9
Yesos yu-ni eninindu ung te wasie nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Eni ya angiliikimilimanga mare ui kulú naa kolangi Pulu Yili yi nuim kingele omba, tondulu mundupa molupa, mélema kene yambuma kene pali nokumba ombá kanungí.” niker.” nirim.
9:2-13 Yesos-nga Kangiele Te-Lupa Au Talurum Temanele
Yesos-ni ⸤yu lumbili andúlimandu aku-sipa nimba sirim kene⸥ penga kóru te omba purum kene Pita mene Jemis mene Jon mene enini liipa memba pupa mulú aima olandupa pulurum tenga ola purum. ‘Oliu-oliuliu mindi molamili.’ nimba enini akuna liipa memba purum. Akuna puring kene enini kanuku molangi yunga kangiele te-lupa-mele tepa angiliirim, yu pakurum mulumbalema ena tondulu topa mongma aima takele telemú mele aku-sipa aima kake tirim. Ya ma-koleana yambu te-ni wale-pakuli te sopele-ni lumaye topa kake tenjimba mele kapula mólu. ⸤Yunga méle panjurum-ma kake tirim mele akili aima lakupa tirim.⸥ Yunu aku-sipa mulupili, ⸤Juda-yambumanga kórunga-ui muluringli yi auli tale,⸥ Illaija kene Moses-sele okulu Yesos-kene ung nikulu mokeringa angiliiringli kanuring.
Kanu-kene Pita-ni Yesos-ndu nimba mele: “Rapai, oliu ya molkumulale kapula lam. Oliu-ni lku-takaé yupuku takunjamili. Te nunga, te Moses-nga, te Illaija-nga takunjamili.” nirim. (Akiliinga-pe nirim mele enini pipili lakuku kuluring kilia yu-ni nimbá mele naa piliipa ungele walu-sipa nirim.)
Kanu-kene kupa te omba enini panda turum kene kupana sukundu ung te wendu omba kene nimba mele: “Yi ili nanga numanu monjuliu Málale. Yu-ni ung nimbáma piliiku liangi.” nirim. Pe walsekale, enini mong male-male teku kanuku kene yisele alsuku naa kanuku, Yesos yu-mindi enini-kene mulurum kanuring.
Komungana mania ungí uring kene Yesos-ni enini ung-mani sipa kene nimba mele: “Eni ekupu kanúngi mele akili isili-ui yambu tiluri kepe niku naa sai. Penga mindi, Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili kolupa kene alsupa lomburupa ola molumba kene temanele toku anju sangi. Ui mólu!” nirim. 10 Aku-sipa nirim kene enini yunga ungele piliiku liikuliinga ui anju naa niring akiliinga-pe “yunu “kolupu kene alsupu lomburupu ola molumbu.” nikem ung kaniliinga pulele nambulka ulurindu nikem-nje?” niku eni-enini tombulku niring.
11 Kanu-kene yu lumbili andúlima-ni ⸤yunu sika mulurum mele kanuku kene⸥ yunundu walsiku niku mele: “⸤Pulu Yili-ni ‘oliu nokupa konjupa tepa liimba.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele nu lem⸥ Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjilimele yima-ni “Illaija ⸤alsupa⸥ kumbi-lepa ombá. ⸤Yi-nuim Kraisele pe aelepa ombá.⸥” nilimele akili nambimuna nilimeleye? ⸤Illaija alsupa naa upili nu kórunga urunu mollu kanili.⸥” niring.
12 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “ “Illaija ⸤alsupa⸥ kumbi-lepa omba kene mélema pali tepa mimi temba.” nilimele kanili sika nilimele. Aku lem Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili kanuku kis piliiku mindili liiku singí mele ⸤Pulu Yili-nga⸥ bukna nambimuna bi turing molemúye? 13 Akiliinga-pe ⸤ung akiliinga te kene wasie nimbu siker.⸥ Piliai! Illaija kórunga urum. Yunu urum kene ⸤yi kanuma-ni yu kanuku bi naa siku⸥ ‘yu we-yi te.’ niku piliiku kene ‘yu-kene temulú.’ niku piliiring uluma pali tiring. Yu-kene aku-siku tingí mele ui bukna bi turing molemúko.” nirim.
9:14-29 Yesos-ni Kuru Te Makururum Temanele
14 ⸤Yesos kene yu lumbili anduli yi yupuku kene⸥ enini yunga lumbili anduli yi wema muluringna yandu oku, yambu aima pulele akuna kakapu teku máku toku muluring kanuring. Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima-ni Yesos lumbili anduli yi wema kene ung niku, ung mare walsiku piliiku muluring kanuringko. 15 Yesos urum kene kanuku kene máku toku muluring yambu kanuma suru lakuku niku yu urumna lkisiku oku yunundu “⸤Auliele,⸥ nu okunuye?” niring.
16 Kanu-kene yu-ni eninindu “Eni ung nambulka ungele tombulku nikimiliye?” nimba walsurum kene 17 máku toku muluring yambu kanumanga yi te-ni pundu topa yunundu nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, nanga kangale kuru te yunga numanuna molemáliinga ung manda naa nilimú akiliinga nu mullu ⸤nimbu piliipu⸥ membu úndu. 18 Kurale-ni kangale wale marenga ambulupa kene yu topa mania mundulimú kene keri apapu memba, guma kenu-keru liipa aku telemú. Nu lumbili andúlimandu temani akili topu sipu enini kuru kanili ‘Toku makurangi.’ nimbu mawa tindu akiliinga-pe enini kapula naa tíngi.” nirim.
19 Aku-sipa nirim-na piliipa kene Yesos-ni yambuma ⸤ung-mura sipa kene⸥ nimba mele: “Ekupu molemele yambuma eni ⸤‘Pulu Yili-ni uluma sika kapula temba.’ niku⸥ tondulu munduku naa piliilimili yambuma, na eni-kene molupu, ena nambi-sili molupu ung-bo tonjupu mani sipu ulu mare liipu ora simbu kene mimi-siku piliingíye? ⸤Na eni-kene enembu tokum.⸥” nimba kene “Na moliuna kangale meku wai.” nirim kene 20 kangale yunu mulurumna meku uring. Meku uring kene ⸤kangalenga numanuna mulurum⸥ kurale-ni Yesos kanupa kene kangale topa mania mundurum kene kangale kimbu kima miye mundupa keri apapu mirim.
21 Aku-sipa tirim-na kanupa kene Yesos-ni kangalenga lapa walsipa nimba mele: “Kangale kuru ili te-kene pulu monjurumuye?” nirim.
Lapa-ni nimba mele: “Yunu koela anumu-ni mirim kene aku-sipa tirim. 22 Ena puleliinga yunu kopari topa tepina topa mundupa, nona topa mundupa telemáliinga nu-ni kapula liiku tapunjuni lem oliu kondu kolkunu liiku tapunjui.” nirim.
23 Yesos-ni nimba mele: “Nu-ni nambimuna “Kapula liiku tapunjuni mola móluye?” nikinuye? ‘Na-ni nu kapula liipa tapunjumba.’ niku tondulu munduku pilíínu lem uluma pali sika wendu ombá.” nirim.
24 Yesos-ni aku-sipa nirim piliipa kene kangalenga lapa-ni tondulu nangale topa nimba kene nimba mele: “Na-ni ‘sika nu-ni liiku tapunjuni.’ nimbu piliiker akiliinga-pe ‘Sika’ nimbu piliiker ungele tondulu mundupu ambulumbu mele manda naa tekemaliinga ‘Sika.’ nimbu piliiker mele ‘tondulu pupili.’ nikunu liiku tapunjui.” nirim.
25 ⸤Kanu-kene⸥ yambuma kanungíndu lkisiku sukundu-sukundu ungí uring kanupa kene Yesos-ni kurale ung-mura sipa kene nimba mele: “Keri pipi sikunu, kum pipi sikunu tellu kurale, kangalenga numanuna oku wendu pukunu, alsuku aima naa okunu mului. Kamu pui!” nirim kene 26 kurale-ni kangale tondulu topa mania mundurum kene yunu kimbu kima miye mundurum kene kurale ke nimba yunga numanuna wendu urum. Kanu-kene kangale yunu kolupa lirim mele lirim-na kanuku kene yambu pulele-ni “Yu kulum lem.” niring. 27 Akiliinga-pe Yesos-ni yunga kili ambulupa kene yunu ola liirim kene ola angiliirim.
28 ⸤Kanu-kene Yesos-ni kurale topa makurupa pora sipa kene⸥ lkuna lkundu ⸤yu lumbili andúlima kene wasie⸥ purum kene yu lumbili andúlima enini Yesos kene wasie eni-enini molku kene yunu walsiku piliiku kene niku mele: “Kuru akili oliu-ni nambimuna kapula naa topu makurúmuluye?” niring kene 29 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Ulu ili mele temulundu (langi mi panjupu naa nombu) Pulu Yili-kene popu topu mawa temuláli-ni mindi kapula temulú. We kapula naa temulále.” nirim.
9:30-33 Yesos-ni Yu Toku Kunjingí Kolupa Kene Lomburupa Ola Molumba Mele Wale Tale-Sipa Nirim Temanele
30-31 ⸤Yesos kene yu lumbili andúlima kene⸥ enini kolea akili munduku kelku ⸤yambuma muluring koleama naa puku⸥ kolea Gallalli distrik sumbi-siku oku pungí puring. Akuna pungí puring kene yu lumbili andúlima ung-bo tunjilsiliipa purumeliinga ‘Na lumbili andúlima ung-bo tunjiker mele we-yambuma-ni naa piliangi akiliinga oliu we-yambuma-ni naa kanangi, wasie naa pamili.’ nimba yunu kene yu lumbili andúlima kene eni-enini kiyang niku puring. ⸤Yu-kene penga wendu ombá mele⸥ yu-ni enini ung-bo tunjilsiliipa purum akili i-sipa mele:
“Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ka siku kene ⸤yu toku kunjingí⸥ yima anju singí kene enini yu toku kunjingí. Kolupa kene kongun yupuku-sipaliinga yunu lomburupa ola molumba.” nirim.
32 Akiliinga-pe yu-ni nirim ungele piliiku sunduku kene ‘Ung ilinga pulele nambulkanje, naa piliikumulu.’ niring akiliinga-pe “Nambulka niku nikinuye?” niku walsiku piliingíndu pipili kolku naa walsiring.
33 ⸤Oku kene⸥ kamu Kapeniam taon-na suku uring.
9:33-37 Pulu Yili Yi Nuim King Molupa Nokulemú Yambumanga Yambu Aima Bi Olandupa Molemáliinga Ung Te
Mulungí lkuna lkundu puku muluring kene Yesos-ni yu lumbili andúlima walsipa piliipa kene nimba mele: “Eni kupulanum-na ung nambulka ung te tombulku nilsiliiku úngiye?” nirim. 34 Akiliinga-pe enini ‘Oliunga yi nae aima olandupa molemúye?’ niku tombulku niku kir-kiri liiringeliinga Yesos-ndu enini niring mele niku para singéliinga ⸤pipili kolku mundu-mong teku kene⸥ molku duma liiring.
35 Kanu-kene Yesos yunu mania molupa kene yu lumbili anduli yi rurepukandu “Na moliuna wai.” nimba kene nimba mele: “Yambu te-ni ‘Yambumanga auliele molumbu.’ nimba kene yunu aima we-yambale molupa yambumanga kongun-kendemande-yambale mulupili.” nirim. 36 Aku-sipa nimba kene kangambula kelú te liipa enini muluringna monjupa kene, kangambula akili yu-ni kanglupa kene eninindu nimba mele: 37 “Yambu te-ni ‘Na Auliele-nga yambale moliu.’ nimba kangambula ili mele liipa tapunjumba kene yambu kanili-ni aku tembaliinga na liipa tapunjumbako. Na liipa tapunjumba yambale-ni na mendepulu naa liipa tapunjumba. Kangambulale liipa tapunjumbaliinga yambu kanili yu-ni na liipa mundurum yili liipa tapunjumbako.” nirim.
9:38-41 Yesos-ni Nimba Mele: “Oliu-Kene Ele-Tu Naa Molemele Yambuma ‘Oliunga Ele-Lkerame Yambuma.’ Niamili.” Nirim Temanele
38 ⸤Yesos lumbili anduli yi⸥ Jon-ni Yesos-ndu nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, oliu kanúmulu, yi te-ni nunga bili lepa walsipa kuru mare yambumanga numanuna mulúngima “Oku wendu pai!” nimba topa makurupa mulúm kanúmulu. Kanupu kene yunu oliu-kene wasie tapú-topu naa andolemuláliinga yundu “Nu aku-sikunu naa ti!” nímulu.” nirim.
39 Aku nirim-na piliipa kene Yesos-ni yundu ⸤yi kanili-ni tirim ulelendu⸥ nimba mele: “Yambu te-ni nanga bi lepa walsipa ulu-tondulu te tepa kene yu-ni alsupa nondupa nandu ung te kapula nimba kis naa simba akiliinga enini yunundu “Mólu!” naa niai. 40 Yambu te oliu-kene ele-tu naa molemú yambale oliunga ele-lkeramale molemú kanili.” ⸤nirim.⸥
41 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Eni no waka lemba kene yambu te-ni ‘Eni yi-nuim Kraisele-nga yambuma molemeláliinga no te nangi kolupu sambu.’ nimba eni te kolupa símu lem, yi-nuim Kraisele-nga kongun tinjingí yambuma yu-ni méle kalomba kene yambu kanili kepe apera naa sipa, yu numanu liipa mundupa méle kalombako.” niker.” nirim.
9:42-50 Oliu Krais-nga Yambuma Kundi Tolemele Uluma Kene, Oliu Ulu-Pulu-Kis Telemulu Uluma Kene, Ulu Akumanga Yesos-ni Ung-Bo Tonjupa Mani Sipa Ung-Eku Turum Temanele
42 “Yambu te-ni kangambula ilinga ⸤mele yambu⸥ te na ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliilimú kangambulale ‘Ulu-pulu-kisma tipili.’ nimba kundi tombaliinga kangambula kanili-ni tondulu mundupa piliilimú mele mundupa kelepa liipa bulu símu lem ⸤kangambula ui kundi naa tupili⸥ yi kanili ku-mulú aima auli te moku toku numina lenjiku ‘Yu kamu kulupili.’ niku paka toku no-numúna aima mania mundulkemelanje aima kapula. ⸤Aku-siku toku mundulkemela kene yunu kolupa kene penga Pulu Yili-nga kangambula te-ndu ‘Ulu-pulu-kisma tipili.’ nimba kundi kapula naa tolka. Akiliinga-pe yunu aku-siku no-numúna naa toku mundulkemela kene yu yambuma kundi tombaliinga yunu Pulu Yili-kene mong auli te pelkaliinga enini yu no-numúna kapula paka toku mundulkemela.⸥
43-44 “Nunga ki-sele-ni ulu-pulu-kis te tímu lem ki akusele kari lekunu wendu mundui. Nu kona mololsiliikunu mindi puni koleana ki-sele naa angiliipili puni kene kapula. Nunga ki tale we angiliipili nu tepi-koleana,
(‘akuna Pulu Yili teku kis-silimele yambumanga koruwama
kulú naa kolupa nolsiliipa mindi pulimú,
tepi toku kumunjui naa kumunjulimele kolea’)
akuna suku toku mundungí kene kis. Aisaya 66:24
45-46 “Mola nunga kimbu-seleni ulu-pulu-kis te tímu lem kimbu akusele kari leku wendu mundui. Nu kona mololsiliikunu mindi puni koleana kimbusele naa angiliipili puni kene kapula. Nunga kimbu tale we angiliipili nu tepi-koleana,
(‘akuna Pulu Yili teku kis-silimele yambumanga koruwama
kulú naa kolupa nolsiliipa mindi pulimú,
tepi toku kumunjui naa kumunjulimele kolea’)
akuna suku toku mundungí kene kis. Aisaya 66:24
47-48 “Mola nunga mongsele-ni méle te kanukunu kene numanale-ni ‘liambuka.’ nikunu piliikunu ulu-pulu-kis te tinu lem mong akusele ukuku wendu mundui. Nu Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana mongsele naa angiliipili puni kene kapula. Mong tale we angiliipili nu tepi-koleana,
‘akuna Pulu Yili teku kis-silimele yambumanga koruwama
kulú naa kolupa nolsiliipa mindi pulimú,
tepi toku kumunjui naa kumunjulimele kolea’
akuna suku toku mundungí kene kis. Aisaya 66:24
49 “Yambuma-ni Pulu Yili popu toku kalemele mélema singíndu ‘Pulu Yili-ni kanupa kene ‘Langi kake tílima.’ nimba kanupili.’ niku api-kusa munduku kene silimele aku-siku mele yambuma mulungína tepéle, api-kusa mele, yambuma kene pali wendu ombá. 50 Api-kusa méle kaiéle akiliinga-pe yu sungu naa temba kene ‘Yunu alsupa sungu tipili.’ niku ulu te kapula telemeleye? ⸤Api-kusa langimanga mundulimele kene sungu telemú aku-siku⸥ eni api-kusa mele molku yambuma kene anju-yandu numanu tiluna pupili táka-niku molai.” nirim.