso pre.’ Wuti te ni kiyi ningg wand nutungu segi di ghav nindig segi. Te kin ningg nungoqi God ningg wand te meware ruso di nungoqi non nuqo mingg chuqo tene yembe wundiny. Nungoqi wutaqu umbo pe nei brequ bre pu rise muq nange vingg wute rundoqu ninggne yumbo ur yuwon ye wand. Asi propet Aisaia ni nungoqi ningg nari ye te nganyene nand. Ni nari,
‘Wute men ni mim pe nge yumbui nyamb miragh, pudi ninde umbo pe nge nei mimbigh segi. Ni nge yumbui nyamb miragh ye te ghav rindim segi, te pugri ni wute gri lo yembe mindiny kin te oyi God ningg lo kin pugri wute bei meny’.” [Ais 29:13]
10 Di Jisas ni wute buagi te ningg nari ninde rundo di simbe nindiny nari, “Wutungu di nei pe wawo vis. 11 Yumbo dabo pu wuti nde rir ruso kin te ni unje rip segi, pudi yumbo pughe wuti nde nei pe pu riyi ri kin te ni unje rip.”
12 Muq nikin wute ninde mandi di simbe mindig mari, “Nu wand guad kin te ningg Parisi ni umbo brequ kuse kin te nu nei gubiny?”
13 Jisas ni oyi nand nari, “Yumbo buagi nge wuyi wam kin kuan nawo segi kin otiwo ni puate ane bi nawo. 14 Nungoqi ni si ware. Ni wute rar chukoq kin pugri. Wuti rar chukoq kin iri ni rar chukoq kinne aye iri ngim bei nindig, tedi temi ane mo ngamo pe ir maghe.”
15 Pita oyi Jisas simbe nindig nari, “Beghi kopuqu wand ven kin puate te bei yengu.”
16 Di ni oyi nari, “Pughe gri ate nungoqi mune nei wamb segine? 17 Nungoqi nei wamb segi bri, yumbo ninde mim pe gri ne righe ruso kin te mune umbo che nawo ruso. 18 Pudi yumbo mim pe simbe bad kin te nei pe pu rindi, di yumbo ren kin wuti unje rip. 19 Te pugri umbo pe yumbo ur buagi ren rise: nei brequ, wute mamb riti kin nei, wute ngam ruso kin wute aye ane rise kin nei, quayi nyumbueg ane segi segi rise kin nei, nyungu kin nei, wandoqi mand, di wute aye nyamb brequ mindiny. 20 Yumbo pugri kin te God nde rar pe wute unje rip. Pudi wuti si wuye nap segine mir nand kin te God nde rar pe unje rip segi.”
Nyumbueg Kenan opu kin Jisas nei wumbig
Mak 7:24-30
21 Jisas ni Israel mingg qi te si niraq, Tair di Saidon opu no. 22 Di Kenan kin nyumbueg ire tende wus kin wundi Jisas ningg wuri, “O yumbui, nu Devit ningg kuqo, nu nge yawo togh. Nge wo nyumbueg ququ brequ ninde ghimbi pe yenu di ni mai wuraq.”* Kenan te wute tit ire, ni Juda segi kin.
23 Pudi ni wand ninge simbe nand segi. Di Jisas nikin wute mandi buid map simbe mindig mari, “Tiqi ndow wuso, ni beghi nde dobu wuwi wuri nyuw wup.”
24 Ni oyi nand nari, “God nge tiqi nundogh gadi kin Israel mingg sipsip ir ruso kin te ninggne bu gadi.”
25 Pudi ni wundi Jisas nde muange tingi sungomyu gure wuwo yimb wughe wuri, “Yumbui, nge ghav ndigh.”
26 Di ni oyi nand nari, “Beghi wo ni mir te nikin nyombui mepirany rundo riq kin te oghi segi.”
27 Di ni wuri, “Yumbui, te nganyene, pudi mir cham ni kiyi nde ede pe tende ir ri kin te nyombui riq yuwon ruany.”
28 Muq Jisas ni oyi nand nari, “Nyumbueg, nu nge quan nganye nei gubigh! God nu yumbo nei gubiny kin te puaq nand ye.” Di ni wo nyumbueg brequne mune oghi wuse.
Jisas wute num kin nganye buagi sabi nindiny oghi
Mak 7:31-37
29 Jisas ni tiqe te si niraq, wuye ngamo Galili qunambe nyinge nare no. Ni rand pe newo no, di tende nas. 30 Di wute buagi ninde rindi, ni wute nyinge brequ kin, di wute rar chukoq kin, di wute nyinge rengu kin, di wute wand mand segi kin, di num kin buagi aye te ane mitari mandi, Jisas nde muange tingi mawo ris, di Jisas sabi nindiny oghi. 31 Wute buagi ni ruqond, wute wand rind segi kin te mune wand rind, di nyinge rengu kin te mune oghi, di nyinge brequ kin te mune nyinge rire, di rar chukoq kin te mune rar rit, di ni te ruqond nei kumo rimb. Di ni Israel mingg God ni nyamb rindivi viyo.
Jisas ni wute 4 tausen pela pu mir neny
Mak 8:1-10
32 Muq Jisas nikin wute ngam niram ninde mandi simbe nindim nari, “Nge wute ren yawo kutony, te pugri ni nge ane pas nginy temi ire pu, di ni mir segi. Nge ni mir ane tiqi gudony ruso yambu kari, eti ni ngimi rar ori riti.”
33 Di Jisas nikin wute Jisas ningg mari, “Beghi wuye di nyumo segi ye pe ven nde pas, di muainde ei bret pateri kin tuqui di wute buagi ren mir bag bab?”
34 Di Jisas ni mingg nari, “Nungoqi bret pughe gri pu rise?”
Ni mari, “Bret 7-pela pu, di umo woju ninge ane.”
35 Di Jisas ni wute buagi te simbe nindiny qi pe ris. 36 Ni bret 7-pela pu di umo ane nateri, God chumbuai nindig pre, bir nawo di nikin wute te nem, di nikin wute mare mo wute buagi te meny. 37 Ni mir rind di mir rimbiq, di Jisas nikin wute ni mir cham te mune materi imbi pe mawo righe ruso di imbi 7-pela pu bre mand. 38 Wute quayi ni bret me kin te 4 tausen pela pu. Ni nyumbueg wo ane manyi mand segi. 39 Di Jisas wute buagi tiqi nundony ruso, di ni at pe newo no Magadan mingg qi pe no.

*15:22: Kenan te wute tit ire, ni Juda segi kin.