Poldi Kolosihidok pepa youyemguk
Yodakale Mede
Kolosi woŋadi yokwet wapum niŋ kwet faki niŋ Esiya wendok gineŋ ikuk. Eŋ Efeso yokwet wapumdi maaŋ undugoŋ kabe-yamaiŋgoŋ uŋgoŋ ikuk. Kayoŋbop Kolosi yokwet wapumneŋ u Pol ne mu tubumintaguk, iŋgoŋ Poldi Efeso yokwet wapumneŋ hali me noli yeniŋkulune kwet faki wendiniŋ maaneŋ Mede Momooŋ yoyo tiyaugiŋ hekidi Koloside maaŋ ugiŋ.
Me nolidi nadisukilitihik tubugiyondane tiiŋ unduŋ nadiŋa Poldi nadisuhik tubukilitiyemdok pepa i kameyemguk. Kameyemuŋa indiŋ yeniŋguk. Kilisto adi nemenemek hogohogok diniŋ mebi. Nihitubulodaaŋ kotigoŋ ninigitdok talik kubugoŋ adi Kilisto hogok, talik nimaaŋgoŋ nemu hatak. Talik noli adi ninigilune Kilisto bikabuŋa kweetniŋ uuŋdok hogok hakiiŋ. Kilisto gineŋgoŋ Bepaŋdi nemenemek hogohogok tubumintaguk, doktiŋa Kilisto’walaŋ kwanai gineŋgoŋ Bepaŋdi nemenemek hogohogok kotigoŋ moŋgotdok nadilak. Kilistodi welenik gineŋ halune indi metam kobuhi hogohogok mintadapmaaŋ Kilisto’walaŋ titiŋŋiŋ u takalidok.
Poldi pepa i youla meyat lufom yembune meyat wendi pepa i tiŋa Koloside ugumuk. Me niŋ e Tikikus, eŋ me noli Onesimas, me yendegoŋ Poldi Filemondok pepa youlimiŋgukneŋ uŋoŋ mede fee hinek youkuk.
1
Yokahaŋ eŋ welemomooŋ mede
Pol, nu Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede tilooŋ Jesu Kilisto’walaŋ Aposel tugut, eŋ notnik Timoti indi Kolosi yopmaŋhi Jesu nadisukilitimiiŋ eŋ Kilisto’walaŋkade wooŋ galiiŋ, hiditok pepa i youhamamut.
Bepaŋ Betnik’walaaniŋ siloŋ tobogoŋ eŋ kulema hidut haliwooŋ hatuwaak.
Kolosihi adi Jesu nadisukiliti hinek timiŋgiŋ
Biyagoŋ kuyoŋ, indi hiditok tiŋa Wapumnik Jesu Kilisto adi’walaŋ Beu Bepaŋ helemahelemaŋ niutumbaaŋ ninadiyamut. Hidi Kilisto Jesu nadisukilitimiiŋ, eŋ metam nadisukilitihinit kwetkwet hatiŋa wiiŋ maaŋ welesiloŋ tiyemiiŋ. Hidi’walaŋ kahat u nadiŋa Baŋ Bepaŋ hati niutumbayamut. Eŋ hidi nadisukiliti hogok mu tiiŋ. Hidi Mede Biyagoŋ diniŋ kiliki hinek Mede Momooŋ hidi’walaŋkade mintaune nadigiŋ doktiŋa Bepaŋdi nemek momooŋ hiditok kunum gineŋ tiulidokohamuŋguk wendok nadikunakunale tiiŋ. Kahat u kwetkwet hautaaŋ wooŋ folooŋnit tilak. Kaŋ Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ diniŋ mededi hidi’walaŋkade uune biyagoŋ hinek nadikahile tigiŋ, nai uŋaniŋgoŋ hidi’walaŋkade folooŋnit tuguk. Biyagoŋ kuyoŋ, notnik momooŋ hinek, Epafala, Kilisto’walaŋ kwanai-me mede tiloloŋ mohinek tilak, adikuyeŋ hanindidimeune nadigiŋ. Tiŋa adigoŋ Munabulidi hidi’walaŋkade welesiloŋ tubumintaguk wendiniŋ mede kahat tinimguk.
Bepaŋ’walaŋ mede nadihinakaŋ wondiniŋ folooŋ tubumintadok
Kaŋ indi mede kahathik u nadiŋa nai uŋaniŋgoŋ tububihila helemahelemaŋ hidi Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede u nadihinakaneŋ yoŋa hati-ninadiyamut. Uyadi indiŋ. Bepaŋdi Munabuli diniŋ nadisu-fuliŋgoŋ eŋ nadinadi u welehik maaneŋ tububediune hidi adi’walaŋ maŋiŋ mede nadidakale-hinakayaneeŋ. 10 Biyagoŋ kuyoŋ, Wapumdi unduŋ tihambune hidi adi’walaŋ wapmihiŋiye hinek hatibune hatihatihikdi mebiŋiŋ yohautaune habunadiune utumbaluwaak. Eŋ Bepaŋ’walaŋ titiŋ momohi mebimebi fee hakiiŋ u tiŋa wondiniŋ folooŋ yehitubu-mintaneeŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ mebi nadihinaka tiyaneeŋ. 11 Tiŋa Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ beweniŋgoŋ wondi hehiulihiune fafaŋe hinek tiŋa yalune malabumuŋ mebimebidi hidi foloŋ loune hidi wondoktiŋa mu gweheyeneeŋ. Adi tobo fafaŋe tiŋa kulemaŋgoŋ hatibune nemenemek u mintadapmawaak kaŋ hidi wendoktiŋa welemomooŋ nadineeŋ. 12 Tiŋa undugoŋ Betnik adi wahiŋ kunum hauta gineŋ nemenemek wapmihiŋiyedok gigit boiyemguk u nadisukilitihinit indi molomolom bedok nihitiulidokoguk. Unduŋ doktiŋa indi nadifo foloŋ niutumbayaneem.
13 Bepaŋ adi mambip molom’walaŋ saŋiniŋ gineniŋ nihikagiyali ninigila mihiŋiŋ momooŋ, ne kahile tilak, adi’walaŋ hebeŋ gineŋ nipmeguk. 14 Mihiŋiŋ adigoŋ kadakaniŋnik tumolokutnimdok kayoŋkoŋnik tiŋa malabumuŋnik beguk. 15 Biyagoŋ kuyoŋ, Bepaŋ hebiniŋ’walaŋ folonamandap miŋgoŋ mintaminta u Mihiŋiŋ foloŋ mintaguk. Adi yadi nemenemek hogohogok u mu mintalune koomkwaha hatitabugukdi hatilak, eŋ hatibaak fafaŋeniŋ. 16 Nemenemek hogohogok kunum gineŋ be kwetfoloŋ hatak uyadi adi’walaŋ saŋiniŋŋiŋ gineŋ mintadapmaguk. Nemenemek yabu tiyam be mu yabam, metam be aŋelo, saŋiniŋ loloŋnit be fafaŋeniŋ, wapum loloŋnit be mulelem tiyemdok hogohogok u adi’walaŋ saŋiniŋ gineŋ eŋ netok gigit mintaguk. 17 Adi yadi nemenemek hogohogok wendiniŋ mebineŋgoŋ tububihila hatigukdi hatilak. Tiŋa undugoŋ nemenemek hogohogok u adigoŋ ulihiune halibulak.
Kilisto adi indi’walaŋ Wapum eŋ Loloŋnit
18 Tiŋa biyagoŋ kuyoŋ, Kayoŋbop adi adi’walaŋ kayoŋ kohoŋ. Kaŋ ne adi mebinik hatilak. Tiŋa Kayoŋbop u adigoŋ tububihikuk eŋ kumuŋ gineniŋ pilapilat u maaŋ negoŋ tububihikuk. Unduŋ tiŋa nemenemek hogohogok wendiniŋ kobumuŋ tuguk. 19 Bepaŋ adi hatihati eŋ saŋiniŋŋiŋ diniŋ tinaulibiŋiŋ u mihiŋiŋ foloŋ toki tiŋa hahatdok nadiune tuwot tuguk. 20 Tiŋa nemenemek hogohogok kunum gineŋ be kwetfoloŋ adi Bepaŋ net kulema tubumintadok nadiŋa nimbune biyagoŋ hinek adi koloŋdabek foloŋ loune naŋgatŋiŋdi kulema tubumintaguk.
Jesu’walaŋ kumuŋŋiŋdi kulema tubumintaguk
21 Hidi koomkwaha Bepaŋ sigilulum timiŋa nadikaule tiŋa kadakaniŋ mebimebi tiŋila welehik goliŋgoliŋhinit hatiyagiŋ. 22 Kaŋ Kilisto adi sigiŋ gitnemnit mintaaŋ kumuŋŋiŋdi kulema tubumintaaŋ Bepaŋ’walaŋ namanda foloŋ uŋgoniŋ, eŋ welenik waliniŋ, eŋ yomnit mokit hatidok unduŋ tinimguk. 23 Ala wendoktiŋa hidi nadisukiliti foloŋ ulodikwambundaaŋ yaliŋila, Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋdi nadikunakunale tububihihamguk u fihambaakneŋ ala nadigwehegweheye mu taneeŋ. Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ u hidi agaŋ haniŋit, tiŋa hidi hogok moŋ, metam kwetkwet maaŋ agaŋ yenintauŋit. Biyagoŋ hinek, Pol, nu wendok kwanai-me hatilat.
Bepaŋ’walaŋ mede hebiniŋ u Jesu’walaŋkade folooŋ mintaguk
24 Biyagoŋ kuyoŋ, nu hehitubu-lodadok tiŋa folofigita nadiŋa nadifo tilat. Tiŋa nu adi Kilisto’walaŋ kayoŋbop uyadi ne’walaŋ folooŋ doktiŋa uŋak tubulodadok nadilat. Eŋ Jesu Kilistodi kayoŋbop doktiŋa folofigita nadidok yoguk u mu dapmaguk doktiŋa nu na’walaŋ foloone foloŋ folofigitadi loune tuwot hinek tibaak. 25 Nu yadi Bepaŋ medeŋiŋ hebet doktiŋa Kayoŋbop diniŋ kwanai-me mintaaŋ hidi’walaŋkade Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ wanakaŋ hinek hanindidimedapmaŋdok naniŋguk. 26 Mede uyadi koomkwaha tububihila hebiniŋ hakukdi hali labune metam hogohogok mu nadiŋa hatitalabiiŋ. Ala nai indidegoŋ Bepaŋ’walaŋ metam uŋgoniŋ hatiyam indi ninimbihikuk. 27 Tiŋa metam fekhinit mokit hidi’walaŋkade mede hebiniŋ diniŋ duhuduhu momooŋ wapum hinek mintalak. Uyadi Kilistodi welehik gineŋ hatilak wondiniŋ folooŋ Bepaŋ’walaŋ hatihati kobuli wendok nadikunakunale tiiŋ. 28 Adi’walaŋ mebi yeniŋa yeyam e metam hogohogok mede munte yeniŋa nadisu-fuliŋ diniŋ mebi hogohogok u yeniyehi-tubudidime tubudapmayam. Uyadi Kilistodut kadiŋa nadisukiliti metam folooŋ hinek mintaaŋ Bepaŋ gut tomboyoutneŋdok unduŋ tiyam. 29 Biyagoŋ hinek, adi’walaŋ saŋiniŋŋiŋdi miŋ-ikiliti tinambune folofigita nadiŋila fiit gigine tiŋa kwanai i tilat.