2
2:1-7 Maria-ni Yesos Mirim Temanele
⸤Jon kang-pamele mulupili⸥ Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina ‘Sisa-Okastas’ niliele-ni ung-mani te nimba panjipa kene “Rom-gapmanale-ni nokulemú koleamanga molemele yambuma pali bi liamili.” nirim. (Kirinias kolea Siria propinj nukurum yili mulupili Rom-gapmanale-ni yambumanga bima kumbi-lepa liirim.) ⸤Ung-mani akili Okastas-ni nimba panjurum-na⸥ yambuma pali eninga anda-kolepalima-ni kalku liiring koleamanga lupa-lupa enini puring.
Yi Josep kolea Gallalli distrik Nasaret taon-na molupa, ⸤Rom-yi nuimele-ni ‘Yambuma bi liamili.’ nirimele⸥ piliipaliinga, Nasaret mundupa kelepa, yunga kalupa liirim anda-kolepa Depit ui pirim kolea Judia distrik pupa Betelliem taon-na purum. Akuna “Olsungla bisele tangi sambili pambili.” nikulu yunga alá sirim nondupa liimba ambu Maria kene akuna puringli. Maria kangambula lku piliele wasie puringli. 6-7 Betelliem sukundu pukulu kene, yambu poningma oku pi-pui-upui tiring lkuli si nirim kilia ⸤elsele kung dongki kene kaoma kene panjiring lkuna puku piringli. Akuna piringli kene⸥ Maria kangambula bulu turum. Penga kang te mirim. Kang akili yunga komulayele. Memba kene mulumbale mare-ni liipa kangale okupa, kungmanga langi nuli unji, kera laima no-unji mele, tenga sukundu mundupa nusurum.
2:8-15 Mulú-Koleana Angkella Te Mania Omba Kung-Sipsip Tápu-Yi Mare Yi-Nuim Kraisele Miring Mele Nimba Sirim Temanele
⸤Betelliem⸥ ulsukundu kung-sipsip tápu-yi mare era-puniemanga sumbulsuli eninga sipsipma tápu-teku muluring. Kanu-kene enini muluringna Auliele-nga angkella te omba mokeringa angiliirim kanuku, Auliele-nga talang tondulu-tepa puliele omba enini muluring koleana mania talang tepa pa tondulu-tepa tirim kanuku kene, enini mini-wale lakuku munduring.
10 Akiliinga-pe angkellale-ni nimba mele: “Na-ni eni temani kaí te topu simbu okur akiliinga mundu-mong naa teai. Temani ili yambuma pali numanu singí temanele. 11 Ekupu ⸤ui mulurum yi nuim king⸥ Depit-nga taon-na ambu te-ni kang te mimu. Yunu Yambuma Tepa Liipa Mindili Noku Molku Kis-Silimele Kupulanum-na Wendu Liipa, Kapula Molku Kunjingí Kupulanum-na Liipa Monjumba Kangale; yunu Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui makó turum yi-nuim Kraisele; yu Auliele. 12 Sika niker mola gólu tokur-nje eni puku kanangi mele nimbu sambu. Kangambula-kiki te mulumbale-ni kumu toku, kungmanga langi nuli unji, kera-laima no-unji mele, tenga nusingí puku kanuku liingí. Aku-siku kanuku liiku kene na-ni ‘Sika nim lem.’ niku piliingí.” nirim.
13 Aku-sipa nirim kene enaliinga mulú-koleana angkella aima pulele ui urum angkellale angiliirimna oku mokeringa angiliiku kene, Pulu Yili-nga bili paka tonjuku yunu kape niku kene niku mele:
14 “Mulú-Koleana Aima Olandupa Pulu Yili-nga bili
aima ola mulupili.
Mana-yambu yu-ni kanupa kaí piliilimú yambuma,
numanu waengu nipili molangi.”
niring.
15 Aku niku kene enini kung-sipsip tápu-yima munduku kelku mulú-koleana kelku olandu puring.
2:15-21 Kung-Sipsip Tápu-Yima Yesos Meku Nosiku Muluring Mele Puku Kanu-Puring Temanele
Angkellama kelku mulú-koleana olandu puring kene sipsip tápu-yima-ni anju-yandu niku mele: “Oliu Betelliem pupu ya ulu ekupu wendu okum mele Auliele-ni nimba símu ung kanili kanu-pamulu.” niring. 16 Aku-siku niku kene lkisiku puku kene, Maria Josep-sele muluringli kanuku, kangambula kikiele kungmanga langi nuli unji, kera-laime no-unji mele, tenga sukundu lirim kanuring. 17 Yunu kanuku kene, ui angkellale-ni enini kangambula akilindu nimba sirimele mele yambuma temani toku siring.
18 Kanu-kene sipsip tápu-yima-ni niku siring mele piliiku kene yambuma-ni numanu pulele liiku munduring. 19 Akiliinga-pe Maria ung ima kene ulu wendu urum-ma pali numanuna panjipaliinga, penga wasie numanu kimbu-sipa mulurum.
20 Sipsip tápu-yima kelku yandu oku kene, angkellale-ni nimba sirim mele pali piliiku kanuringeliinga Pulu Yili kape nilsiliiku yunga bili paka tonjulsiliiku yandu uring.
2:21 Yesos Bi Siring Temanele
21 Kangale meku nosuku molangi ena angere yupuku-guli omba purum kene ena engkaki-sipaliinga yunga kangi te kopsiku poku teku wendu liiku kene, anumu-ni oluna naa munjupili angkellale-ni nirim mele piliiku kene yunga bili “Yesos” niku liring.
2:22-38 Josep Kene Maria-sele Kang Yesos Mekulu Jerusallem-ndu Pukulu Lku-Tembolluna Sukundu Puringli Kene Ulu Mare Wendu Urum Temanele
22-24 Maria ⸤kang mirimeliinga⸥ “Yunu kalaru molemú.” niringeliinga enama pora nimba, yunu kamu kake tipili molumba enale wendu urum-na Moses-ni ⸤“I-siku uluma teai!” nimba⸥ ung-mani sirimele te piliiku liiku tinglíndu Josep kene elsele kolea-auli Jerusallem pukulu kene, kake tipili mulunglindu Pulu Yili popu toku kalu-puringli. Auliele-nga ung-mani te ui sirimele pirim akili i-sipa mele:
⸤‘Ambu te-ni kangambula memba kene
ambale yunu ku-puku tuli mele molumba.
Ku-puku tuli enama pora nimbá kene
kake tipili molumbandu⸥
kera-waembonu mele tale mola kera-imili mele tale
Pulu Yili popu topa kalupa sipili.’ LLipai 12:8
nimba ung-mani aku-sipa nimba pirim kanili piliiku kene tinglíndu puringli. Auliele-nga ung-mani pirim te kene wasie piliiku liiku tinglíndu puringliko. Ung-mani akili i-sipa mele:
‘Kang-komulaye mingíma pali
“Auliele-nga” niku yunu sangi.’ Wendu Uring 13:2,12,15
nimba pirim kanili. Ung-mani akili nimba pirim-na piliikulu kene ‘Olsungla kang-komale Pulu Yi Auliele sambili.’ nikululiinga Jerusallem punglindu Yesos meku puringliko.
 
25 Yi-anda te Jerusallem mulupili elsele akuna puringli, yunga bili Simion. Yu sumbi-nili yili; yu Pulu Yili-nga ungele piliipa taki-taki Pulu Yili kene ung nirim yili; yu Isrel-yambuma tepa numanu waengu simba yili “ombá.” nimba kanombandu nokupa mulurum; Mini Kake Tiliele yunga numanuna sukundu mulurum. 26 Mini Kake Tiliele-ni yunundu ung te ui nimba mele: “Nu ui naa kuluni. Nu Auliele-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele kanukunu kene penga kuluni.” nirim. 27 Mini Kake Tiliele-ni Simion yunu liipa mundurum-na yunu Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna purum.
Kanu-kene Yesos anum lapasele ung-manele-ni kangmandu “Teai.” nimba nirim mele tinglíndu kang Yesos mekulu lku-tembolluna sukundu puringli kene 28 Simion-ni omba kangale kanglupa liipa Pulu Yili-nga bili paka tonjupa nimba mele:
29-30 “Yi Auli Tondulu Olandupale,
yambuma tepa liipa,
mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa
nu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na
liipa monjumba yi sikenele
na ekupu nanga mongsele-ni kanokur kene
ui nandu niku panjirinu mele wendu okum akiliinga
ekupu na nunga kendemande-yili
numanu waengu nipili kolumbu.”
⸤nirim.⸥
31 “ ‘Tepa liipa wendu liili ulu kanili
koleamanga pali yambuma-ni kanangi.’
niku tekenu.
32 Yunu Isrel-yambumanga ulsu
molemele yambumanga pa tenjipa,
nunga Isrel-yambumanga bili paka tonjumbandu
talang mélale molemú.”
nirim.
33 Anum lapasele Simion-ni kang Yesos-ndu nirim mele akili piliikulu kene numanu pulele liiku munduringli.
34 Simion-ni “Pulu Yili-ni eni tepa kaí tipili.” nimba kene Yesos anum Maria-ndu nimba mele: “Piliiyo. Kang ili molumbáliinga Isrel-yambu pulele bi ui mulurumuma penga mania pungíko; pulele bi ui naa mulurumuma pe ekupu bi molumbako. Yunu molumba kene yambuma-ni kanuku kene liiku bulu siku ung-taka tunjingí. 35 Ambale, nu kepe ulu te wendu ombá. Nunga numanuna mindili auli-tepa temba kene yambu pulele numanu piliingí mele mokeringa lemba.” nirim.
36 Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim ambu te, yunga bili Ana, yunu Juda-yambumanga talape kelú Asa, yi Panuel-nga limin; yunu aima ambú lepa pora sirim; yunga min-yili kene wasie molangli punie angere yupuku-guli omba purum, penga yunga min kulurum kene yunu ambu-wayele mulurum. 37 Yunu mana mulupili yunga punie paon angere alsupa ki-mong yupuku omba pupa alsupa ki-mong angere-sipaliinga yu we mulurum. Yu lku-tembollale mundupa naa kelepa kene taki-taki kanuna mindi molupa sumbulsuli kepe tanguli kepe Pulu Yili popu topa bi paka tonjumbandu taki-taki langi naa nomba Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mawa tepa mindi mulurum. 38 Simion-ni Yesos-ndu ung nimba mulupili enini muluringna ambu kanili yunu omba kene ⸤Pulu Yili-ni kang kanili Juda-yambuma sirimeliinga⸥ Pulu Yili kene “Angke, kapula tekenu.” nirim. Kanu-kene pe Jerusallem yambuma tepa liipa, buni te-ni enini ambulurum-na mindili noku muluring buni kaniliinga wendu liimbandu ombá yili ‘Ombá.’ niku nokuku muluring yambumandu Ana yu-ni kang akili urum mele kene temba mele kene nimba sirim.
2:39-40 Josep Kelepa Nasaret-ndu Purum Temanele
39 Josep Maria-sele elsele-ni Auliele-nga ung-manisele nimba pirim mele pali piliiku liiku tekululiinga elsele Yesos-kene kelkulu kolea Gallalli distrik pukulu elsengla kolea-kelú Nasaret yandu uringli.
40 Kangale ai lepa tondulu pupa molupa yunga numanuna piliipa kungnjuli pulele pípili mulurum, Pulu Yili-ni yunu kanupa kaí piliipa yu nokupa kunjurum.
2:41-52 Kang Yesos Lku-Tembolluna Pupa Tirim Temanele
41 Juda-yambuma-ni puniemanga taki-taki kolea-auli Jerusallem oku akuna sukundu Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele akili piliiku ulu mare tiring ena kanuma Yesos anum lapasele kepe ‘Ena kanili piliambili.’ nikulu puniemanga taki-taki Jerusallem olandu puringli. 42 Kang Yesos mulupili yunga punie engkaki-rurepu omba purum kene ena kanili ‘Pulu Yili-nga enale.’ niku kóru muluring enale alsupa wendu urum kene taki-taki Juda-yambuma Jerusallem puring mele Yesos anum lapasele kene yunu kene wasie olandu puring.
43 ⸤Jerusallem puku⸥ ulu kanili piliiring enama pali pora nirim kene anum lapasele lku-kolea punglí puringli kene kang Yesos anju mulurumele naa kanuringli. 44 ‘Oliunga yambu mare kene okum.’ niku piliikulu ena tilueliinga we pukulu kene, penga ipinjali kolea kalá turum kene puku kupulanum-na síng-lku pingíndu elsengla pulu lirim yambuma kene we-yambuma kene pali puku muluringmandu walsiku piliilsiliiku anduku kururingli. 45 Yunu naa kanuku lekulu kene Jerusallem alsuku pukulu kuru-puringli.
46 Ena tale koruku kelkululiinga, penga ena yupuku-sipaliinga ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna puku kanuringli kene yunu akuna sukundu mulurum kanuku liringli. Yunu ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani siring yima kene wasie muluring, yu-ni eninga ung niringma piliipa kene, anju eninindu ung mare walsipa piliirim-ko. 47 Enini niringma yu-ni mimi-sipa piliirim akili mele kepe, pundu topa nimba kunjurum akili mele kepe, yambu muluringma-ni piliiku kene enini ‘Yunga piliipa kungnjuli aima pelemú.’ niku piliiku numanu liiku munduku mini-wale munduring.
48 Elsele-ni yunu lku kanuna mulurum puku kanukulu kene suru nikulu anumu-ni yunundu nimba mele: “Kangale, olsu kene wasie pamili ui naa okunu, nambimuna tinuye? Lanie olsu mini-wale mundupulu nu andupu korupu kilímbulu.” nirim.
49 Aku nirim kene yu-ni anum lapaselendu nimba mele: “Else ⸤koleamanga pali⸥ nambimuna na anduku kurúngliye? ‘Na ya Tatanga lkuna molemú.’ niku naa pilííngliye?” nirim. 50 Akiliinga-pe yu-ni nirim ung-pulele elsele-ni naa piliiringli.
51 Yu-ni elsele-kene Nasaret taon mandu pupa kene, elsengla ungma piliipa teng panjipa mulurum. Yunga anumu-ni ulu kanuma numanuna panjipa piliipa mindi mulurum.
52 Yesos yunu ai lemba lirim kene yu piliipa kungnjuli olandupa-olandupa pemba pirim; Pulu Yili kene yambuma kene yunu kanuku aima kaí piliiku muluringko.
3:1—4:13 Yesos-ni Yunga Kongunale Temba Kupulanumele Wendu Ombáliinga Ulu Mare Wendu Urum Mele Temanima