2
Akiliinga, na-nanu numanale-ni piliipu kene nimbu piliirindu mele i-sipa: ‘Na eni mulungína kelepu ombu wale tale-sipu buni simbu kene kapula naa temba.’ nimbu piliipuliinga naa urundu. Na-ni eni mulungína ombu buni te silka kene numanu kis panjiku molkemelanje pe yambu nae-ni na numanu simbu uluma tenjilkaye? Na ombáliinga eni numanu buni pípili molkemelanje pe na numanu simbu uluma nambi-siku liiku tapunjulkemelaye? ⸤Na-ni eni buni simbu kene eni numanu buni pípili molku kene aku-siku numanu simbu ulu te manda naa telkemela.⸥ Aku-sipu piliipu kene ‘Eni ui numanu topele toku molangi. Penga na ombú kene oliu numanu sipu kapula-kapula molamili.’ nimbu na-ni ‘buni simbuma ui piliangi!’ nimbu pepá te ui topu sirindu kanili. Na piliiker, ‘Na numanu siliu kene eni kepe numanu silimele. Numanu naa siliu kene eni numanu naa-ko silimele.’ nimbu piliiker. Sika na-ni eni pepá te topu sirindu kene ⸤eni ui teku muluring mele piliipuliinga⸥ pepá tombundu na kamelena aima mindili tepa numanu buni tipili kola tepu molupu kene pepále topu eni sirindu. ‘Mindili sambu.’ nimbu naa sirindu. ‘ ‘Na-ni eni numanu aima lakupa monjulemú.’ niku piliangi.’ nimbu topu sirindu.
2:5-11 ‘Yambu Te-ni Eni Tepa Kis-Simba Kene ‘Mania Pupili.’ Niku Munduku Kelangi.’ Nirim Ung Te
Akiliinga-pe ⸤andi Korin-yi te-ni tepa kis-sirim⸥ yi kanili-ni buni te sirim buni akili na naa sirim. Ulu buni akili eni sirim, eninga yambu mare-ni buni akiliinga mindili nuring. Na-ni tondulu mundupu naa nimbúndu ⸤“Eni pali mindili nuring.” ni naa niker.⸥ “Mare mindili nuring.” niker. Yambu pulele-ni yi kanili tepa kis-sirimeliinga ⸤mani siku⸥ mindili siring kanili kapula mele. Manda akiliinga penga ekupu yu mindili siring kanili ‘yu buni aima auli te-ni yu aima topa mania mundumba.’ niku, ekupu ‘Undupasele kanupili.’ niku mindili siring mele munduku kelku yu-ni ulu-pulu-kis tirimele ‘Mania pupili.’ niku kelku yu kondu kolku, numanu waengu sipili ulu mare tíngi lem kapula. Akiliinga, ‘Yu aima sika numanu monjulemele mele piliipili aima niku sai.’ nimbu tondulu mundupu mawa teker.
Ui na-ni eni pepá topu sirindeliinga pulele i-sipa mele: ‘Na-ni eni manda lepu, “Teai.” niliu mele eni piliiku kene taki-taki piliiku liiku telemele mola mólunje, piliambu.’ nimbu pepá kanili topu sirindu. 10 Yi kanili-ni tepa kis-sirim ulele eni ‘Mania pupili.’ niku kanuku konde tenjikimele mele na-ni kepe ‘Mania pupili.’ nimbu kanupu konde tenjikur-ko. Yi kanili-ni kanupu konde tenjimbu ulu te sika tepa kis-sirim lem kórunga ‘Mania pupili.’ nimbu kanupu konde tindu. Eni kondu kolupu liipu tapunjupu Krais kanupa mulupili kanupu konde tenjiliu. 11 ‘⸤Kurumanga nuim⸥ Seten-nga tondulale-ni oliu topa mania naa mundupili. ⸤Krais-kene wasie tondulu mundupu molamili.⸥’ nimbu aku-sipu oliu teku kis-silimele yambuma teku kis-silimele uluma ‘Mania pupili.’ nimbu kanupu konde tenjamili. Seten-ni oliu ⸤Krais-nga yambuma molemuláliinga⸥ kundi topa ‘Topu mania mundambu.’ nimba ulu telemúma pali piliilimulu kanili.
2:12-13 Poll Kolea-Auli Toras Taon-na Pupa Kene Taitas Naa Kanurumeliinga Numanuna Buni Tirim Ungele (7:5-7 kene wasie)
12 Ui na Krais-nga temani-kaiéle topu simbundu kolea-auli Toras taon-na purundu kene Auliele-ni na akuna kongun manda tembu kupulanumele liipa sumbi sinjirim mele mokeringa lirim kanurundu. 13 Akiliinga-pe nanga angin Taitas akuna naa ⸤omba⸥ mulurum korupu kelepu kene nanga numanale waengu naa nirimeliinga Toras-yambumandu “Molai.” nimbu mundupu kelepu Masedonia propinjina purundu.
2:14-17 Krais-nga Kongun Tinjiring Yima Yunga Tondulale-ni Gi Niku Muluring Ung Te
14 ⸤Sika na numanu waengu naa nirim⸥ akiliinga-pe Pulu Yili-ni taki-taki oliu ⸤Yesos-ni ‘Yunga kongunale tenji-pai.’ nimba liipa mundurum yima⸥ liipa tapunjilimú, oliu buni te wendu olemú kene Krais-nga tondulale-ni tondulu pupili molupu,
Pulu Yili yunga talapena-yambuma numanu sipu molemulu, akiliinga na-ni yundu “Angke” niker. Pulu Yili-ni oliu liipa tapunjilimáliinga Krais yu molemú mele ulu tembama pali temani topu silsiliipu andolemulu. Ung ili mura tolemú, koleamanga pali piliiku kapula tenjilimele. 15 Krais-nga mura kaiéle tolemú-na Pulu Yili-ni oliu aku-sipa mele mura kaiéle tolemú piliilimú. Mura kaí tolemú akili yambumanga pali, mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku molku kunjingí kupulanum-na pulimelé yambumanga kepe mindili noku molku kis-singí kupulanum-na pulimelé yambumanga kepe, suku-singina mura tolemú. 16 Akiliinga-pe mura akili-ni ung tale nilimú. Mindili nungí kupulanum-na pulimelé yambuma-ni ⸤Krais-nga temani-kaiéliinga⸥ murale piliilimili kene lkupandi tolemú. Mura kanili enini ⸤mini pali⸥ kulungí ulu-pulele pelemáliinga aku-sipa lkupandi tolemú. Molku kunjingí kupulanum-na pulimelé yambuma-ni ⸤temani-kaiéliinga⸥ murale piliiku kene, enini kona molku konjuku mindi pungí ulu-pulele pelemú murale piliilimili. Penga lupa-lupa piliingí. ⸤Krais-nga temani-kaiéle-ni yambu mare molku kunjingí ulu-pulele kapula silimú akiliinga-pe yambu mare molku kis-singí ulu-pulele silimú⸥ akiliinga ⸤Krais-nga temani-kaiéle andupa topa simba⸥ kongunale nae-ni kapula tembaye? ⸤Oliuliu manda mólu.⸥ 17 Yi pulele-ni telemele mele oliu aku-sipu naa telemulu kanili. Pulu Yili-nga ungele mimi-siku naa niku gólu toku méle taropu mele toku ku-moni pulele liilimele mele oliu aku-sipu naa telemulu. Pulu Yili-ni oliu kongun ili silimáliinga Krais-kene wasie tere lepu molupu oliunga numanu sumbi-sipa pípili Pulu Yili-ni kanupa mulupili yunga ungma yambuma nimbu silimulu.