LIIPA MUNDURUM YIMA
Yesos-ni “Nanga Kongunale Tenji-Pai.” Nimba Liipa Mundurum Yimanga Bukele
Buk Ilinga Ung-Pulu Mare
Yi angere-ni Yesos-nga temanele turingmanga te LLuk. Penga LLuk-ni Yesos-nga temanele topa pora sipa kene buk ili turum. Buk tale wasie yi-nuim Tiopillas simbandu turum (LLuk 1:1-4, Liipa Mundurum Yima ilinga 1:1-2). Ilinga 1:1 lakuku kanui. Akuna buk ui turum bukeliinga “Yesos-ni pulu monjupa tirim akili turundu.” nirim (Mak 1:1 mele). Aku-sipa lem buk ilinga molemú temanima Yesos-nga temanima kene, Yesos-nga ungma kene. Akiliinga-pe Yesos ma-koleana molupa kene tirim kanu mele mólu. Yesos-ni yunga lumbili anduli yi kanuma yunga tondulale ‘enini simbu kene nanga ungele ninjiku, nanga kongunale tinjingí mele.’ nimba yunga Minéle enini sirim (1:3-9, 2:1-3). Yesos-nga Minéle eninga numanuna molupa tondulu purum kene enini Jerusallem sukundu Yesos-nga ungele pulu monjuku niku sinjiku kene (2:1—8:1), penga kolea puleliinga anju-anju niku sinjilsiliiku puring. Penga Poll kepe “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurumko. Yi kanuma Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni ulu pulele tiring. (Eninga bilinga ung-pulu te buk ambulkunaliinga alsena “1. aposel” molemú.) Pita kene Poll-selenga temani pulele molemú. Pita-nga temanima 1:15—5:11,29-32, 8:14-25, 9:32—11:18, 12:1-19 molupa, Poll-nga temanima 7:58 pulu monjupa nimba, 28:31 nimba pora silimú. Akiliinga-pe kamu kuluringli mele naa nimba silimú.
Ui Juda-yambuma-ni mindi ungele piliiku Krais-nga yambuma muluring. Akiliinga-pe penga Juda-yambu pulele-ni “Ungele naa piliimulú.” niring kene Juda-yambu naa molku yambu-lupa muluringma niku siring kene enini pulele “Sika” niku tondulu munduku piliiku Krais-nga yambuma muluring. Yesos Krais yunga yambu-talapele molku uring mele buk ilinga molemú (1:15, 2:41,47, 8:1,4-8,26-40, penga puleleko).
Temani mare LLuk-ni we piliipa kene bukna turumunje. Akiliinga-pe wale mare yu-yunu Poll-kene andupa kanupa kene turumko. (Yunu-kene wasie anduring kene “Oliu i-sipu i-sipu tirimulu.” nimba bukna turum akili 16:10-17, 20:5—21:18, 27:1—28:16 molemú. Pillimon 23-24, Kollosi 4:10-17 kananiko.)
Ung-pulu mare buk ambulkunaliinga alsena “8. bilip”, “2. arapela lain”, “14. Grik” mimi sikunu kanui.
Ya ung-pulele pora nikem.
1:1—8:3 Yesos-ni “Nanga Kongunale Tenji-Pai.” Nimba Liipa Mundurum Yima-ni Kolea-Auli Jerusallem Yesos-nga Ungele Niku Siku Muluring Temanele
1
1:1-3 LLuk-ni Buk Tale-Sipa Ili Topa Simbandu Pulu Monjupa Turum Ungele
Yi-Auli Tiopillas, Yesos-ni pulu monjupa uluma tepa yambuma ung-mani sipa tirim mele ui buk tenga turundu kanili. Ui uluma pulu monjupa telsiliipa pupa kene, penga ‘Alsupa mulú-koleana nondupa pumbu.’ nimba piliipaliinga, “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba makó topa liipa mundurum yi kanuma, Mini Kake Tiliele yunu kene molupa liipa tapunjurum-na Yesos-ni eninindu “Eni i-siku i-siku uluma teai.” nimba ung-mani sirim. Yesos yunu mindili nomba kolupaliinga penga lomburupa ola molupa kene, yunga ‘Lumbili anduli yima yunu aima sika lomburupu ola mulundu akili kanangi.’ nimbaliinga enini muluringna yunu pupaliinga enini kanuku molangi ulu mare tirim. Yunu walsekale-ko nimba enini muluringna omba mokeringa molupa, Pulu Yili yi nuim kingele molupa kolea nokulemú nokumba akili mele enini nimba sirim. Aku-sipa tepa mulupili ena paon tale omba purum.
1:4-12 Yesos-ni “Mini Kake Tiliele Ombá Eni Liingí.” Nimba Kene Yunu Mulú-Koleana Olandu Purum Temanele
Walse Yesos yu enini-kene molupaliinga yunu-ni nimba mele: “Eni ui kolea-auli Jerusallem munduku naa kelai. Ui Tata-ni “Simbu.” nirim Minéle ‘Ui upili penga pamili.’ niku ilinga we nokuku molai. Akili na-ni enindu ui nimbu sirindu piliiring kanili. Na-ni enindu uinga nimbu mele: “Jon-ni yambuma no liinjirim liiringeliinga-pe ena pulele omba naa pupili eni nanga yambuma Pulu Yili-ni Mini Kake Tiliele simba liingí.” nirindu kanili.” nirim.
Kanu-kene Yesos-nga lumbili anduli yima yunu kene liiku máku toku molku kene, enini Yesos-ndu niku mele: “Auliele, ekupu enaliinga nu-ni “Isrel-yambuma alsuku enini molangi, Rom-gapmanale mania pupili, enini gapman liangi, na eninga yi nuim kingele molupu enini nokambu.” ninínje?” niku walsiku piliiring.
Yesos-ni eninindu nimba mele: “Tata-ni ulu lupa-lupama “Tembu.” nimba makó tolemú enama kene mélema ínge tili kaliimbuma kene eninga kongun te mólu. Tata-ni yunu ulu akuma temba enama Tata yunu akuma piliipa molemú. Akiliinga-pe eni mulungína Mini Kake Tiliele-ni omba kene ‘Eni tondulu pupili molangi.’ nimbá. Kanu-kene penga eni tondulu pupili molku kene kolea-auli Jerusallem kene, kolea Judia distrik lelemú taon-ma kene kolea-kelúmanga pali kene, kolea Sameria distrik lelemú koleama pali kene, kelku ma-koleama pali kene yambumandu eni na-ni tirindu mele kepe “Tembu.” nirindu akili mele kepe kanuku piliiring akili mele niku silsiliiku pungí.” nirim.
Yu-ni aku-sipa nimba molupa kene, enini kanuku molangi yunu ma-koleale mundupa kelepa mulúna olandu purum kene kupa te omba yunu pipi sirim, penga alsuku naa kanuring. 10 Yunu olandu pumba purum kene enini olandu-siku nem-nemi niku kanuku angiliiring kene enini angiliiringina yi tale mulumbale kake tilisele pakukulu enaliinga oku angiliikululiinga, 11 elsele-ni eninindu nikulu mele: “Kolea Gallalli yima, eni mulúna olandu-siku nambimuna kanuku angiliikimiliye? Yesos ili, Pulu Yili-ni ekupu mulú-koleana olandu liikim yili, yunu ekupu pukum kanokumele akili mele penga walse aku-sipa alsupa mana-mania ombá.” niringli.
12 Kanu-kene enini ma-pangi te, ‘Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangiele’ nili, akili munduku kelku Jerusallem kelku yandu uring. Ma-pangi akili kene kolea-auli ⸤Jerusallem⸥ kene aima nondupa mele lirim, kupulanumele aima nondupa, ⸤kóru muluring⸥ ena-Sambatele-nga Isrel-yambuma kupulanum anduring akili mele.
1:13-26 ‘Judas-Iskeriot-nga Yi Te Alko Topa Mulupili.’ Niku Makó Turing Temanele
13 Yesos mulú-koleana olandu purum kene yu lumbili anduli yima Jerusallem-ndu yandu oku sukundu pukuliinga, lku kanuna puku olakundu piringna ola puring. Akuna piring yimanga bima i-sipa mele: Pita kene Jon kene Jemis kene Endru kene, Pillip Tomas-sele kene, Batollomiu Matyu-sele kene, Allapias málu Jemis kene “Oliu Isrel-yambuma oliuliu gapman molamili.” niku karaye tiring talape ‘Sellot’ nili yi Saimon kene elsele kene, Jemis málu Judas yunu kene, yi rurepunga yupuku kanuka lku akuna piring. 14 Kanuna enini pali liiku máku toku, numanu tiluna pupili Pulu Yili-kene ung niku mindi muluring. Ambu mare kene Yesos-nga anum Maria kene Yesos-nga anginipili kene kanuka wasie Pulu Yili-kene ung niku muluring.
15 Ena kanuna Yesos-nga lumbili anduli yambu wan andret tuwendi muluring kene Pita-ni ola angiliipaliinga yambu kanumandu nimba mele: 16 “Angmene, Mini Kake Tiliele-ni ⸤yi nuim king⸥ Depit-nga kerina penga wendu ombá mele nirim yunu-ni bukna turum akili mele yu aima sika aku-sipa wendu ombálendu nirim. Akili aima sika wendu urum. Ung kanili Judas-ni Yesos yunu ele-tu yima liipa simba Depit-ni uinga nirim ung kaniliinga pulele talku wendu urum. 17 Judas oliu-kene wasie molupu kongun wasie tepu mulurumulu kanili. Akiliinga yi te yunga alko topa mulupili.” nirim.
18 (Yi Judas akili-ni yunu tepa kis-sirimeliinga ku-moni siring kanili-ni ma te taropu topa liirim kene yunu mana-mania topa mundupa yunga olale suku nimba yunga oluma pali wendu omba purum. 19 Penga Jerusallem muluring yambuma pali Judas aku-sipa tirimele piliiku kene eninga bo-ungna kolea kanili bi leku ‘Akeltama’ niring. ‘Akeltama’ akiliinga pulele ‘Memi Onde Lili Male’.)
20 “Mini Kake Tiliele-ni ung wendu ombá nirim Depit-ni bukna turum ung ili Konana bukna molemú akili i-sipa mele:
‘Yunga lkuli we angiliipili,
akuna yambu te naa peangi.’ Konana 69:25
nimba molemú kanili. Konana te-ni i-sipa mele nikemko:
‘Yambu te yunga kongunale alko topa tipili.’ Konana 109:9
nimba molemú kanili.
21-22 “Kapula, ung i-selenga te ui kamu talkunga wendu urum, ekupu te kamu wendu upili teamili. Ui oliu yi engkaki-rurepu mulurumulu niker imanga te mania purumeliinga alko topu te makó tamili. Yi makó tomulú ili yunu i-sipa mele yi te mulupili: Ui Jon-ni pulu monjupa yambu no liinjirim akili kepe, penga yandupa-yandupa Yesos-ni uluma tepa ungma nimba molupa kene, yunu oliu mundupa kelepa mulú-koleana olandu purum akili mele kepe, ulu akuma pali wendu urum akili mele, oliu kene tapú-topa andupa kanurum yi te makó tamili. Yi kanili yunu-ni Yesos lomburupa ola mulurum akili mele kanurumeliinga oliu-kene wasie kapula andupu nimbu simulú.” nirim.
23 Pita-ni aku-sipa nirim kene piliikuliinga enini yi tale makó turing. Yi tenga bili Josep, kanilindu ‘Basapas’ niringko, (yunga bi te ‘Jasitas’ niringko;) yi te Matias. 24-25 Yi akusele makó tokuliinga Pulu Yili walsiku kene niku mele: “Auliele, nu yambumanga pali numanuna kanollu akiliinga Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi rurepunga kongunale Judas mundupa kelepa yunga koleandu purum, kongun kanili Judas yu alko topa temba yi te nu-ni yi i-selenga te makó túnele oliu liiku ora si.” niring. 26 Kanu-kene pepá-gomú tálenga yiselenga bisele toku mania mundukuliinga mingele ambolku kulkalu sikuliinga penga pepáma wendu liiring kene Matias-nga bili ola liiring, kaniliinga “Matias yunu Yesos-ni ui liipa mundurum yi rurepunga yupuku-kene wasie kongun tapú-toku teangi.” niring. Kanu-kene liipa mundurum yi kanuma alsuku rurepu muluring.