9
Kolomong-Auli 9 Yesos-ni “Nanga Kongunale Tenji-Pai.” Nimba Liipa Mundurum Yima-ni Manda Tingí Mele Ung Te
 
9:1-18 Yesos-ni Poll “Kongun Tenji-Pui.” Nimba Liipa Mundurum Yili Molupa Kongun Tirimeliinga Méle Kaluli Te Naa Liirimeliinga “Papu Naa Liiker.” Nirim Ung Te
⸤Eni mare-ni “Poll Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yi te mólu.” nilimeláliinga ung te niambu: Na moliu mele eni kanolemele.⸥ Ung-mani te-ni mola ulu te-ni na manda nokupa kene tembu mele pipi simbaye? Na Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yi te naa moliuye? ⸤“Yesos-ni yi mare “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni yu kanuring.” nikimili akili⸥ na oliunga Auli Yesos na naa kanurunduye? Na-ni Auliele-nga kongunale andupu tinjirindeliinga eni Krais-nga yambuma naa molemeleye? ⸤Andupu naa tenjilkanje yunga yambuma molkemelaye?⸥ Yambu mare-ni ‘Na Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yi te mólu.’ niku piliilimili akiliinga-pe ‘eni aku-siku niku naa piliilimili.’ nimbu piliiker. Eni Auliele-nga yambuma molemele ulele-ni na Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yili moliu mele liipa ora silimáliinga ⸤‘Aku-sipa yili naa molemú.’ niku piliingí kupulanum te mólu.⸥
Na-ni ulu tepu moliuma apuruku kene ⸤‘Aku-sipa yi te naa molemú.’ niku piliilimili⸥ yambumandu na-ni aku-sipu pundu topu niambu: “⸤Oliu Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni kongun tenjilimulaliinga⸥ méle kalungí mele, no kene langi kene námili sangi.” nilkumulanje ‘Manda mólu.’ niku piliilimiliye? Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi wema kene, Auliele-nga anginipili kene Pita kene wasie tiring mele na aku-sipu Krais-nga talapena ambu liipu wasie andolkanje manda móluye? Mola Banapas olsu-ni mindi Auliele-nga kongun andupu tenjilimbuláliinga méle kaluliele naa liipulu, Auliele-nga kongunale kene ku-moni kongunale kene tere lepu tepu molembulále ‘Kapula.’ niku piliikimiliye? ⸤Yesos-ni liipa mundurum yi wema-ni mindi Pulu Yili-nga kongunale telemeláliinga méle kalúlima liilimele mele Banapas olsu aku-sipu manda naa liimbulúye?⸥
Ami-yi nae-ni ami-kongun tepa kene yunu langi korolemúye? No-waen punie yi nae-ni tepa kene yunga unji-waen-monguma yunu kepe naa nolemúye? Yi nae-ni kung-sipsip ari topa kene sipsip ame naa nolemúye?
Yambuma-ni niku piliilimili mele mindi piliipu kene aku-sipu niker mele sikako. Akiliinga-pe aku niker mele ung-mani te molemúko. Ung-mani te Moses-ni ung-manima sirim bukna turum akili i-sipa mele:
‘ ‘Rais-wit monguma wendu pupili.’ niku
kung-kaoma wit-unjima anduku kambiliingí kene
‘Enini wit mare naa nangi.’ niku
kerima pipi singí kene
kapula naa tembaliinga pipi naa sai.
⸤Kung-kaoma wit nungí tingí kene
‘Eninga kongun tekemelaliinga
méle kaluli liingí méle wit kapula nokomele.’
niku munduku kelai.⸥’ Ung-Manima 25:4
nirim. Pulu Yili-ni aku-sipa ung-mani sirimele kungma nokuku kunjingí mele numanale-ni piliipaliinga aku-sipa nirimye? 10 Oliu ⸤yunga kongunale tenjilimulu yima⸥ numanale-ni piliipaliinga ung kanili oliunga ⸤kene wasie⸥ naa ninjirimye? Yambu te-ni punie tembandu ma okulimú yambale kene, ⸤rais-wit punie kanuna wendu omba tolemú kene⸥ yambu te-ni ⸤liipa máku topa⸥ rais-wit kilu tolemú yambale kene, wasie-nale ‘Aku tembulú kene puniena langima nombulú.’ niku kongun telembele mele Moses-ni oliunga nimba bukna aku-sipa tunjurum. 11 Oliu-ni eninga minimanga langi kaíma andupu panjinjilimuláliinga eni oliunga kangikundu langima singí kene kapula móluye? ⸤Eninga minimanga langi-bo tonjurumulaliinga oliu liiku tapunjuku langi silkimelanje kapula.⸥ 12 ⸤We-⸥yi mare-ni eni ⸤Krais-nga ungele mani siku kene⸥ “Méle kalai.” ningí kene méle kalúngi lem enindu oliu-ni “Méle kalai.” nilkumulanje eni oliu aima méle kapula naa kalkemelaye?
Sika “Méle kalai.” nilkumula kene silkimela akiliinga-pe mundupu kilirumulu. ‘Krais-nga temani-kaiéle andupu topu simulú kupulanumele pipi simba.’ nimbu “Méle kalai.” naa nilimulu. ‘Naa singí kene ⸤kongun andupu temuláliinga⸥ we buni memulú kene kapulako.’ nimbu mundupu kilirumulu. 13 ⸤Pulu Yili popu toku kalemele⸥ lku-temboll ⸤Jerusallem angiliimú⸥ akuna kongun telemele yima ⸤Juda-yambuma-ni⸥ Pulu Yili kung mélema silimele lku-tembolluna lelemú kung mélemanga mare liiku nolemele mele naa piliilimiliye? Pulu Yili popu toku mélema kalemele poluna kongun telemele yima akuna langi kalemelemanga mare liiku nolemele mele eni naa piliilimiliye? 14 Aku-sipa, Auliele-ni ung-mani sipa kene nimba mele: “Temani-kaiéle anduku toku silimele yima aku telemeláliinga temani-kaiéle piliiku liilimele yambuma-ni eninga kalkundu liipa tapunjumba mélema sangi liangi.” nirim kanili.
15 Akiliinga-pe ⸤Auliele-ni⸥ oliu yunga kongunale tenjilimulu yima-ni “Mélema sai.” kapula nimulú nirim mele na ⸤aku-sipu “Mélema sai.” naa nimbu⸥ mundupu keleliu. ‘Eni na sika liiku tapunjangi.’ nimbu ung ima pepá ilinga naa tokur. Eni na kongun teliáliinga méle kaluli te naa silimele kupulanumele pipi siku, méle sika kalkemelanje ⸤Krais-nga kongunale we tenjipu, méle kaluliele naa liiliáliinga⸥ nanga bi paka topu kape niliu kupulanumele kepe pipi sinjilkimela, akili kis. Na ⸤mélema naa silimeláliinga⸥ kulundu lem kaí. 16 Akiliinga-pe ⸤Auliele-ni⸥ na kongun sipa kene “Aima aku-sikunu ti.” nimba na liipa mundurumeliinga na-ni yambuma temani-kaiéle andupu topu siliáliinga nanga bi paka topu nanu kapula kape nimbu numanu simbu kupulanum te mólu. Temani-kaiéle andupu topu naa silkanje na aima molupu kis-silka. Pulu Yili-ni na buni liipa silka. 17 Nanu numanale-ni piliipu kene ‘Temani-kaiéle andupu topu sambu.’ nilkanje aku telkaliinga yambuma-ni na méle kalkemela liilkanje kapula. Akiliinga-pe nanu numanale-ni piliipu kene kongun ili naa teliu. ⸤Auliele-ni⸥ kongun ili ‘Na teambu.’ nimba sirim-na tepu konjulialiinga ⸤“Enini na méle kalai.” nilkanje kapula mólu⸥. 18 Aku lem na méle kaluli nambulkari liimbuye? Nanga méle kaluli liimbále i-sipa mele: Temani-kaí andupu topu siliáliinga méle kaluliele naa liipu we andupu topu siliu akili nanga méle kaluliele. Yesos-ni “Yunga kongun tenji-pui.” nimba na liipa mundurum yi te moliáliinga “Na méle kalai.” nilka mele kapula naa nimbu, kongunale we andupu tenjiliáliinga na numanu siliu ulele nanga méle kaluliele.
9:19-23 Poll Yambumanga Pali Kongun Kendemande Tinjili Yili Mele Mulurumeliinga Ung Te
19 ⸤Niker akiliinga ung te wasie niambu:⸥ Na méle kalúlima liimbundu kongun naa teliu. Na kongun teliáliinga yambu te-ni mola ulu te-ni na naa nokulemú; na yambu tenga-lupa kendemande tinjili yi te mólu. Sika aku-sipu moliu akiliinga-pe na numanale-ni piliipu kene yambu pulele ⸤Krais-nga talapena molemelena⸥ membu pumbundu ‘Yambumanga kendemande tinjili yili mele molambu.’ nimbu moliu. 20 Juda-yambuma kene molupu kene ‘Enini ⸤Krais-nga talapena⸥ liipu membu sukundu pambu.’ nimbu kene Juda-yambuma molemele mele na aku-sipu moliu. Moses-ni ung-mani sirim kanuma-ni ⸤sika ekupu na naa nokulemú⸥ akiliinga-pe ‘Ung-manima-ni nokulemú yambuma liipu membu pambu.’ nimbu kene na yambu kanuma kene wasie molupu kene enini molemele mele moliu. 21 Moses-ni sirim ung-manima-ni naa nokulemú yambuma wasie molupu kene, ‘Enini ⸤Krais-nga talapena⸥ liipu membu sukundu pambu.’ nimbu kene kanu yambu ung-manima-ni naa nokulemú yambuma mele moliu. Akiliinga-pe ‘Pulu Yili-nga ung-manima-ni ekupu na naa nokulemú.’ nimbu naa niker. ‘Krais-nga ung-manima-ni na nukupili.’ nimbu, piliipu liipu teliu ⸤akiliinga Pulu Yili-nga ung-manima-ni sika na nokulemúko⸥. 22 Numanu tondulu naa pulimú yambuma wasie molupu kene ‘Enini liipu membu pambu.’ nimbu kene na numanu tondulu naa puli yi te mele molupu ⸤eninga numanuma tepu bemba sipu ulu mare naa teliu⸥. ‘Yambu mare ⸤Krais-nga talape molemelena⸥ liipu membu pambu.’ nimbu kene na yambu lupa-lupama pali molemele mele na aku-sipu molupu kene ulu lupa-lupama teliu. 23 Na-ni teliu uluma pali, ‘⸤Krais-nga⸥ temani-kaiéle tondulu pupili.’ nimbu kene aku-sipu teliu. Temani-kaiéle-ni “Pulu Yili-ni oliu tepa konjupa, méle kaí nosinjilimúma simba.” nilimú mélema na wasie tepa konjupa sipili liimbundu uluma teliu mele teliu.
9:24-27 ‘We Simba Mélale Liamili.’ Nimbu Kene Tondulu Mundupu Lkisipu Pamilieliinga Ung Te (9:1-27 pali)
24 ⸤Aku teliáliinga ung te niambu:⸥ Méle kaí te nosulimelale liingíndu ⸤oe toku panjilimelena⸥ yambu pulele kir-kiri liiku kupulanum lkisiku pulimelé akiliinga-pe yambu tilu kumbi-lepa pulimále-ni mindi méle kanili pupa liilimú akili eni naa piliilimiliye? Akiliinga, eni aku-siku ‘⸤Pulu Yili-ni⸥ méle simbama liamili.’ niku kir-kiri liiku tondulu munduku lkisai. 25 ‘Méle kaluli singéle liimulú.’ niku piliilimili yambuma-ni enini kir-kiri liiku lkisiku kaí munjingíndu enale ui wendu naa upili eninga kangima ‘penta nipili.’ niku manda leku lkisilimili. Akiliinga-pe enini kir-kiri liiku lkisiku kene liilimele mélema nondupa kis lelemú. Oliu kir-kiri liipu liilimulu méle kaluliele penga kis naa lepa taki-taki lepa mindi pumba mélale. 26 Aku nimbu piliipu kene, yambu mare we anduku lkisilimili mele naa teliu. ⸤‘Méle kaluliele liambaliinga oena sumbi-sipu pambu.’ nimbu aima tondulu mundupu lkisiliu.⸥ Yi tale ki-kumunale telembele kene yi te-ni yi te tombandu ki-kumu-ni wena naa topa, tondulu mundupa gi sipa kaluna sumbi-sipa tolemú mele na aku-sipu tondulu gi sipu teliu. 27 Nanga kangiele aima tondulu mundupu nokupu ‘Nanga kendemande-kongun tinjiliele mulupili.’ niliu. ‘Temani-kaiéle yambuma topu silsiliipu andupu kene, penga na-nanu ⸤tepu konjupu naa molombáliinga⸥ méle kaluliele naa simba liimbunje.’ nimbu kene ⸤na aku-sipu nanga kangiele tondulu mundupu nokupu moliu⸥.